Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus (0)

I Põllumajandus

Maakasutus (õp lk 85)

• Põllumajanduslik maa jaguneb:
  
  • Haritav maa
    
    • Põllumaa (viljapõld)
      
    • Istandus (õunaaed)
      
  • Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. karjamaa)
    
• Haritavat maad vähe inimese kohta Ida-Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India)
  
• Palju: Okeaania (pole praktiline)
  
• Haritava maa hulk sõltub geograafilisest asukohast
  

Põllumajandust mõjutavad tegurid
Looduslikud:

• Kliima (määrab taimede kasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi)
  
• Metsamajanduse osakaal
  
• Soojushulk (leitakse aktiivsete temperatuuride summa)
  
• Niiskus e. sade
  
  • Kastmine e. niisutuspõllundus
    
  • Tähtis kasvuperioodi alguses
    
    • Muidu seemned ei idane
      
• Mullad
  
  • Seotud kliimaga (mullaprotsessid)
    
  • Parasvöötme mullatekkeprotsess – leetumine – ehk toitained uhutakse alumistesse kihtidesse
    
  • Mullaviljakus
    
  • Põuakindlus
    
  • Mullalõimis (osade suurus)
    
• Relieef
  
  • Tasasel saab tehnikat hästi kasutada
    
  • Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida mulda kinni
    

Majanduslikud:

• Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital)
  
  • Füüsiline: istikud , väetised, tõuloomad, hooned
    
• Tööjõud – tavaliselt suur vajadus
  
  • nt kohvi, riisi kasv vaja palju
    
  • Euroopas ei saa kliima tõttu kasvatada tööjõunõudlikke kultuure
    
• Turg
  
  • Siseturule või ekspordiks
    
  • Värkeslt turule või tööstusele tooraineks
    
• Valitsuse poliitika
  
  • Tollipoliitika
    
    • Impordil tav. maksud , maavarade puhul ka ekspordil
      
  • EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub maailmaturu hinnast)
    
  • Toetused e. subsiidiumid
    

Agrokliimavöötmed
Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade kasvatamisel
Parasvööde:

• Sesoonsus – saab ainult ühe saagi aastas, sest aastaajad on nõmedad
  

Suur tähtsus metsandusel

• Lähistroopiline : Pikk vegetatsiooniperiood, kuid mitte läbi aasta kogu aeg
  
• Vahemereline: talvel sademeteperiood, suvel kuiv, 1000-2000 mm/a
  
  • Oliivid saavad aind siin kasvada
    
• Niiske lähistroopiline – ühtlaselt palju niiskust
  

Troopiline – läbi aasta veg. periood, niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, vähe põllumaad.
Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem kuivaperiood .
Põllumajandusliku tootmise vormid

• Omatarbeline põllumajandus
  
  • toodetakse peamiselt oma pere tarbeks nt hiinas riis
    
• Kaubanduslik põllumajandus
  
  • kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks
    

Sõltuvalt maa hulgast:
INTENSIIVNE
EKSTENSIIVNE
Vajalik vähem maad
Vaja rohkem maad
Kapitali, tööjõu ja väetisemahukas
Suurem saagikus pindalaühiku kohta
Saagikus pindalaühiku kohta väike
Toodangu kasv – veel intensiivsemaks teha
Toodangu kasv: uue maa kasutuselevõtmine või kariloomade hulga suurendamine
Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus e. Alepõllundus

• kasutatakse laialdast maa-ala
  
• palju tööd põllu rajamisel
  
• põld kasutusel 1-2 aastat
  
• saagikus väike
  
• kogu saak oma toiduks
  
• kasvatatakse peamiselt tera - ja mugulvilju
  
• Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu- Aasia , Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika
  

Rändkarjakasvatus

• karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise
  
• loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu
  
• kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid , laamasid
  

• Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades,
  
• Lõuna-Ameerikas, Aasias
  

Segatalud

• suuremad maavaldused
  
• kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu
  
• suur osa toodangust läheb müügiks
  
• kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi , tehakse maaparandustöid, sordiaretus
  
