Adjectives WB 3/7; 3/8; p29; 5/5; 5/6: 10/2 Omadussõna võrdlusastmed: 1. algvõrre positive 2. keskvõrre comparative 3. ülivõrre superlative ------------------------------------------------------------------------- 1. Ühesilbilised omadussõnad: long longer longest 2. Kahesilbilised omadussõnad: a) sõna lõpus -er; -ow; -y clever cleverer the cleverest narrow narrower the narrowest easy easier the easiest b) kahesilbilised omadussõnad: ei ole lõppe helpful more helpful the most helpful 3. Kolme ja enam silbilised omadussõnad: beautiful more beautiful the most beautiful 4. ERANDID good better the best bad worse the worst
The positive degree The comparative degree The superlative degree small smaller the smallest funny funnier the funniest beautiful more beautiful the most beautiful reasonable more reasonable the most reasonable 1. Võrdlemine er ja est abil · Ühesilbilised omadussõnad small - smaller the smallest short shorter the shortest Pane tähele! Lühikese täishääliku ees lõppkaashäälik kahekordistub. big bigger the biggest hot hotter the hottest · Kahesilbilised omadussõnad Pane tähele! Ainult y-, er-, ow- ja le-lõpulistele omadussõnadele lisatakse er ja est võrdlus. clever cleverer the cleverest
· 2 eesmärki · Kas positiivse või negatiivse varjundiga sõnad? · Millistel Interneti lehekülgedel leidub kõige enam sõnu · Noored kasutavad rohkem negatiivse kui positiivse varjundiga sõnu Töö ülesehitus · 2 osa · Teoreetiline ülevaade noorte sõnavarast · Uurimus · Internetist otsitud sõnad · Grupeering Näited otsitud sõnadest · Positiivsed · Nimisõnad nt alko (alkohol), tobi (suits) ja savi (ükskõik) · Omadussõnad nt nunnu (armas), tõsiselt änksa (väga lahe) ja cool (lahe) · Tegusõnad nt sebima (muretsema, saama), trippima (ringi reisima) ja pablama (muretsema) · Fraasid nt rebis kildu (tegi nalja) ja tõsiselt änksa (täitsa lahe) · Negatiivsed · Nimisõnad nt eit (naine/tüdruk), urgas (koht) ja nolifer (elumõtteta inimene) · Omadussõnad nt rõve (kole) ja totakas, debiil (loll)
V -ei -e-rum e-tüvelised Käändsõnad · LK, nagu saksa, kreeka ja vene keeles, on kolm grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline
võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem õhuke: õhem kurb: kurvem pisike: pisem ! Mõnedel algvõrde omastavas a- ja u-ga lõppevatel tüvedel teiseneb vokaal tunnuse ees e-ks: vana: vanem lahja: lahjem paksu: paksem järsu: järsem ara: arem ränga: rängem ÜLIVÕRRE Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: 1
määrsõna + tegusõna .....+ nimisõna kõrvale panema kõrvalepanija kõrvale panema kõrvalepanemine ... sõltumine kaastekstist lahku : iga majandi juht (majandi) kortsunud särgi käis (särgi) kunstipärased naiste käekotid ( kotid) kokku : iga majandijuht (juht) kortsunud särgikäis (käis) kunstipä. naistekäekottide näitus (kotid) ... sõltumine traditsioonist lahku : kokku : 1. arvsõnad kaks, kolm kaksteist, kolmteist kolm milj. kolmkümmend 2.ne- ja line- liitelised omadussõnad lapse meel lapsemeelne üheksa korrust üheksakorruseline selle jõe äärne jõeäärne Miina Härma nim. Härma nimeline 3. tänavate nim. jms nimed Kitsas tänav Kesktänav Saia käik Saiakang Raasi park Hirvepark KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine
produktiivset liitmismalli: moodustustüveks (NB! Liitsõna laiendosana esinev tüvekuju on moodustustüvi.) on nimetav (nt kuldkala, juurvili), omastav (nt söögilaud, miljonilinn) või lühenenud konsonanttüvi (nt naisõpetaja, välismaa). ● Moodustustüve tüüpiline vorm on omastav (nt ajalugu, veresoon, omavoli, laiatarbekaup). ● Nimetavalise moodustustüvega on laiendosana nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad. - Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht).
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamäärane. ·...
