Geograafia (0)

• Agraarühiskond
  

Agraarühiskond- ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes)

• Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad
  

Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass , mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid , kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300-500 mln aastat
tagasi looma- ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas.
Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma:
- kivisüsi
- nafta
- maagaas
Lisanduvad veel põlevkivi, pruunsüsi ning turvas .
Kivisöe leiukohad( USA, Venemaa, Hiina, Austraalia , Ukraina ) Nafta leiukohad ( Saudi-Araabia, Iraan , Venemaa, Venezuela , Iraak) Maagaas( USA, Venemaa, Kanada) Põlevkivi( Hiina, Saksamaa, Eesti)

• Demograafilise ülemineku etapid, rahvastikupüramiid
  

Demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus( sündimus väga kõrge, suremus hakkab järk- järgult langema , iive suur, kiire rahvaarvu kasv, rahvastiku vanuseline kooseis palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskimine eluiga kasvab).
Demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine( sündimus hakkab langema, suremus langeb vähe, iive hakkab langema, rahvastiku vanuseline koosseis laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal)
Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.

• Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele.
  

Looduslikud tegurid:

• Kliima – temperatuur, kasvuperiood, niiskus
  
• Mullad – viljakus, paksus, põuakindlus
  
• Reljeef – tasane /mägine, kalle
  

Majanduslikud tegurid:

• Tööjõud – kvaliteet, traditsioonid
  
• Valitsuse poliitika – toetused, tollipoliitika
  

Kapital – hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms

• Maailma rahvaarvu kasv ja sellega kaasnevad probleemid
  

Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike( sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18.saj. peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804.aastal. Teise miljardi täitmiseks kulus 123.aastat, kolmanda täitmiseks vaid 33.aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. Tagajärjed: toidupuudus( eriti arengumaades), piirkonniti ülerahastus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise probleemid.

• Tekstiili- ja rõivatööstus, nende paigutust mõjutavad tegurid
  

Tekstiili- ja rõivatööstus on töömahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus( palgavahed on arnenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang on kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. Tekstiili- ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiilitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna- Korea, Taiwan, India, Pakistan, Jaapan, Usa. Rõivatootjad: Mehhiko, Hiina, Türgi, Usa
Tarbija läheduses, tiheda asustusega piirkondades. Oluline sobiv tööjõud (odav).

• Rahvastikupoliitika arenenud riikides ja arengumaades
  

Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise-ja väljarännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng, majanduse arengutase tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel oma meetodid, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed väga erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmeid piiranguid või soodustused kodakondsuse, elamis-ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga- Kvoot võib erineda erineva sotsiaalsete tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusegaa inimestele.

• Alternatiivsed energiaallikad, nende kasutamisvõimalused
  

Vesi- +Jooksvad kulud väikesed, ei teki saasteaineid , veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
- Ehitamine kallis, hõivavad elamisterritooriumi
Tuul- +Saasteaineid ei teki
- Tehnoloogia kallis, ebaühtlane, tekitavad müra, hõivavad maad
Päikeseenergia- + Saasteaineid ei teki
- Tehnoloogia kallis, ei sobi kõikidesse kliimavöötmetesse
Geotermaalenergia- + mõju keskkonnale väike
- kulutused kõrged, väike energia hulk, kasutusala piiratud
Biomassi energia- + Saasteaineid ei teki
- Saadav energiahulk väike

• Riigi arengutaseme näitajad, inimarenguindeks
  

Riigi arengutaseme näitajad:

• Majanduslikud:
  
  • Sisemine kogutoodang SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses. Rahvamajanduse kogutoodang RKT – aasta jooksul riigi tootmisressursidega toodetud hüvede koguväärtus rahalises väljenduses.
    

• rahvastiku hõivatus erinevates sektorites
  
• ekspordi ja impordi struktuur – vähem arenenud riik ekspordib toorainet, kõrgelt arenenud riik ekspordib valmistooteid ja teenuseid.
  
• energia tarbimine – arenenud riikidel kõrgem tarbmine
  
• transpordi ja sidevahenditega varustatus (1000 elaniku kohta) – autod, telefonid, internet , televiisorid, hoiustehulk pangas
  

• Sotsiaal-demograafilised näitajad
  

• Iive, rahvaarvu kasv, kirjaoskus, keskmine eluiga, linnarahvastiku osatähtusus, imikusuremus jt
  
• Inimarengu indeks (HDI) a)oodatav keskmine eluiga b) haridustase-kirjaoskus, koolis käidud aastad c) sissetulekud nt SKT
  

Inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset,keskmist eluiga ning sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta.

• Istandus , rantžo, ekstensiivne teraviljatalu, loomavabrik
  

Istandus- tavaliselt troopikas asuv taimekasvatusmajand , kus tegeldakse teepõõsa, kohvi- ja kakaopuu, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega.
Rantžo- suur loomakasvatusmajand, kus loomi( eelkõige lihaveised, lambad) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel.Ekstensiivne teraviljatalu- väga suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, esinevad kuiva kliimaga piirkondades( rohtlad ).
Loomavabrik- kasvatatakse kanu, sigu , veiseid jne. Kõik toimib masinate abil – söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis .