Inglise keele reeglid (4)

INGLISE KEEL

Sisukord

Sisukord 2
Ajavormid – Tense vorms 3
Lihtolevik – The present simple 3
Lihtminevik – The past simple 3
Lihttulevik – The future simple 3
Kestev olevik – The present continuous 3
Kestev minevik – The past continuous 4
Kestev tulevik – The future conrinuous 4
Täisminevik – The present perfect 4
Enneminevik – The past perfect 4
Ennetulevik – Future perfect 5
Üldminevik – Past tense 5
Üldtulevik – Future indefinite 5
Artiklid ja eessõnad 7
Eessõnad 7
Kesksõnad 8
Prefiksid ehk eesliited 8
Sufiksid ehk järelliited 9
Artikkel the pärisnimedega 10
Artikkel the geograafiliste nimedega 10
Artikkel a, an 10
Otsekõne – Direct speech 11
Kaudkõne – Reported speech 11
Kaudküsimused – Reported questions 12
Passiiv – Passive voice 12
Loendatavad nimisõnad – Countable nouns 12
Loendamatud nimisõnad – Uncountable nouns. 13
Mitmuse moodustamine 13
Siduvad asesõnad 14
Omastav kääne 14
Käskiv kõneviis 15
Omadussõnad 15
Viisimäärsõnad 16
Tingimuslaused 16

Ajavormid – Tense vorms

Lihtolevik – The present simple

Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually , sometimes, often, always.
1. pv (-s) do/does + 1. pv
I get up at 7 every day.
He always works hard .
What time do you go to school?

Lihtminevik – The past simple

Minevikus toimunud tegevus. Yesterday , last week, two das ago, last year , in 1999.
2. pv / -ed did + 1. pv
I got up at nine last Saturday.
Yesterday he worked much.
What time did you go to school yesterday?

Lihttulevik – The future simple

Tulevikus toimuv tegevus, mis ei sõltu meie tahtest või mille suhtes teeme otsuse kõnelemise momendil. Next week, tomorrow , in two years time, in 2020.
will + 1. pv (will not = won’t)
Maria will be thirteen next year.
Maybe I won’t go to the party tomorrow, I’m too tired.
Will you help me with my homework tonight?

Kestev olevik – The present continuous

Praegu toimuv tegevus. Now, at the present.
am / is / are + -ing
We are learning English .
Is Mark reading or writing?
Where is the teacher standing?

Kestev minevik – The past continuous

Minevikus teatud hetkel parajasti kestnud tegevus. Yesterday at 6, when she came , this time on Tuesday.
was / were + -ing
When the teacher came in, the pupils were talking .
What were you doing when she opened the door ?
I was not talking, I was reading a book.

Kestev tulevik – The future conrinuous

Väljendab tegevust, mis hakkab tulevikus toimuma. Lause põhirõhk on suunatud ajale tulevikus.
will / be + -ing
She will be attending school in Switzerland.
He will finish working at 4 o’clock.
Will she be at home tomorrow.

Täisminevik – The present perfect

Äsja lõppenud tegevus. Seotud olevikuga.Just, today , this week, never , ever,yet.
have / has + 3. pv
We are tired. We have walked ten kilometers today.
We haven ’t had lunch yet.
Has he ever been to England ?

Enneminevik – The past perfect

Tegevus, mis toimus enne mingit teist tegevust minevikus. Seotug minevikuga.
had + 3. pv
We were tired. We had walked ten kilometers.
We had seen this film so we didn’t go to the cinema .
Had you been abroad be

Ennetulevik – Future perfect

Tulevikus toimuma hakkav tegevus. Tomorrow, next week, next year, in 2020.
Will + 3. pv
Two more years and I hope I will pass my exams.
I will go swimming with my sister next week.
Will you help me with my homework tomorrow.

