Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta) (2)

GE-2
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus?

• Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass)
  
• Maamaagi kaevandamine
  
• Elektroenergeetika
  
• Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine
  
• SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad
  

Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid

• Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad . Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul
  

Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused
NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID
NAFTA TRANSPORT TANKERITEGA
EELISED
Suured kogused , pidev vedu, väiksed tööjõu kulud
Suured kogused, väiksed tööjõu kulud, saab kõikjale vedada
PUUDUSED
Ei saa vedada üle ookeani, ei saa kaugele vedada
Üks ots on tühisõit, reostused, ajakulu/ aeglasem
Kasutamise puudused
Puuraukude rajamine merre keerukas, reostuseoht, vajab puhastamist ja ümbertöötlust
Transpordi peamine võimalus on torujuhtmed, võimalik on ka veeldatult
Saastatus , kasvuhoonegaasid, happevihmad , karjäärid rikuvad maastikku , transport kulukas
Üliohtlikud radioaktiivsed jääkained tuumašantaaži oht
Muutub ökosüsteem, ehitamine on kallis, piiratud kasutusvõimalus
Tuule kiirus ebaühtlane, tehnoloogia on kallis, müra, maastiku visuaalne pilt muutub, võib häirida lindude rännet
Kasutuspiirkonnad on piiratud, suured kulutused
Saadav energiahulk on väike
Tehnoloogia on kallis, vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega
Kasutamise eelised
Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine
Suur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki jääki
Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud
Uraani esialgu jätkub, energiasisaldus suur, saastab vähem keskkond, kui kõik on korras
Ei teki ohtlikke ülejääke, jooksvad kulud väikesed
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Minimaalne mõju keskkonnale, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tasub ära ka väikese tarbimise korral
Saasteaineid ei teki, tasub ära ka väikese tarbimise korral
Suurimad importijad
Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia
USA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina , Itaalia
Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia , Tšiili, Brasiilia, Ukraina
Suurimad eksportijad
Saudi- Araabia , Venemaa , Iraan , Mehhiko
Araabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Kanada
Austraalia , Hiina, Indoneesia , Colombia
Suurimad tootjad
Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,Iraan
Venemaa, Iraan, USA, Kanada
Hiina, USA, India, Austraalia , LAV, Venemaa
USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa
Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
USA, Hispaania , Hiina, India, Saksamaa, Taani, Hispaania, Portugal
USA, Filipiinid , Itaalia, Mehhiko, Indoneesia
Saksamaa, Jaapan, USA, Hispaania
Varud, kus paiknevad
Lähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna-Ameerika
SRÜ, Lähis-Ida, Aasia , Põhja-Ameerika
Aasia, Ameerika, Euroopa
Uraanivarud – Austraalia, kanada, LAV, Namiibia , Kambol, Nigeeria , Hiina, India, Brasiilia
Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad
Rannikud, avatud maastikud
Laamade äärealad
Vahemereline , parasvööde
Kasutusalad
Mootorikütteks, soojuse saamiseks, elektrienergiale, keemiatööstuse tooraine
Soojusenergia tootmine, keevitustööd, keemiatööstuse tooraine, el. en. saamiseks
Keemiatööstuse tooraine, el. ja se tootmine koksisüsi
Elektrienergia saamiseks, sõjatööstus, allveelaevad
Elektrienergia saamiseks
Elektrienergia saamiseks
Elektri-ja soojusenergia saamiseks
Soojusenergia, biodiisel
Elektrienergia saamiseks, soojusenergia akumuleerimiseks
Energialiik, selle osatähtsus
Nafta, taastumatu , traditsiooniline
Maagaas, taastumatu, traditsiooniline
Tahked kütused, kivisüsi, taastumatu, traditsiooniline
Tuumaenergia , uraan - taastumatu
Vee-energia, taastuv, alternatiivne
Tuule-energia, taastuv, alternatiivne
Geotermaalenergia , maasisene , taastuv, alternatiivne
Biomassi energia, puit, õlitaimed
Päikese-energia, taastuv, alternatiivne
Miks tavaliselt ei töödelda ammutamispaigas ?