NT: 1. Haige lebas jõuetult voodis (Nimisõna) 2. Haige koer tuli mu ukse taha (Omadussõna) SÕNALIIGID / MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbki, see, iga) Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2
nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) nt. sinimustvalge, mustvalge, musta-valgekirju, helesinine, punakaspruun, kaduvväike Nimisõna + omadussõna Reegel: nimi kirjutatakse kokku sidekriipsuga, kui nimisõna es on täiend, siis lahku nt. Tallinna-suurune, Polma-vanune , kahekümneaastane om. ne/-line eelneva sõnaga alati kokku meie Tallinna suurune, Gunnar Polma vanune, kahekümne viie aastane Kui inimese nimest on tulnud nimetus, siis kirjutatakse see kokku nt
..2014). Eksperimendis osalejad said kuus omadussõna, milleks olid "inteligentne", "osav", "töökas", "sihikindel", "praktiline" ja "ettevaatlik". Ühele eksperimendis osalenud grupile viiest rohkem infot ei antud. Kuid ülejäänud neljale grupile anti veel üks omadussõna juurde, milleks olid "soe", "külm", "viisakas" ja "otsekohene". Asch jõudis järeldusele, et kaks antud täiendavat omadussõna " soe ja "külm" muutsid kujuteldava isiku omadusi märgatavalt, samas kui täiendavad omadussõnad "viiskas" ja "otsekohene" seda ei mõjutanud. Aschi väitel on soojus ja külmus kesksed isiksuse omadused. Seetõttu mõjutavad need sõnad üldistavalt teiste omaduste tajumisel, sest kaks teist sõna on omaduselt perifeersema tähtsusega (Hayes, 2002, 65-66). Aschi poolt läbi viidud 1946 aastal läbi viidud uurimus näitas esmast informatsiooni, mida inimese kohta saame. See osutub väga oluliseks, milline mulje meil temast kujuneb. Asch
Sõnaliigid Käänduvad sõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Nimisõnad, pöörduvad sidesõnad, Omadussõnad, hüüdsõnad, Arvsõnad, määrsõnad, Asesõnad kaassõnad Tegusõnad Käändelised vormid(19) pöördelised vormid(11)
Omadussõnad Andra Toom 10b. Rakvere Gümnaasium Omadussõnadel, mille lõpus on "O", on 4 vormi. MEESSOOST Ainsus Mitmus Nuevo Nuevos NAISSOOST Ainsus Mitmus Nueva Nuevas
tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid.
need endaga kaasa. Kui tuleb aeg esitada küsimusi, võtke oma nimekiri välja. See näitab, et olete teinud ettevalmistusi. Samas on Teil ka hea võimalus hankida informatsiooni, mis aitaks Teil teha teadlikku otsust. Missuguste isikuomadustega töötajad on Teie meeskonnas edukad? Uuri välja, mida tööandja tegelikult tahab. Omadussõnad, mida ta oma meeskonna kirjeldamiseks kasutab, viitavad omadustele, mida ta selle töö puhul kõige väärtuslikumaks peab. Mõtle, kas need omadussõnad sobivad kokku sinu omadustega. Kas uue töötaja otsimise põhjuseks on muudatused ettevõttes või meeskonnas? Selle küsimuse abil saad teada, kas ettevõttes oli midagi, mis hästi ei toiminud. Tööandja vastus annab vihjeid valdkondade kohta, kus sul tuleb end heast küljest näidata. Kuidas ja kui sageli annate töötajatele tagasisidet? See küsimus näitab sinu huvi ja aktiivset hoiakut, ent ka seda, et oled valmis vastu võtma kolleegide konstruktiivset kriitikat.
Käändsõnad -nimisõnad (nimetab asju, olendeid, nähtusi. päike) -omadussõnad (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. särav) arvsõnad (näitab nimetatud asjade olendite, nähtuste arvu) asesõnad (asesõna asendab juba nimetatud asju, olendeid nähtusi, see) Põõrdsõnad -tegusõnad väljendavad tegevus paistab Muutumatud sõnad -hüüdsõnad (Tere aitäh jah nonoh) -sidesõnad seovad ja või ning et -kaassõnad "käivad kaasas" (minu) pool pärast (kooli) -määrsõnad määravad -aega-eile -kohta - eemal viisi - soojalt
· Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk. · Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe. · Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju. · Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega. · Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?.
kahvaturoosa, täisvalge. Omadussõnafraasi põhja laiendav määrsõna võib liituda fraasipõhjaga, nt vähekasulik, läbimärg. Prefiksilaadse modifitseeriva funktsiooniga on püsti-, puru-, padu- ja seotud tüvekujud puht ja laus: püstirumal, puruhaige, paduigav, puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised, mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks oleva verbi fraasistruktuuriga (külma kartma – külmakartlik; osavõtmatu). Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis
.......? . 6. ................? . 7. ..................? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured väiksed (M) . Lai laup. (N) . Tal on pikka habe. (K) . Mul on ümmargune nägu. (Mitm) . Emal on suured pruunid silmad.
Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo
võrdlusastmeid, mis väljendavad mingi omaduse erinevat määra Ainsuse omastav +m Mitmuse osastav + m Algvõrre Keskvõrre Kõige-ülivõrre Lühike ülivõrre raske raskem kõige raskem raskeim rõõmus rõõmsam kõige rõõmsam rõõmsaim pikk pikem kõige pikem pikim 1.Keksvõrde saame, kui liidame algvõrde ainsuse omastavale tunnuse m: hoolas: hoolsa+m=hoolsam NB! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja:lahjem kurva:kurvem, hea:parem, pisike:pisem, õhuke:õhem, pika: pikem 2. kõige-ülivõrret saab moodustada kõigist omadussõnadest, lisades keskvõrde ette sõna kõige:ilusam: kõige ilusam 3. Lühikese ülivõrde moodustamisel · asendatakse algvõrde mitmuse osastava lõpp d tunnusega m: kõrgei/d: kõrgei /m, kiirei/d:kiirei/m; · kui mitmuse osastav lõputa (vokaallõpuline), siis lisatakse sellele tunnus m: suuri+m=suurim,
laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen 9 Kujuvaheldus Käändsõnad soolase: soolast tuule: tuult Pöördsõnad õmmelda: õmblen seista: seisan 10 Vokaalivaheldus Nimisõnad pesa: pesi põlve: põlvi Omadussõnad suurem: suurim nõrgem: nõrgim 11 Muutumatu tüvega sõnad Käändsõnad kala: kala ilusa: ilusat Pöördsõnad kisada: kisan kirjutada: kirjutan 12 Tüvevahelduse tüübid Käänd ja pöördsõnad muutumatu tüvega sõnad tüvevahelduslikud sõnad astmevahelduslikud sõnad kujuvaheldusega sõnad astmevahelduslikud kujuvaheldusega sõnad 13
Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarreti...
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav ...
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima ,
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, te...
d.headusele, saakidele, Inglismaal, aster. f.surmtõsine, tangud, veidral, tibatillukest, kakskümmend kaks. g.neljas, tuhandik, miljones, kolmele, pool. NIMISÕNA · Nimisõnad nimetavad esemeid, inimesi, olendeid ja nahtusi, vastavad kusimustele • kes?, mis?, kelle?, mille? jne. · Küsimus kes? esitatakse elusolendite kohta ja küsimus mis? eluta asjade kohta. • OMADUSSÕNA · Omadussõnad näitavad asjade, olendite ja nähtuste omadusi, vastavad küsimustele: • missugune?, milline? jne. · Omadussõnu kasutatakse kõige rohkem kirjeldustes. · Omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmed: omadussõna sõnastikuvormi nimetatakse algvõrdeks, keskvõrde kaudu näidatakse, et mingit omadust on rohkem kui teisel asjal või nähtusel, ülivõrdega aga, et mingit omadust on kõige rohkem, nt ilus, ilusam, ilusaim e koige ilusam. • ARVSÕNA
Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisund...
Käändsõnad ja käänded KÄÄNDSÕNAD JA KÄÄNDED NIMISÕNA OMADUSSÕNA · Nimisõnad nimetavad esemeid, · Omadussõnad näitavad asjade, inimesi, olendite ja olendeid ja nähtusi, vastavad nähtuste omadusi, vastavad küsimustele küsimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne. missugune?, milline? jne. · Küsimus kes? esitatakse · Omadussõnu kasutatakse kõige elusolendite kohta ja rohkem küsimus mis? eluta asjade kohta. kirjeldustes.
Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu?