Üldminevik – Past tense

Üldminevik väljendab inglise keeles minevikus aset leidnud lõpetatud tegevust. Kasutatakse väljendeid: yesterday, two minutes ago, last Friday, five years ago.
Reeglipärastele verbidele liidetakse tegusõna vormile – ed.
to watch he watched ta vaatas
to listen he listened ta kuulas
to walk he walked ta kõndis
Üksiku rõhulise tähe järel muutub üksik lõpukaashäälik kahekordseks (p, b, t, d, g, m, n)
to stop he stopped ta peatus
to plan he planned ta planeeris
Mittehääldav e kaob lõpu –ed ees.
to arrive he arrived ta saabus
to move he moved ta liigutas
Sõna lõpp konsonant + y muutub konsonant + ied.
to try he tryed ta püüdis
to carry he carried ta kandis
Konstruktsiooni used to abil kirjeldatakse lõpetatud, reeglipärast tegevust minevikus.
When I was 12 I used to play the piano .
We used to go to the mountains when we lived in Germany .
NB! Ebareeglipärased vormid (näiteks go – went – gone)

Üldtulevik – Future indefinite

Future indefinte, ka will-future, moodustatakse will + infinitiivi abil.
I will go I’ll go I won’t go
You will sing You’ll sing You won’t sing
He will listen He’ll listen He won’t listen
Will-futuret kasutatakse:

Kui ta väljendab tulevikku, mida ei saa muuta.
Sandra will be 13 next year.

Ennustuse või oletuse väljendamiseks.
Tom won’t get much money for his old car.

Artiklid ja eessõnad

Eessõnad

About Millegi ümber, läheduses, kohta
Across Milletki risti üle või läbi
After Millegi taga, taha, järel, järele
Against Millegi vastu
Along Piki, pikuti, mööda
At Juures, millegi suunas, teataval ajal, mingis olukorras
Before Millegi/kellegi ees, ette, enne midagi, kedagi
Behind Millegi/kellegi taga, taha, järel
Between Millegi/kellegi vahel
By ( bike ) Jalgrattaga
Down (the stairs) (Trepist) alla
During Kestel
For Kellegi/millegi jaoks
From Millestki peale, millegi juurest
In Sees, sisse, seas
In front of Ees
Inside Sees, sisse
Into Sisse
Like Nagu
Near Kellegi/millegi juures, lähedal
Next to Kellegi/millegi juures, lähedal, kõrval
Of Väljendab lahutamist, päritolu, materiaalset kosseisu, omadust
Off Pealt
On Millegi peal, peale
Onto Peale
On top of Millegi tipus
Out of Millegi seest, hulgast, millestki eemal
Outside Väljaspool midagi
Over Millegi üle, kohal, juures
Past Millestki/kellestki mööda, üle, läbi
Round Kellegi/millegi ümber
Through Läbi millegi, kaudu
Till Kuni
To Juurde, kuni, vastu, külge
Towards Kellegi/millegi poole, suunas
Under Kellegi/millegi all, alla
Until Kuni
Up Üles, ülal, juurde, ligi, lõpuni
With Kellegi/millegi kaasas, ühes, abil
Without Ilma

Kesksõnad

1. Oleviku kesksõna
Moodustatakse –ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks.
washing (pestes)
writing (kirjutades)
singing (lauldes)
Oleviku kesksõna võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis.
Do you know the girl who/that is wearing the blue pollover?
Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus:
sleeping mice
2. Mineviku kesksõna
Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga – ed. Ebareeglipäraste tegusõnade puhul tuleb need vormis lihtsalt ära õppida. Mineviku kesksõna abil moodustatakse Present Perfect, Past Perfect, samuti passiiv.
washed (pesnud)
written (kirjutanud)
sung (laulnud)
Mineviku kesksõnaga võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna passiivis.
The form which/that was filled out by the man was confusing.
Omadussõnana nimisõna ees asetseval mineviku kesksõnal on passiivne tähendus:
the stolen car

Prefiksid ehk eesliited

friendly
sõbralik
unfriendly
ebasõbralik
legal
legaalne
illegal
illegaale
possible
võimalik
impossible
võimatu
correct
õige
uncorrect
vale
regular
reeglipärane
irregular
ebareeglipärane
to agree
nõustuma
to disagree
mitte nõustuma
to behave
käituma
to misbehave
halvasti käituma
to understand
aru saama
to misunderstand
valesti mõistma
to construct
konstrueerima
to reconstruct
rekonstrueerima
to write
kirjutama
to rewrite
ümber kirjutama

Sufiksid ehk järelliited

to combine
ühendama
combination
ühendus, kombinatsioon
to collect
koguma
kollection
kogu
to write
kirjutama
writer
kirjutaja
to invent
leiutama
inventor
leiutaja
to end
lõppema
ending
lõpp
active
aktiivne
activity
aktiivsus
to develop
arendama
development
areng
dark
pime
darkness
pimedus
to enjoy
nautima
enjoyable
nauditav
nation
rahvus
national
rahvuslik
power
jõud
powerful
jõuline
end
lõpp
endless
lõputu
to depress
masendama
depressing
masendav
dirt
mustus
dirty
määrdunud
quick
kiire
quickly
kiirelt
electronic
elektrooniline
electronically
elektrooniliselt
short
lühike
to shorten
lühendama
modern
modernne
to modernise
moderniseerima

Artikkel the pärisnimedega

Inimeste nimedega.
Mr Jameson is a teacher.

Kuude ja nädalapäevade nimetustega.
The 1th of May is on Thursday.

Keelte nimetustega. Kui lisatakse sõna language , pannase ette artikkel.
I can speak Russian and English . When he lived in Finland, he learned to speak the Finnish language.

Artikkel the geograafiliste nimedega

Artikliga
1.Veekogud – jõed, mered , ookeanid, lahed , väinad.
The Thames , the Atlantic Ocean
2. Mäeahelikud
The Rocky Mountains
3. Saarestikud
The British Isles
4. Riikide nime, milles esineb üldnimi (state, kingdom)
The United States
5. Kõrbed
The Sahara
Artiklita
1. Järved
Loch Ness
2. Üksikud mäetipud
Mount everest
3. Üksikud saared
Ireland
4. Riikide ja mandrite nimed
Estonia, Europe
5. Linnade, külade, tänavate nimed
London, Oxford street

Artikkel a, an

Umbmäärane artikkel on a konsonantide ees ja an vokaalide ees.
A dog
A cake
An apple
An umbrella
Muu

Otsekõne – Direct speech

Otsekõne käib jutumärkides.

Saatelause järel on koma .
Tom says to me: “I’m hungry.”
He adds: “I have eaten nothing today.”

Kaudkõne – Reported speech

Kaudkõnes jutumärgid puuduvad

Saatesõna järel on sidesõna that.

Saatesõnade say ja tell järel jäetakse sidesõna that tavaliselt ära.

Kaudkõnes tuleb muuta asesõnu vastavalt sellele, kes räädib.
Tom tells me he’s hungry.
He adds that he has eaten nothing today.
Küsimused kaudses kõnes
1. Küsimused ilma küsisõnata – juhatatakse sisse whether või if (kas) abil.
“Do you play an instument?” – They wanted to know if I played an instument.
2. Küsimused küsisõnaga – küsisõna jääb püsima.
The group asked : “Why did you move here, Harry ?” – The group asked Harry why had he moved here.
Otsekõne Kaudkõne

Ajavormid nihkuvad mineviku poole:
The present simple The past simple
writes wrote
The present continous The past continous
am / is / are writing was / were writing
The past simple The past perfect
wrote had written
The present perfect The past perfect
have / has written had written
The future simple ( will + 1. pv) Would + 1. pv
Will write would write

Moraalverbid muutuvad järgmiselt:
can could
may might
must had to
will would

Muutuvad ajamäärused ja veel mõned sõnad:
today that day
tomorrow the next day
yesterday the day before
last Monday / week / month / year the Monday / week / month / year
this Monday / week / month / year that Monday / week / month / year
this that
these those
now then
ago before
soon later

Kaudküsimused – Reported questions

Lisaks asesõnadele ja kirjavahemärkidele muutub kaudküsimuses ka sõnajärg.
He asks me: “What time is it?”
He asks me what time it is.

Passiiv – Passive voice

Be + mineviku kesksõna (3. pv)
Brunch is eaten at the weekends.
Paper was invented in china.
The bully should be punished .

Loendatavad nimisõnad – Countable nouns

Loendavatel nimisõnadel on ainsus ja mitmus .
We have a cat. I like cats.
Buy me a hamburger . You can boy hamburgers at McDonald’s.