• saagikus on suurem
  
• Euroopas
  

Piimakarjatalud

• palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistele
  

• kasutatakse vähe tööjõudu
  
• oluline hea asend suurlinnade(turu) läheduses
  
• tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta
  
• kogu toodang müügiks
  
• Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus- Meremaa
  

Intensiivne omatarbeline põllumajandus

• riis-, nisu-, hirsi - ja maisitalud
  
• väikesed maalapid
  
• palju tööjõudu
  
• saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal
  
• suurem osa toodangust läheb söögiks
  
• Kagu-Aasia, Hiina, India
  

Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantšo –

• suur maa-ala
  
• vähe tööjõudu
  
• tõuaretus, veterinaaria
  
• toodang müügiks
  
• lihaveised, lambad
  
• hooajaline suurem tööjõu vajadus
  
• USA lääneosa , argentiina
  

Loomavabrikud (väiksed loomad)

• Kõrge produktiivsus
  
• Kanaparmid (mitu korrust, puurides)
  
• Väikeloomad
  

Ekstensiivsed teraviljatalud

• Nisu, mais
  
• Saagikus madal
  
• Kõik müügiks
  
• Palju masinaid
  

Istandus

• Kapitalimahukas
  
• Kõik müügiks
  
• Tööjõumahukas (käsitsi noppimine nt. teelehed)
  
  • Vahemere piirkond ja Ladina-Ameerika
    

Aiand (köögiviljad, maitsetaimed , ilutaimed, lilled

• Kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, seemned)
  
• Palju tööjõudu, kõrge saagikus
  
• Linna lähedus (Luunja)
  

Põllukultuuride geograafiline levik

• Põllukultuuride tähtsus kaubanduses on suurem kui loomakasvatussaadustel
  
• Taimekasvatusharud – teraviljakasvatus, mugul - ja köögiviljakasvatus, söödavõiljakasvatus, tehnilised kultuurid, istanduskultuurid
  

Teraviljakasvatus

• ¾ toodangust moodustavad mais, nisu, riis
  
• suurima kasvupinnaga nisu (suur kliimataluvus)
  
• 60% maailma elanikkonnast todab riis
  
• suurimad teraviljakasvatajas on Hiina, India ja USA
  
• suurim eksportija USA
  
• 90% riisist kasvatatakse ja süüakse Aasias
  
• suurimad riisieksportijad on Tai ja Vietnam
  
• mais suurima saagikusega teravili
  
• neljas tähtis vili on oder
  
  • vaja loomasöödaks ja õlletööstusele
    

Tööstuslikud kultuurid

• tööjõumahukad
  
• pikk vegetatsiooniperiood (võ isegi läbi aasta)
  

Kiudkultuurid:

• puuvillapõõsas – pehmekiuline, soojemas kliimas, vill kuprast
  
• lina – parasvöötme kiukultuur, lõuna pool kasv. Õlilina, kasvas ka kunagi Lõuna-Eestis
  
• Džuut e kalkuta kanep – jämeda kiuga, Lõuna-Aasias
  
• Sisalagaav e. sisal e. agaav – kuivem, soojem kliima, Brasiilia ja Ida-Aafrika
  

Õlikultuurid:

• Toiduõli, söödaõli
  
• Iseloomustab regionaalsus
  
• Tähtis loomakasvatuse piirkonnas
  
• Arengumaades tarbimine suurenenud
  
• Sojauba – valgurikas , mõõdukas soojuses, tähtis loomakasvatusvaestes piirkondades
  
• Arahhis e. maapähkel e. hiina pähkel – kaunad mullas, kasvab Aafrikas
  
• Õlipalm – 30m puu, tähtis toiduaine- ja kosmeetikatööstuses, taimeõlide toodangus soja järel 2. kohal. Biodiisel.
  