Esperanto keel Esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel). Selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest. Tegemist on ainsa tehiskeelega, millel on n-ö emakeelena kõnelejaid - enamasti eri rahvusest ema ja isaga perekondadesse sündinud lapsed, kelle kodune keel (või üks kodustest keeltest) on esperanto (näiteks Eestis Diana Aitai oli eesti luuletaja). Keelt kasutatakse tänapäeval suuliseks suhtlemiseks, kirjavahetuseks, teiste keelte õpetamiseks, trükitakse raamatuid ja ajakirju, antakse eetrisse raadio- ja telesaateid. Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine. Esperanto keele kirjutamiseks kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on 28 tähte, kuue tähe puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, iga...
kirjeldus/jutustav/arutlev) -Põhjuslike seoste esiletoomine ja järelduste tegemine (soovitused, viisid, mõjud, kirjeldus, vähe jne) Jutustamine tutvusta sündmust, toimumisaega, -kohta, osalisi ajaline järgnevus ainult kõige olulisematest sündmustest lühikesest ajavahemikust väga pikalt ja põhjalikult pikast ajavahemikust ühe-kahe lausega Kirjeldamine leia üles kõige iseloomulikum pisematedki detailid, ära unusta tervikut värvikad omadussõnad tabavad võrdlused üks nähtus mitmest küljest Arutlemine too näiteid võrdle ja vastanda liigenda probleem osadeks) analüüsi Lausete seostamise võimalused -Sõnakordus (rõhutamine, mõjutamine) -Sünonüümi kasutamine -Asesõna kasutamine -Terviku lahutamine osadeks -Sõna väljajätt (puuduvat teavet tuletatakse) -Sidususele viitavate sõnade kasutamine (esiteks, teiseks, hiljem, seejärel, seetõttu, seega, selleks, järelikult, ühelt poolt)
3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad)............................................................17 1.3.1.3 Areen........................................................................................................17 1.3.1.4 Nädal........................................................................................................17 1.3.2 Analüüs..........................................................................................................17 1.4 Omadussõnad.........................................................................................................20 1.4.1 Sõnad............................................................................................................. 20 1.4.1.1 Sirp...........................................................................................................20 1.4.1.2 Teater.Muusika.Kino............................................................................... 21 1.4
Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks.
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokku kirjutatakse need ainult siis kui on tekkinud uusmõiste. 2. ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku: 11-19, kümned ja sajad Lahku: ühelised, tuhanded ja miljonid. 3. OMADUSSÕNADE KOKKU JA- LAHKU Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad kindla mõiste. Lahku kirjutatakse need omadussõnad mille võid asendada sõnaga väga Ne- või line-liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Siis kirjutatakse lahku kui selle ees on veel mingi täpsustav sõna. Nimi, täht või number liidetakse järgneva ne – või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsuga. Kui nime ees on täpsustusi kirjutatakse need ühendid lahku. 4. KOHANIMED Liigisõna kirjutatakse nimest lahku liigisõnaks on tänav, jalg, plats, puiestee, põik , väljak
Eesti keel Lapsed kirjutavad sellel aastal seotud kirjas. Algas pikk tee, mille eesmärgiks on välja arendada ilus ja isikupärane käekiri. Lapsed alustasid väikeste iseseisvate kirjelduste kirjutamist oma päevast, nii et läbi aasta on koostatud päevaraamatut. Kesksel kohal on siin kirjutamisrõõm. Keeleline mahlakus on olulisem, kui õigekiri. Aga ka õigekirjale pöörasime tähelepanu. Tegelesime sõnaliikidega nimisõnad,tegusõnad ja omadussõnad. Harjutasime usinasti ka lugemist. Lugesime R.Rohu raamatut"Jutte loomadest". Õppisime selgeks uusi rütmisalme ja luuletusi. Jutustavas osas kuulsid lapsed jutteVanast Testamendist ja lugusid vana aja töödest ning elust-olust. II epohhi põhiteemaks oli selgeks õppida ja esitada jõulunäidend, milles oli ühendatud muusika, laulud ning tekstid. Sellest sündis paljude õpetajate, õpilaste ja ka lastevanemate koostöös etendus,
Referaat Aidi Vallik Kaiu põhikool 8. klass Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletuse...
OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED ALGVÕRRE – gradus positivus KESKVÕRRE – gradus comparativus ÜLIVÕRRE – gradus superlativus korrapäraste võrdlus- astmete moodustamine • Keskvõrre moodustatakse genitivi tüvest lõppudega –ior (m, f) ja –ius (n); Gen. Sing. – ioris, • Ülivõrre üldjuhul samuti genitivuse tüvest lõppudega –issimus (m), -issima (f) ja -issimum (n); -er-lõpulistel aga meessoo nom. sing. vormist lõppudega –rimus, -rima, -rimum. ALGVÕRRE GEN.SING. KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Molestus, a, um (raske) molest-i molestior, ius molestissimus, a, um Fortis, e (vahva) fort-is fortior, ius fortissimus, a, um Notus, a, um (tuntud) noti notior, ius notissimus, a, um Fallax (petlik) fallacis fallacior , ius fallacissimus, a, um Alacer, is, e (reibas) alacris alacrior, ius alacerrimus, a, um Celer, is, e (kiire) cel...
EESTI KEELE VORMIÕPETUS. SISSEJUHATUS 1., 2. (17.09.18) MIS ON MORFOLOOGIA? MILLEKS SEDA ÕPPIDA? Pane õigesse vormi! Diivaniparadiisis on lai valik (voodid). Voodeid Narva Kolledzis õpib palju (tublid) tublisid üliõpilasi. Konkursil osalevad Narva Kolledzi (tublid) tublide üliõpilaste kirjalikud tööd. Narva Kolledzi üliõpilaste (kirjalikud) kirjalikkude/kirjalike tööde tase on väga kõrge. Sellel küsimusel on palju (võimalikud vastused) võimalikke vastuseid, sellel juhtumil on palju (põhjused) põhjuseid/põhjusi. Kiri on valmis, kuid mul kahjuks ei ole (ümbrik) ümbrikut/ümbrikku Kodanikud vajavad (loomulikud, inimlikud, mõistlikud) loomulikke, inimlikke, mõistlikke lahendusi, kodanikud ei vaja (õudne, vastik tingimus) õudset, vastikut tingimust. Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õr...
kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või
ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku. nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna...
kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm ...
16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17. –alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati pikad lõpus 18. –icus, -ulus, -ula, -ulum on alati lühikesed 19. Millest koosneb omadussõna põhivorm? Kõikide sugude nom ainsuse vormidest 20. Kui omadussõna meessoo lõpp on –us, siis naissool ja kesksool on see a, um 21. Kui naissoost omadussõnal on lõpp –is, siis meessoost ja kesksoost omadussõnal on er, e 22. –us, -a, -um ja –er, -a, -um-lõpulised omadussõnad kuuluvad I rühma. 23. -Us-lõpulistel omadussõnadel Gen.Sing. lõpp on i, -a-lõpulistel on ae ja –is või –e- lõpulistel on is . 24. Nimetage 3.deklinatsiooni tunnus? is 25. Mitmenda deklinatsiooni nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp –es ? III ja V 26. Mis soost nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp –a? kesksoost nimisõnadel 27. 2.rühma omadussõnadel Nom.Pl. lõpp on –es, -ia 28. 1.rühma naissoost omadussõnadel Gen.Pl. lõpp on arum , kesk- ja meessoost omadussõnadel on orum 29
need koos nimisõnaga pikkpoiss(pikk poiss), (esimene sõna käändub) aja, oma aja, selle aja, teist moodustavad eritähendusliku kalliskivi(kallis kivi), nelinurk, laadi, seda sorti, sama liiki mõiste omaalgatus, isetegevus, pooltoon Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, Käändumatud omadussõnad Väärt soovitus, eesti keel, hiina tarvitatavad pärisnimedest olümpiamängud, röntgenikiired ja liiki, laadi märkivad tee, soome kelk, hollandi juust tekkinud üldnimed kohanimelised täiendid Eesnimeline täiendsõna, mis Kadripäev, jaanipäev, on kujunenud liigiterminiks mardihani, jüriöö,
nii vagune. Ja mõtteis nägu, nii aus ta; nii vaikne, valul ja sõnata. Nii aus, nii vaikne, nii mullane, nii selge ja õige ja kullane. See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake! Autor armastab oma kodumaad ning austab seda kõike, kus ta on sündinud ja elanud. Ka kõigest sellest , mis on toimunud kodumaa pinnal peab ta lugu ning leiab, et see maa on elamist väärt. Luuletus tuletab mulle meelde mu vana-vanaema, kellele otsa vaadates meenusid just sellised omadussõnad, mida luuletuses kasutatakse. Kui aus olla , siis tekitas tema vana ja mõtteis nägu lausa hirmu. Kuid siiski oli ta inimene , keda austada. Isegi suhkrusaia valmistades oli ta ilme tõsine ning veidi kurb, nagu ka see luuletus.
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