Ainsuses kasutatakse nende ees artiklit a, an, the või omastavat asesõna. Mitmuses on nad ilma artiklita. Artikliga the, omastava asesõnada, arvsõnaga või hulgimäärusega ( some, any, many, lots of, several )
Give me an apple. I like apples.
Give me the apple. The apples on that tree are very sweet.
My dog is black . Their dogs are brown .
My sister is a pupil. There were lots of pupils in the playground.

Jaatavas lausetes tõgitakse palju fraasiga a lot of või lots of. Küsimustes ja eitavates lausetes sõnaga many. Many kasutatakse ka jaatavates lausetes väljendites very many, too many, so many.
I bought a lot of books . How many books did you buy?
There were lots of girls in the party. There weren’t many boys at the party.

Loendamatud nimisõnad – Uncountable nouns.

Loendamatudel nimisõnadel on ainult ainsus. Neil puudub mitmus. Nendega ei saa kasutada artiklid a, an ega arvsõnu. Enamasti kasutatakse neid siiski ilma artiklita või sõnaga some. Artiklit the kasutatakse ainilt siis, kui räägitakse mingist kindlast ainest või nähtusest. Eesti keeles kasutame me sel puhul tavaliselt sõna see.
The shop sells fruit. We had some toast for breakfast .
The fruit in this shop is always fresh . The toast is very good .

Jaatavates lausetes tõlgitakse palju fraasiga a lot of või lots of, küsimustes ja eitavates lausetes sõnaga much. Much kasutatakse ka jaatavates lausetes ja väljendites very much, too much, so much.
There was a lot of rain last summer . Did you have much snow last winter ?
We had lots of fun at the party. We didn’t drink much coffee .

Ainenimetustest, eriti loodusainetest rääkides, kasutatakse sageli loendavaid nimisõnu, nt a clice of bread , a cup of coffee.

Enamasti aitab loendavatel ja loendamatutel nimisõnadel vahet teha eesti keel. Kui ütled palju + nimisõna ainsuses, on tegemist loendamatu nimisõnaga. Kui aga palju + nimisõna on mitmuses, on tegemist loendatatava nimisõnaga.
(palju) raha money (u) (palju) dollareid dollar (c)
(palju) aega time (u) (palju) aastaid year(c)

Mõned loendamatud nimisõnad erinevad ainult mitmuses. Neil puudub ainsus ja nende ees ei saa kasutada umnmäärast artiklit a, an ega arvsõnu. Neid kasutatakse kas ilma artiklita, artikliga the või sõnadega some, any, no, a lot of, many, these, my, your jne.
This shop sells sports goods . Where are my trousers?

Mitmuse moodustamine

Mitmuse moodustamisel lisatakse nimisõna lõppu –s.
one girl two girls
one book two books
Kui nimisõna lõpeb –s, -ss, -sh, -ch, -x, siis on nimisõna mitmuse lõpp –es.
one bus two buses
one class two classes
one box two boxes
one fish two fishes
Kui nimisõna lõpus on kaashäälik + y, siis on mitmuse lõpus –ies.
one family two families
one country two countries
kui nimisõna lõpus on vokaal + y, siis on mitmuse lõpus vokaal + ys.
one boy two boys
one day two days
Erangid:
Child children
Woman women
Man men
Sheep sheep

Siduvad asesõnad

which – mis, mida whose – kelle, mille
who – kes, keda where – kus
This is the book which I read last week.
Where is the boy who wanted to see me?
I know the man whose car is parked here.
This is the restaurant where we had lunch last Sunday .
Eesti keele mõjul tahame sageli kasutada which asemel sõna what. Tuleb meeles pidada, et what kasutatakse ainult tegusõna järel, which aga nimisõna järel.
I didn’t hear what he said.
I didn’t hear the last words which he said.

Omastav kääne

Kui tahetakse väljendada, et keegi või miski kuulub kellegile või millegile, siis kasutatakse s-omastavat (ülakoma + s).
Kui ainsuse nimisõna ei lõpe konsonandiga s, siis mooduistatakse omastav kääne ‘s abil:
Sandra’s new book
Kui aunsuse nimisõna juba lõpeb s-iga või ss-iga, siis võib kasutada sama moodust (‘s) isegi siis, kui see tundub ebaharilikina:
The princess’s old crown
Kui nimisõna lõpeb mitmuses s-i või ss-iga, siis katutatakse ainult ülakoma (‘):
The ladies ’ clothes
The classes’ new schedules

Käskiv kõneviis

Käskiva kõneviisi väljendamiseks kasutatakse inglise keeles lihtsat infinitiivi ilma to-ta.
Be good!
Be nice to your sister!
Believe me!
Take some bread!
Oma käskusid viisakamalt moodustades võib lisada juurde please või kasutada could vormi.
Please, take some bread!
Could you be nice to your sister?
Could you please be good?

Omadussõnad

Omadussõnaga saab detailselt väjendada nimisõna omadusi või tunnuseid. Inglise keeles säilitavad omadussõnad oma vormi, olenemata sellest, kas nad on mees- või naissoost.
the careful driver
a stupid dog
a terrible noise
Omadussõnade võrdlusastmete puhul muutub omadussõna põhivorm: kõikidele ühesilbilistele omadussõnadele lisatakse –er/-est.
small smaller smallest
short shorter shortest
fat fatter fattest
large larger largest
Kahesilbilistele y-ga lõppevatele omadussõnadele lisatakse –er/-est, y muutub seejuures i-ks.
silly sillier silliest
angry angrier angriest
hungry hungrier hungriest
Enamikele kahesilbilistele omadussõnadele, mis ei lõpe y-da, lisatakse ette more/most.
careful more careful most careful
famous more famous most famous
Kõikide rohkem kui kahest silbist koosnevate omadussõnade ees kasutatakse more/most.
terrible more terrible most terrible
interesting more interesting most interesting
Erandid:
good better best
bad worse worst
much more most

Viisimäärsõnad

Viisimäärsõnad mooduistatakse lõppu –ly lisamisega omadussõnadele.
Extreme extremely
Quick quickly
Real really
Slow slowly
Kui omadussõna lõpeb y-ga, muutub y i-ks ja seejärel lisatakse –ly.
Happy happily
Steady steadily
Määra ja liiki näitavate määrsõnade võrdlemisel lisatakse ühesilbiliste määrsõnade puhul –er/-est.
Fast faster fastest
Hard harder hardest
-ly-ga lõppevate määrsõnade puhul kasutatakse võrdluastmete puhul more/most.
Quickly more quickly most quickly

Tingimuslaused

Esimene tüüp
Koosneb if-kõrvallausest ja pealausest. Kõrvallauses nimetatakse tingimus, pealauses non selle tingimuse tulemus. If- lauses on ajavormiks present tense, pealauses future I või present tense.
If it rains we won’t go swimming.
If he gets a new job, he will be happier.

Teine tüüp
Tüüp II lauses on if-lause Past Tense’is, pealause should(would + infinitiiv . Rääkija ei ole kindel, kas sündmus või tegevus leiab aset või mitte. Täitmine sõltub erinevatest tingimustest, realiseerimise võimalus on teatud astmel alles tulevikus. Tüüp II if-tingimuslauses ei kasutata tulevikku.
If we knew that your service improves, we would come to your restaurant again .
Kui me teaksime, et teie teenindus paraneb , tuleksime jälle teie restorani.

Kolmas tüüp
Tüüp III tingimuslausete puhul on if-lauses past perfect, pealauses shpuld/would + have + mineviku kesksõna. Sündmus või tegevus on juba lõppenud ja nüüd räägitakse veel kord sellest, kuidas see oleks võinud olla. Tüüp III lause if-lause osas ei kasutata sõna would/should.
If you would do the washing-up, I could finish my cleaning job faster.
Kui sina peseksid nõud, saaksin ma koristamise kiiremini lõpetada.
Tüüp II ja tüüp III eristamine:
II : If the fire brigade came very fast, the building would be saved. Kui tuletõrje väga kiiresti tuleks, saaks hoonet veel päästa.
III : If the fire brigade had come very fast, the building would have been saved. Kui tuletõrje oleks tulnud väga kiiresti, oleks hoonet veel päästa saanud.
17