• Oliivipuu e. õlipuu:
  
  • Vanim õlikultuur
    
  • Väärtuslik toiduõli
    
• Raps
  
• Päevalill
  

Suhkrukultuurid:

• Suhkrupeet – kasvab parasvöötmes, eriti rohtlates. 1/3 toodangust. Saksamaa, Ukraina.
  
• Suhkruroog – soojem kliima. India, Kesk-Ameerika, Austraalia , Brasiilia, Kuuba
  
• Mõnes kohas 40% põllumaad suhkruroo all
  

Mõnukultuurid:

• Kohvipuu – pärit etioopiast, üle 50 liigi, 2/3 kasv. Ladina-Ameerikas. Kõige levinum “Arabica” sort
  

Arvestuseks : kui täpikest pole Etioopia peal, pole kohvikasvatamise kaart

• Kakaopuu
  
  • Kasvatatakse peamiselt Aafrikas, eriti Cote d’ Ivores, Ghanas, Nigeerias
    
  • Aafrikas enamasti ei töödelda vaid eksporditakse maailmaturule
    
• Teepuu:
  
  • üle 2000 sordi
    
  • pärist Indiast, Hiinast
    
  • Suured kasvatajad – India, Hiina, Sri Lanka
    

Lisaks mõned taimed:

• Looduslik kautšuk – heevea e. kummipuu. Toorkummit saab. Pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Kasv Malaisias, Indoneesias, Tais, Hiinas, Indias
  
• Datlipalm –
  
  • Tähtis oaasides
    
  • Iraak, Egiptus , Saudi- Araabia , Iraan , Alžeeria
    
• Kookospalm
  
  • Pärit Polüneesia saartelt, tüüpiline
    
  • Seemne rasvarikas toitekiht
    
  • Vili – kopra
    
  • Suurim eksportija Filipiinid
    
  • Helbeid ja jahu kasutatakse kondiitritööstuses, kosmeetikas
    
• Banaan
  
  • Suurim rohttaim
    
  • Kobaras 100-300 vilja
    
  • Tootjad: Ecuador , Brasiilia, India
    

TAIM
PÄRITOLU
MILLISES REGIOONIS TÄNAPÄEVAL KASVAVAD
Kartul
Lõuna-Ameerika
Euroopa
Bataat
Kesk-Ameerika
Hiina
Maniokk
Lõuna-Ameerika
Brasiilia, Aafrika
Puuvill
Mehhiko-Guatemala
Põhja-Ameerika, Aasia, Lähis-Ida, P-Aafrika
Sojauba
Hiina
Hiina, USA, Brasiilia
Õlipalm
Aafrika (Guinea vihmametsad)
Kagu-Aasia
Kohvipuu
Aafrika (Etioopia)
Ladina-Ameerika
Põllumajanduse mõju keskkonnale

• Probleem: Põllumajandusliku maa suurenemine
  

• Sest paljudes kohtades tegeletakse alepõllundusega ja on istandused.
  
• Vihmametsade maha võtmine – suureneb EROSIOON (nii tuule- kui ka vee-erosioon)
  
• Mullakaitse
  
  • Istutatakse Tuulekaitseribasid
    
  • Küntakse nõlvaga risti
    
  • Ridapõllud – erinevad kultuurid istutatakse
    
  • Vaheldumisi
    
• Põllumajandus väga veekulukas
  
  • Araali meri – liigne tarbimine puuvilla kasvatamiseks
    
  • Vaja, kui looduslikust niisutussüsteemist ei piisa
    
  • Niisutamine põhjustab muldade sooldumist
    

Suur probleem Kesk-Aasias

• Kuivendamine rikub ökosüsteeme
  
• Ülemäärane väetamine :
  
  • Järvede eutrofeerumine
    
• Loomakasvatus – palju jäätmeid, toimub ülekarjatamine
  
• Ülepõllustamnie –
  
  • Venemaal
    
  • Lõuna-Euroopas lehtmetsade vähenemine
    
• Võõrliikide sissetoomine
  

II Vesi ja sellega seotud probleemid

Maailmamerest aastane väljapüük pole viimasel aastakümnel suurenenud ega vähenenud , sest täiuslikuma püügitehnika tõttu tekkiv kalade ülepüük on viinud kalapopulatsioonide vähenemiseni