• Toornaftat on lihtsam transportida. Töötlemine on kulukas ja keeruline, arengumaad ei saa seda teha. Lisaressursid
  

Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased?

• Sadamatesse, kuhu saab tuua suurtes kogustes toornaftat
  

Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad?

• Suured kapitalimahud ja halduskulude vähendamine
  

Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuse aja jooksul muutunud?

• Võrreldes varasemate aegadega on gaasi tootmine pidevalt kasvanud.
  

Söe kaevandamine kaevandustes
Söe kaevandamine karjäärides
Eelised
Ei riku maastikku, säilib elukeskkond. Saame kasutusele võtta sügavamad kihid
Väikesed kulud. Väike tööjõukulutus, mehhaniseeritud
Puudused
Rajamine ja käigushoidmine kallis, rohkem tööjõudu, põhjavee reostuse oht, varingud
Maastiku rikkumine , elukeskkonna häving, aherainemäed. Rekultiveerimine
Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu?

• Seal pole piisavalt suurt kapitali
  

Argumendid HEJ ehitamise poolt
Vastuargumendid HEJ ehitamiseks
Sotsiaalsed
Rahvastikku saab varustada suure koguse energiaga. Inimesed saavad tööd ehitusel.
Vee alla jäävad inimeste elukohad , tehased, turismiobjektid . Kohalikele elanikele tuleb anda uus elamispind
Majanduslikud
Odava hüdroenergia tootmine
Selle ehitamiseks kulub väga suur hulk kapitali. Suure kulutused inimeste ümberpaigutamiseks
Keskkonnaalased
Ei saasta keskkonda ning ei teki ohtlikke jäätmeid. On taastuv, Vähenevad üleujutused
Vee alla jäävas piirkonnas on haruldaste looma- ja taimeliikide elupaik
Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks?

• Norra, sest seal on ülekaalus hüdroenergia tootmine.
  
• Portugal, sest seal ei leidu uraanimaaki.
  
• Eesti, sest on ülekaalus põlevigi tööstus.
  
• Poola, sest ülekaalus on tahked kütused.
  
• Iirimaa , sest leidub muid alternatiive.
  

Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides?

• Tuumaenergia tootmiseks on vaja suurt hulka kapitali ja spetsiaalset, väljaõppinud tööjõudu.
  

Miks kasutatakse päikese-energiat peamiselt arenenud riikides?

• Sest tehnoloogia on kallis ja vajab teiste energiatootmise harudega kombineerimist.
  

Mida tähendab geotermaalenergia?

• Geotermaalenergiaks e. maa soojusenergiaks nimetatakse maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia.
  

Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat?

• Kõnniteede korrashoidmiseks ja soojendamiseks.
  

Kliimavööde
Kliima isel.
Soojushulk
Niiskusolud
Hinnand mulda.
Lähisarktiline
Lühike veg. per.
Alla 1000 C
Liigniiske
Kleistunud
Parasvööde jahe
3-5 kuud
1000-1600
Ida: mussoon
Vähevil. leetmu.
mõõdukas
5 kuud või rohk .
1600- 2400
Vajab niisutamist
Kesk. Viljakus
soe
6 kuud või rohk.
2400-4000
Head
Kõige viljakamad
Lähistroopiline vahemereline
Niiske, veg. 8 kuud ja enam.
Kuni 8000
Sademeid rikkalikult
Viljakas
niiske
8-11 kuud
Kuni 8000
Ühtlaselt jaotund
Viljakad
Troopiline
1-3 saaki aastas
11 000
Kunstlik niisutus
Vähe viljakad
Lähis ekvatoria.
Aastaringi soe
8000 +
Sad. ebaühtlaselt
Keskm. Viljakus
Ekvatoriaalne
Niiske aastaringi
8000 +
Väga niiske
Viljatud mullad
Põllumajanduse eeldused
Looduslikud eeldused:
Kliima: vegetatsiooniperiood (päevades/kuudes), soojushulk (mõõdetakse aktiivsete temperatuuride summaga), niiskusolud
Muld (oleneb kliimast, millised mullatekkeprotsessid on ülekaalus): mulla viljakus
Reljeef (oleneb mulla soojus -ja niiskusrežiimist ja millist tehnikat saab kasutada)
Majanduslikud eeldused:
Kapital
Tööjõud
Kohalikule või välisturule; värskelt tarbimisele või töötlemiseks
Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika
Taimekasvatuse harud

• Teraviljakasvatus
  
• Mugul- ja köögiviljakasvatus
  
• Söödaviljakasvatus
  
• Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus
  
• Istanduskultuurid
  

Teraviljakasvatus

• Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis
  
• Suurima kasvupinnaga teravili nisu
  
• 60 % elanikkonnast toidab riis
  
• Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA
  

Nisu

• Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses
  
• Kasvatatakse kõikides maailmajagudes
  
• Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda
  
• 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni– Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada,  Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi
  

Riis

• 90 % kasvatatakse ja süüakse Aasias
  
• Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni
  
• Valgusnõudlik, vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist
  
• 2005 toodeti 635 miljonit tonni
  
• Riisi suuremad kasvatajad : Hiina, Egiptus , Indoneesia, Tuneesia , Bangladesh , Vietnam , Tai, Myanmar , Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA
  
• Suurimad eksportijad Tai (29 % maailma ekspordist), Vietnam (15 %), USA (11%)
  

Mais

• Nõuab palju soojust ja niiskust
  
• Jahedamas kliimas haljassöödaks
  
• Suurima saagikusega teravili
  
• 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina , Indoneesia, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia. Suurima eksportija USA
  

Oder

• Vähenõudlik, kasvab peaaegu kõikjal,
  
• Toiduks, loomasöödaks ja õllepruulimiseks
  
• Suurimad kasvatajad: Venemaa, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina
  

Rukis

• Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel
  
• Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad
  

Hirss

• Põuakindel
  
• Elatusmajanduse kultuurtaim
  
• Kõige suurem kasvataja India
  

Sorgo

• Soojanõudlik
  
• Kasvupinnalt esikohal India
  

Mugulviljakasvatus

• väga palju
  
• peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades
  
• kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul , bataat , maniokk
  

Kartul

• pärit Lõuna- Ameerikast Andidest
  
• parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa
  
• kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola
  

Bataat e. maguskartul

• mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena
  
• pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt
  
• Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis toiduaine
  
• bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit
  
• suurim kasvataja Hiina, aga oluline ka Indoneesias ja Uus- Meremaal ning kasvatatakse ka Aafrikas
  

Maniokk e. kassaava

• mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge
  
• väga soojanõudlik taim
  
• pärit Lõuna-Ameerikast
  
• suur kasvataja Brasiilia, kuid oluline mugulvili just Aafrikas, kust tuleb üle poole saagist
  

Tööstuslikult kasvatatavad kultuurid

• kiukultuurid
  
• õlikultuurid
  
• suhkrukultuurid
  
• mõnukultuurid
  
• looduslik kautšuk
  

Kiukultuurid

• samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad
  

Puuvillapõõsas

• 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel
  
• pärit Mehhikost ja Guatemalast
  
• Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA,
  
• tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika
  

Lina

• vanim tuntud kiukultuur
  
• parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse isegi rohkem
  
• vajab palju niiskust
  
• suured kiulina kasvatajad: Poola, Prantsusmaa, Belgia, Valgevene
  
• Suurim õlilina kasvataja India
  

Džuut e. kalkuta kanep

• perekonnas 40 liiki
  
• pärit India idaosast
  

• tänapäeval suurimad kasvatajad India ja Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt.
  

Sisalagaav

• pärit Mehhikost
  
• troopilistel ja lähistroopilistel aladel
  
• peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani , aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides ( Tansaania jt.)
  

Õlikultuurid

• toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses
  
• iseloomulik regionaalsus
  
• tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe
  
• õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid
  
• õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime
  

Sojauba

• pärit Hiinast
  
• terad sisaldavad 35-50%
  
• valku ja 13-24% õli
  
• saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal
  
• õli kogusaagilt maailmas esikohal
  
• pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt
  
• kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia
  
• Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid
  

Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel

• pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt
  
• peidab oma kaunad valmimiseks mulda
  
• kaunas enamasti 1-3 seemet
  
• seemnete õlisisaldus keskmiselt 50%
  
• suured kasvatajad Hiina, India, Senegal , USA, Myanmar jt.
  
• kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis ekspordiartikkel
  

Õlipalm

• 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest
  
• valminud viljakobaras 3-50 kg vilju
  
• luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja purustamist väärtuslikku palmiõli, mida kasutatakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuses
  
• tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia ( Malaisia , Indoneesia)
  
• taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal
  
• viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil
  

Oliivipuu e. õlipuu

• vanim õlikultuur
  
• kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima
  
• võib kasvada 2000 aasta vanuseks
  
• viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed
  
• väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel
  

Suhkrukultuurid
Suhkrupeet

• annab 1/3 suhkrutoodangust
  
• võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota
  

Suhkruroog

• üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi
  
• suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba , India, Hiina, Austraalia, Mehhiko
  
• u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all
  

Mõnukultuurid

• kohvipuu
  
• pärit Etioopia mägimetsadest
  
• perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks
  

- araabia kohvipuu (arabica kohv)
- kongo kohvipuu (robusta kohv)
- libeeria kohvipuu (liberica kohv)
- kõrge kohvipuu (excelsa kohv)

• 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas
  
• Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia , Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda , Etioopia, Indoneesia
  

Kakaopuu

• pärit Amazonase vihmametsadest
  
• tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika
  
• 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun , Ecuador
  
• Aafrikas töödeldakse alla 20% kakaost, ülejäänu läheb maailmaturule kakaoubadena
  

Teepõõsas

• üle 2000 teepõõsasordi
  
• pärit Indiast , Hiinast
  
• Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka , Jaapan, Indoneesia, Keenia jt.
  

Looduslik kautšuk

• hevea e. kautšukipuu
  
• kautšuk on toorkummi, kummitööstuse põhiline tooraine
  
• pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest
  
• suurimad tootjad Malaisia, Indoneesia, Tai, Hiina, India, Filipiinid, Sri Lanka, Libeeria, Nigeeria
  

Istanduskultuurid
Datlipalm

• üks vanimaid kultuurtaimi, Ees-Aasias kasvatati juba 9000 aastat tagasi
  
• tähtis kultuurtaim oaasides
  
• suured datlite tootjad: Iraak , Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alžeeria jt
  
• levinud toataimena
  

Kookospalm

• pärit Polüneesia saartelt ja tüüpiline kultuurtaim Vaikse ookeani saartele
  
• seemne rasvarikas toitekihti nimetatakse kuivatatult kopra
  
• suurim kopra eksportija Filipiinid
  
• kookoshelbed ja –jahu kasutatakse kondiitritööstuses
  
• Kookosõli kasutatakse kosmeetikatööstuses
  

Banaan

• maailma suurim rohttaim
  
• banaanikobaras on 100-300 vilja ja kobar võib kaaluda kuni 30 kg
  
• suuremad dessertbanaanide tootjad on Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Honduras, Filipiinid, Mehhiko, Costa -Rica, Panama
  