• Kõige tähtsamad kalakohad maailmas – Vaikse ja Atlandi loode- ja kirdeosad, sest seal saavad soojad ja külmad hoovused kokku
  
  • Soe vesi on toitainerikas
    
  • Külm vesi on hapnikurikas
    
  • Ehk siis parimad tingimused
    

Et paremini kalavarusid majandada on rannikuriigile antud rohkem õigusi:
Territoriaalveed
Majandusveed
Avaookean
3- 12 meremiili rannikust
kuni 200 miili territ.vetest edasi
Avaookean
igasugune tegevus rannikuriigi loal
vaba laevasõit, maavarade ammutamine ja kalapüük toimub rannikuriigi loal
vaba laevasõit, püük reguleeritud rahvusvaheliste kokkulepetega
Püügivormid:

• Rannikupüük – kõikjal olemas, enamasti mitte valdav
  
• Avamerepüük – suuremad kogused
  
• Ookeanipüük – üksikud riigid kasutavad, väga kulukas
  

Vesiviljelus:

• Vee organismide pidamine või kasvatamine tehnoloogia abil, mis võimaldab saada suurimat toodangumahtu, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused
  
• Vees piiratud ala – sumpad
  

Suurimad kalapüüdjad (õlk 100)

• Hiina (siseveed ja kasvatus)
  
• Peruu
  
• Jaapan
  
• Kalaturism - talud , kus kasvatatakse kalu ning turist saab sinna minna kala püüdma
  

Jõgede toitumine ja vee režiim
Jõed toituvad: põhjaveest, sademetest, lumesulaveest, liustike sulaveest.

• Tähtsaim toitumisallikas sõltub asukohast ja kliimavöötmest
  

Jõerežiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine nt. suurvesi (soomaa) või madalvesi

• Tulvavesi - erandlik veetaseme tõus
  
• Parasvöötme jõed: segatoitumine (sademed, põhjavesi , sulamisvesi)
  
• Lähistroopiline vahemereline kliima: sademed (peamiselt talvel, siis ka suurvesi)
  
• Troopiline kliimavööde: ainult põhjavesi (kuiv)
  
• Lähisekvatoriaalne kliimavööde: sademed (suvel), (jõed saavad alguse tihti mägedest)
  
• Ekvatoriaalne kliimavööde: sademed (suvel, mussoonvihmad)
  
• Mäestikes voolavad jõed toituvad liustike sulaveest
  

Jõe hödrograaf- jõe äravoolu diagramm, mis näitab jõe vooluhulga muutumist aasta jooksul (sealt saab välja lugeda hulga kõikumise ja peamised toitumisallikad).

• Põhjavesi→ Inflantsioon- protsess, kus sademete vesi imbub läbi kivimite pragude.
  

III Metsandus

• Mets – taastuv maavara , kuid väga aeglaselt
  
• Metsamaade suurus ≠ metsamaade %
  

Milles seisneb metsade tähtsus?

• Puiduvaru (küttepuit, paberipuit , mööbli jaoks)
  

•Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks)
•Metsaannid ( marjad , seened jne)
• Fotosüntees (O2)
•Vähendab erosiooni/üleujutusi
•Puhkemajandus (RMK)
Kuidas mõõdetakse metsa puidu varu? Pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) metsa juurdekasv (m3 aastas/ha kohta),liigiline koosseis.
Metsatüüp
Peamised liigid
Riigid
Ekvatoriaalne vihmamets
Mahagon, eebenipuu
Brasiilia, Indoneesia
Lähisekvatoriaalne
Tiikpuu, akaatsia
Boliivia , Brasiilia
Lähistroopiline
Korgitamm, küpress
Kreeka, Itaalia, Tšiili
Parasvöötme lehtmets (sega)
Pöök , tamm
Saksamaa, USA Tšehhi ,
Parasvöötme okasmets
Kuusk , mänd, nulg , ebatsuuga
Venemaa, Soome, Rootsi
Suurimad metsad on Venemaal, Brasiilial, (Euroopas: Rootsi)

IV Energiamajandus

• Kõige tähtsamad maavarad – Nafta , maagaas, kivisüsi
  
• Kõige tähtsam maavara elektrienergia saamiseks – Tahked kütused (süsi), tuumaenergia , hüdroenergia
  
• Energiamajanduse probleemid – kiire energiatarbimise kasv, ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus, traditsiooniliste energiaressursside ammendumine, keskkonnaprobleemid
  

Nafta

• Saudi-Araabias suuremad naftavarud (mitmekordselt)
  
• 60% lähisidas
  
• Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC :
  
  • 12 liiget: Saudi-Araabia, Iraak, Iran , Kuveit , Araabia ÜE, Katar , Alžeeria, Liibüa , Nigeeria, Angola , Venezuela, Ecuador
    
  • eesmärk: liikmete huvide kaitsmine naftaturul
    
  • riikidel antud teatud naftatoodangu ja –ekspordi kvoodid
    
  • mõj. Maailmamajandust palju, sest enamik maailma naftavarudest (70%) asuvad neis riikides ning naftat kasutatakse kõikides eluvaldkondades.
    
• Toornafta transport on odavam, kui valmistoote transport, sest tanker peab tühjalt tagasi sõitma
  

Kasutamine
Torujuhtmetega
Tankeritega
Suur ENväärtus, tooraine toodetele
Ööpäevaringsed suured kogused
ülemereveos
Peab ümber- töötlema , oht reostumiseks, kallis
Ei saa üle mere
Peab ümbertöötlema

• Suurimad naftatootjad:
  
  • Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Hiina, India
    

Maagaas

• Nafta saategaasina
  
• Eelised:
  
  • Puhtam,
    
  • Ei pea töötlema
    
  • Tõuseb ise üles (lihtsam, pumpasid pole vaja)
    

Puudused: ohtlik transportida(rõhk), esineb koos naftaga

• Gaasijuhtmed – saab lubatust rohkem võtta
  
• Kildagaas- kildkivi pooridesse kogunenud gaas
  

Arvestuses: võrdle maagaasi ja naftat jne…

• Riigid Euroopas: Suurbritannia, Holland , Venemaa, Saksamaa, Taani (osadel Põhjameres varud)
  
• Tahked kütused
  
• Kivisöe kaevan-damise
  Karjäärides
  Kaevandustes
  eelised
  Hästi mehhaniseeri-tud
  Ei riku maastikku
  Puudused
  Maastik hävib
  Kallim rajada, tööjõukulukam, põhjaveereostuse oht
  Suurimad kivisöe valdajad – USA, Venemaa, Hiina,
  
• Suurimad tootjad – Hiina, USA, India,
  

Tuumaenergia

• 2. Kohal elektritootmises
  

Tuumaenergia osakaal üle 30% energiabilansist (Euroopas):

• Slovakkia , Belgia, Rootsi, Prantsusmaa
  

5 riiki, kus ei kasutata tuumaenergiat:
Riik
Põhjus
Norra
Hüdroenergia, mägine+jõed
Eesti
Põlevkivi
Kulukas rajada tuumaenergia jaama
Poola
kivi- ja pruunsüsi, leidub seal rohkelt
Portugal
Tuuleenergeetika
Isalnd
Geotermaal- ja hüdroenergia, laamade ääreala
Eelised
Puudused
Vähem saastet
Pole vastupidav looduskatastroofidele
Toorainest saab rohkem energiat
Rakioaktiivne saaste (avariide mõju väga suur)
Pikemas ajas odavam
Rajamine väga kulukas