Iga tootmisviisi juures peab oskama välja tuua järgmist:

Maa hulk (maa suurus)

Tööjõu vajadus

Tootlikkus

Kus levib

Kogutoodang
NB! Võrdulus: suur/väike, kõrge/madal
Intensiivne põllumajandus - toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu
Ekstensiivne põllumajandus - tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu
Põllumajanduse jaotamine
Kaubanduslik põllumajandus - kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks
Omatarbeline põllumajandus - toodetakse peamiselt oma pere tarbeks
Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus
Alepõllundus

• kasutatakse laialdast maa-ala
  
• palju tööd põllu rajamisel
  
• põld kasutusel 1-2 aastat
  
• saagikus väike
  
• kogu saak oma toiduks
  
• kasvatatakse peamiselt tera - ja mugulvilju
  
• Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika
  

Rändkarjakasvatus

• karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise
  
• loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu
  
• kasvatakse peamiselt kitsi , kaamleid, laamasid
  
• Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias
  

Intensiivne omatarbeline põllumajandus
Riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud

• väikesed maalapid
  
• palju tööjõudu
  
• saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal
  
• suurem osa toodangust läheb söögiks
  
• Kagu-Aasia, Hiina, India
  

Miks rajatakse terasspõlde?

• põllumajandusmaa puudus
  
• erosiooni vältimiseks
  
• rohkem avatud päikesele
  
• vihmavee kogumiseks
  

Piimakarjatalud

• palju kapitali masinatele , tehnoloogiale ja ehitistele
  
• kasutatakse vähe tööjõudu
  
• oluline hea asend suurlinnade (turu) läheduses
  
• tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta
  
• kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus- Meremaa
  
• ekstensiivne loomakasvatustalu e.
  

Rantšo

• suur maa-ala
  
• kasutatakse vähe tööjõudu
  
• palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale
  
• madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta
  
• kogu toodang müügiks
  
• kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid
  
• USA läänaosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt.
  

Loomavabrikud

• palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale
  
• vähe tööjõudu
  
• hea asend suurlinnade (turu) läheduses
  
• kõrge produktsioon inimese ja ha kohta
  
• kogu toodang müügiks
  

Ekstensiivsed teraviljatalud

• suured põllud
  
• kasutatakse vähe ajutist tööjõudu
  
• palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele
  
• töö peamiselt masinatega
  
• väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta
  
• kogu saak läheb müügiks
  
• kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju
  
• Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt
  

Istandus

• kapitalimahukas ( masinad , väetised)
  
• töömahukas aastaringselt
  
• kasutatakse palju palgatööjõudu
  
• keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta
  
• kogu toodang läheb müügiks
  
• Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades
  

Aiandid, köögiviljakasvatus

• kapitalimahukas ( kasvuhooned , küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.)
  
• kasutatakse palju tööjõudu
  
• kõrge saagikus ha ja inimese kohta
  
• linnalähedane põllumajandus
  

Põllumajanduse mõju keskkonnale
Põhjused
Tagajärg
Abinõud
Kuivendamine
Kemikaalide voolamine vette
Veele biopuhastus
Niisutamine
Muldade sooldumine, pinnas väheviljakas
Koos niisutamisega tuleb üleliigne vesi ära juhtida
Üleväetamine
Kemikaalid põhja-/pinnavette, saagi keemiline koostis muutub
Teostada mulla analüüs, et teada saada optimaalne väetisekogus
Mürkkemikaalide kasutamine
Kasulike eluvormide hävimine, sattumine vette
Viljavaheldus, mahepõllundus
Monokultuuride kasvatamine
Põldude väljakurnamine, haiguste levik
Viljavaheldus, põld puhkama jätta
Raskete põllumasinate kasutamine
Mullad tihenevad, õhusisaldus mullas väheneb, mullaorganismide elukeskkond väheneb
Põllumasinatel kasutada laiemaid rehve, vähendada harimiskordi
Lageraie suurel maa-alal
Tuule erosioon
Jätta metsakaitseribasid
Lageraie Sadematerohkel maa-alal
Vee-erosioon
Jätta metsakaitseribasid, kuivenduskanaleid
Lageraie nõlvadel
Erosioon, maalihe
Jätta metsakaitseribasid, terasspõllundus
Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? Selgita, mida nende vööndite piires teha tohib.
Territoriaalveed - 3-12 meremiili rannikust ; igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal. Majandusvöönd- Selleks, et kalavarusid paremini majandada. Kuni 200 meremiili rannikust. Vaba laevasõit. Igasugune majandustegevus ainult rannikuriigi loal.Avaookean- Kõigile kuuluv. Tegevus toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel.
Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad?
Pinnakihtides asuvad kalade peamised toidu- ja elupaigad .
Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad?
Kui riik ei taha või ei saa ettenähtud mahus kala püüda, võib ta selle õiguse müüa teisele riigile. Nt. Austria ostab kalapüügiõigust Hispaanialt. Müüvad ka USA, Kanada, Aafrika riigid.
Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid ? Millised on eri mõõtmis- ja hindamisviiside eelised ja puudused?
Mõõtmis- või hindamisviisid
Mõõtühik
Eelised või puudused
1.Metsade pindala
Ha/km2
Üldine ülevaade
2. Metsastus
Üldine ülevaade
3. Puiduvaru
m3/tm
Töömahukas ega näita kasvukiirust
4. Arvestuslank e. puidu aastane juurdekasv
m3/ha
Näitab metsa tootlikkust
5. Liigiline koosseis
Milles seisneb metsade majandamise põhinõue?
Aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu .


Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid?
Euroopas- Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Ukraina
Aasias- India, Venemaa, Hiina
Põhja-Ameerikas- Kanada, USA
Lõuna-Ameerikas- Brasiilia, Peruu , Boliivia, Colombia, Venezuela
Aafrikas- Kongo DV, Gabon , Cameron, Kongo
Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa ja miks?
Metsa ei ole väga kuiva kliimaga riikides nagu Egiptus, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia.
Metsatüüp
Riigid
Peamised puuliigid
Metsa iseloomustus
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Indoneesia, Brasiilia, Peruu, Boliivia.
Palmiliigid, mahagon .
50m3/ha , valikraie , väheväärtuslik puu
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
Tansaania, Nigeeria, India, Brasiilia
Eebenipuu, akaatsia .
Väike liigiline kooss.
5-10 m3/ha
Lähistroopika metsad niisked
kuivad
USA, Hiina
Austraalia, Vahemeri
Korgitamm , vaher
*15-20m3/ha, okaspuud, kõvad lehtpuud. *1-2m3/ha
Parasvöötme leht ja segametsad
Hiina, Lõuna-Korea, Leedu, Saksamaa
Kask, tamm, vaher, pöök, tiikpuu
Leht(5-10) Sega(2-3) Okas mitmekesisus
Parasvöötme okasmetsad
Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi
Kuusk , mänd, nulg, seeder
1-2, vähe liike, tarbepuit, hõredad
Millega tegeleb metsemajandus ja millega metsatööstus?
Metsamajandus tegeleb metsa eest hoolitsemise; istutamise ja uue metsa külvamisega; kahjurite tõrje ja hooldusraiega. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega.
Tööstusharud.
Vanad tööstusharud: rõivatööstus, veduri- ja vaguniehitus; laevaehitus .
Uued tööstusharud: autotööstus, naftakeemia , põllumajandusmasinate tootmine, kunstkiudude tootmine, kodumasinate tootmine.
Uusimad e. kõrgtehnoloogilised tööstusharud- arvutitööstus, kosmosetehnika tootmine, elektroonikatööstus, kosmeetikatööstus, telekommunikatsiooni - ja sidevahendite tootmine.
Miks kadusid 1970. aastatel autoturult väikesed firmad ja püsima jäid vaid suured?
Neil on suurem kapital ja võimalus tegeleda rohkem teadustööga.
Mis on viimase aja autotööstuse ühinemiste põhjuseks?
Ühinetakse selleks, et kokku hoida tootmiskulusid suureneva konkurentsi tõttu.
Terminal – transpordisõlm, kus toimub kaupade ladustamine ja nende ühelt transpordiliigilt teisele suunamine.
Logistika – majandusharu, mille eesmärk on tagada veoste viimine täpselt vajalikul ajal min. kuludega tarbijale vajalikku kohta.
Liik
Eelised
Puudused
Milleks sobib kõige enam
Autotransport
Vedu uksest ukseni, paindlik, kiire
Piiratud mahutavus , suure tööjõukulud
Kohalikud veod , väikesemahulised kaubad , lühikesed vahemaad
Raudteetransport
Suur mahutavus, töö viljakus kõrge, regulaarne
Ümberlaadimistööd, aeglane, teede rajamine kulukas
Suuremahulised kaubad, tooraine, nafta, väga tihedasti austatud piirkondades reisijatevedu
Meretransport
Suur mahutavus, tööviljakus kõrge, looduslikud veeteed
Ümberlaadimistööd, sadamate, kanalite rajamine kallis, aeglane
Tooraine, toodangu vedu, suuremahulised tooted, turism
Siseveetransport
Suuremad kogused, odav, tööviljakus kõrge
Jõgede võrk korrapäratu, tuleb rajada kanaleid
Tooraine, turism
Õhutransport
Väga kiire, pääseb kõikjale, looduslikud teed
Vedu kallis, rajatised kallid, sõltub ilmast
Lilled, puuviljad , reisijate vedu
Torutransport
Vedu pidev, suured kogused, tööviljakus kõrge, vedu odav
Ainult vedelad ja gaasilised ained, raske rajada
Nafta, gaas
Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtus praegu nii kiiresti?
Nad võimaldavad teiste tööstusharude paremat tööd ja on sageli riikliku tähtsusega- nt. sõjandusest tunneb huvi ka riik. Samuti hoitakse teistes harudes tööjõudu kokku.
Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides?

• Nendes teadusparkides on hea koostööd teha teadusasutustel ja tootvatel ettevõtetel. Lihtsam on luua stabiilne töö- ja elukeskkond.
  

Too välja peamised tegurid, mis mõjutavad kõrgtehnoloogia ettevõtete paiknemist.

• Kõrgkoolide lähedus- sealt tulevad teadlased ja kvaliteetne tööjõud
  
• Rahulik keskkond
  
• Inspireeriv, looduslikult sobiv koht
  
• Hea transpordi ja geograafilise asukohaga paik
  

Metallide saamise võimalused:
a) maakoores leiduvatest maakidest sulatades
b) vanametalli ümber sulatades
Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?

• Metalli asendab tihti tugev ja vastupidav plastmass.
  

Miks nüüdisajal kaevandatakse ja rikastatakse suur osa rauamaagist arengumaades?

• Sest arenenud riikide head maagileiukohad on end praeguseks juba ammendanud.
  

Miks on Austraalias nii vähe terasesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllaldaselt?

• Terasesulatamisel kulutatakse väga palju energiat ja sellepärast on kasulik rajada neid keskusi sinna, kus elektrienergia on odav.
  

Kuidas on aegade jooksul muutunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemine ?

• Varasemal ajal toodeti alumiiniumit peamiselt odava hüdroenergiaga mäestikupiirkondades (Pranstsusmaa, Šveits, Norra, Suurbritannia jt), kuid tänapäeval tehakse seda sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete läheduses.
  

Mis on tootja- ja isikuteenuste erinevus? Näited.

• Tootja- ehk äriteenuseid kasutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessides ja nende hind kajastub hüve hinnas . Isikuteenused on otseselt mingile isikule suunatud.
  
• Tootjateenused- raamatupidamine , kontoriruumide koristamine, kaupade vedu pooid, turu-uuring, tööjõu koolitamine, ETV uudistesaadete tegemine, reklaamiäri, ajalehtede väljaandmine, sideteenused
  
• Isikuteenused- maniküür, kinnisvara konsultatsioon, laste õpetamine, arstiabi , toitlustus, juuksuriteenused, spordiklubid, hambaravi
  

Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks?

• Avalikud teenused on ühishüved nagu haridus , teede korrastamine, riigikaitse , arstiabi.
  

Miks on nüüdisajal kiiresti kasvanud logistika tähtsus?

• Nüüdisajal väärtustatakse väga palju kaupade kohaletoimetamise ajalist täpsust ja madalaid kulutusi.
  

Mida tähendab mugavuslipp ja kes seda pakub/kasutab?

• Mugavuslipp on see, kui ühed riigid, kellel on väga madalad maksud laevaomanikele ja leebed seadused, pakuvad võimalust teistele riikidele oma lipu all sõita. Nt. Panama lipu all sõidavad USA laevad ning Libeeria lipu all sõidavad Euroopa laevad.
  

Mida tähendab merevoorimees ja kes seda pakub?

• Ühed riigid veavad teiste riikide kaupu maailmamere meredel. Seda teenust pakuvad Norra, Taani ja Kreeka.
  

Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad ja millised suured veoteenuste ostjad? Põhjenda.

• Ostjad: Venemaa- transiitveod läbi Eesti ja Läti; USA- kasutab Panama lippu kaubaveos; Jaapan ja Austraalia- oma laevastik on väike.
  
• Pakkujad: Holland - vahendab kogu Mandri-Euroopa kaupu; Taani- Põhjamaade kaubavedu; Libeeria- pakub Euroopale mugavuslippu; Panama- USA mugavuslipp; Egiptus- läbi Suessi kanali toimuv vedu.
  

Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises?

• Side arengul on tähtis roll, sest ta on üks globaliseerumise eelduseid, kuna see võimaldab laiemat rahvusvahelist suhtlust.
  

Millised tegurid on põhjustanud turismi kiire arengu?

• Info kiire levik (reklaam); transpordi areng; stabiilne poliitiline olukord; elatustaseme tõus paljudes riikides; pikenenud eluiga; rohkem vaba aega; turismiteenuste mitmekesisemaks muutumine.
  

Näited uute turismiliikide kohta.

• Jahiturism , kultuuriturism, eksootikaturism, suusaturism, jõuluturism, kalandusturism, taluturism , puhketurism, ravi- ja terviseparandus, konverentsiturism , äriturism, koolitusturism, ökoturism, palverännakud, safarid .
  

Miks on turism muutunud kaasajal üheks oluliseks majandusharuks?

• Võimaldab uute töökohtade teket; tähtis vaba aja veetmise ja tööjõu taastamise viis.
  

Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad massiturismiga?

• Loodus peab taluma suuremat koormust; turismiobjektide, hotellide ja teede rajamine looduse arvelt; reostus .
  

Turismi positiivne ja negatiivne mõju
Majandusele
Sotsiaal-kultuuriline
Keskkonnale
Positiivne
Suureneb töökohtade arv, riigi maksutulud suurenevad, uued teeninduspiirkonnad, infrastruktuuri parandamine
Teenuste kvaliteet paraneb , suhtumine erinevatesse rahvastesse paraneb, traditsioonide säilitamine
Korrastamine
Negatiivne
Tõuseb kaupade, teenuste hind, töö on hooajaline, importkaupade kasutamine suureneb
Konfliktid kohalike ja turistide vahel, kohalike rahu häirimine, kohalike traditsioonide hävitamine massikultuuri poolt
Turismiobjektide rajamine