• Kui Eesti peaks tuumajaama ehitama, sõltume rohkem teistest riikidest
  
• Arvestuses võib ka olla uraanivarude kaart, mille ära tundma peab (kindlasti on Austraalias uraani)
  

Taastuvad energiavarad

• Päikse, geotermaal, hüdro , tuule, laine, tõusu-mõõna
  

Hüdroenergia: vee langemise energia
Kolme Kuru HüdroE jaam:
Eelised
Puudused
18 tuumajaama tootmisvõimsus
Inimeste ümberasustamine
Üleujutusteohu kõrvaldamine
Kultuuripärandi hävimine
Odav energia
Loodusmaastiku hävimine
Parandab laevaliiklust
Põllumajandusliku maa hävimine
Kallis rajada

• Tänu Kolme Kuru HEJ-le on Hiina nüüd suurim hüdroenergia tootja
  

Euroopa riigid, kus hüdroenergia on suurem kui 30% energiabilansist: Norra (99%), Šveits, Rootsi, Läti
Hüdroenergia eelised-puudused:
Eelised
Puudused
Taastuv
Ehitamine kallis
Pole saastet
Saab ainult veekogude juures toota
Mõju ökosüsteemile
Eestis pole mõtet eriti hüdroelektrijaamadesse investeerida, sest:

• Meil on väike vooluhulk
  
• Looduskaitse on vastu
  
• Ei pruugi ära tasuda
  

Tuuleenergia

• Optimaalne tuulekiirus 20 m/s
  
• Kiiresti kasvav haru
  
  • Eriti Hiinas ( surprise -surprise) ja ka Eestis
    
• Rannikul soodne, sest seal on ühesuunalised tuuled
  
• Eestis kõige uuem tuulepark – Narva elektrijaamade tuhaväljadel
  

Eestis on otstarbekas suurendada tuuleenergia kasutamist:
Pooltargument
Vastuargument
Ei peaks nii palju kvootidele kulutama
Meil on põlevkivi, millest on lihtsam energiat toota ja mille jaoks on infrastruktuur juba olemas
Täidetakse EL direktiivi lihtsamini
suured kulutused tuuleparkide rajamiseks
Tuuleenergia- taastuv, jätkusuutlik
Energiavoog ei ole pidev (puudu tuul, puudub EN)
Me ei kuluta rahvuslikku loodusvara
Tuulikutel on vaja ruumi
Eestis head võimalused-eeldused
Kaevurid kaotavad tööd
Tuuleenergia eelised
Tuuleenergia puudused
Keskkonnasõbralik
Tuult võiks olla
Taastuvenergia
Visuaalne reostus
Lihtne rajada
Päiksenergia

• Kõige kasulikum/tootlikum troopilises kliimavöötmes
  
• Suurimad kasutajad: Saksamaa, USA, Hiina
  

Eelis
Puudus
Saastet pole
Pole pidev
Tasub rajada ka väiketootjatel
Vajab kombineerimist teiste energiaallikatega
Saab otse soojusenergiat toota
Vajab suuri kapitalide varusid
Saab ületootmisel võrku tagasi müüa
Päikseenergia vs tuuleenergia
Päikse
Tuule
Pole pidev (sõltuv ilmast )
Pole pidev (sõltuv ilmast)
Taastuv
Taastuv
Keskkonnasõbralik
Keskkonnasõbralik
Tasub ära väiksema tootmisega
Tasub ära väiksema tootmisega
Öösel ei saa
Öösel saab
Odavam rajada
Kallim rajada
Geotermaalenergia

• Maakütet+ elektritootmine
  
• Kasulik tektooniliselt aktiivsetes piirkondades, taastuv EN allikas
  
• Piiratud kasutuspiirkond
  
• Üle 25% energiabilansist: Island , Filipiinid, Salvador, USA, Vahemereriigid, Jaapan
  

Biomassienergia

• Arengumaades: isegi väärispuidust ka
  
• Arenenud maades: puidujäägid, energiavõsa, saepuru
  

Nisu levik maailmas