Loodusgeograafia ja nende kasutamineI Maa kui ressurss.
Põllumajandus1.Maailma
maakasutusHaritava
maa hulgast sõltubki
millise
tootmisvormi valime ja
Kui
odav või kallis tuleb see
tootmine.
õp lk 86 diagramm.
Kui
maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj.aga
kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. tootmisele.2.põllumajanduse
eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid.3.Agrokliimavöötmed Agrokliima
– kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt.
Vegetatsiooniperiood - on
ajavahemik , mille kestel kliimatekketegurid (peamiselt
temperatuur) võimaldavad taimede elutegevust
KliimavöödeVegetatsiooni perioodi pikkus; Soojushulk NiiskusoludHinnang muldadelePõllumajandusliku maa hulkLähisarktiline1000 C
Vähe
Igikelts, väheviljakad
Maa hulk väike
Parasvööde (jahe)3-5 kuud; kõige väiksem soojushulk
Vähe
Vähe
viljakad 500milj ha haritavat; 700 milj haa rohumaad
-’’- mõõdukas5 kuud või pikem
Mereline niiske;
mandriline võib olla kuiv
Keskmine viljakus
_,,_
_,,_ soe6 kuud või pikem
Kuiv, peab niisutama
Mustmullad, väga viljakad(kõige viljakamad)
_,,_
Lähistroopiline vahemereline (läänerannik)2 saaki; 8 kuud ja enam; kuni 8000C
Sademed on talvel, suvel kuiv
Viljakad
mullad , kuid erosioon
300 milj ha haritavat maad
_,,_ niiske(idarannik)8-11 kuud; 2-3 saaki
Palju sademeid
Troopiline 11000C aastaringne
Väga vähe sademeid(kõrbe)
Viljakad mullad oaasides
200 milj Ha haritavat maad
L-ekvotoriaalne Üle 8000C, aastaringne
Ebaühtlased sademed, vahelduvad kuiv ja vihmane periood
Keskmine viljakus
300 milj haritavat 100 milj rohumaad
EkvatoriaalnePalju sademeid
Väheviljakad
istandused
Mida kaugemal ekvaatorist seda
kuivem.
Mukkustes agrokliimavöötmetes
on kõige rohkem a)põllumaj maad B)haritavat maad C)rohumaad?
Parasvööde ja lähisekvatoriaalne
Lähistroopiline ja parasvööde
parasvööde, lähisekvatoriaalne
Kus on piisavalt niiskust aastaringselt ? Ekvatoriaalses kliimas
Põllukultuuride
geograafiline levik
*Taimekasvatussaadustel on
tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel
*Mitmed taimekasvatussaadused
on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid.
*Põllukultuure võib
klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus
kasvatatakse?)
Suurimad teravilja kasvatajad on Hiina, India ja USA
Nisu:
- vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda
- suurimad nisutootjad– Hiina,India, Venemaa, USA,Prantsusmaa, Kanada ,
ja süüakse Aasias
- Levib alates lähistroopilisest kuni ekvatoriaalse kliimavöötmeni
- Valgusnõudlik , vajab kasvuajal veega üleujutamist, ühtlaselt sooja ilma, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist
- riisi suuremad kasvatajad:Hiina,India, Indoneesia , Bangladesh , Vietnam , Tai, Myanmar , Filipiinid , Brasiilia, Jaapan
- MAIS
- Nõuab palju soojust ja niiskust
- Suurima saagikusega teravili
2009 maisi suurimad
tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko , Indoneesia,India,Prantsusmaa, Argentiina Lõuna-Aafrika
Vabariik, Ukraina
Kultuurtaim
Kust pärit( manner )?
Kus peamiselt kasvat.(regioon)?
Kartul
Lõuna-ameerika
Euroopa
Õlipalm
Aafrika(Genia vihmamets .)
Kagu- Aasia e. malaisia ja indoneesia
Oliivipuu e. õlipalm
Aafrika
Vahemereline lähistroopiline kliima(austr, usa)
Looduslik kutšuk e. hevea
Lõuna-Ameerika
Kagu-Aasia
Kakaopuu
Lõuna-Ameerika
Kesk-Aafrika(Khana, Nigeeria)
Kohvipuu
Aafrika
Ladina-Ameerika(Brasiilia)
Söödakultuuride kasvatus on
oluline loomakasvatuspiirkondades. Mitmed söödataimed on nii toidu,
kui söödakultuurid(sojauba).
Džuut – India,
Bangladesh(lõuna-aasia9
sisalagaav – Mehhiko
(Ladina-ameerika ja Aafrika)
Puuvill – Saudi- Araabia
Suhkruroog – Kuuba , India
Suhkrupeet – Poola, Saksamaa
Teepõõsas – Sri Lanka ,
India
Banaan – Ecuador, Brasiilia
Datlipalm – Egiptus
Kookospalm – Filipiinid
Viinapuu – Vahemereline
kliima ( Hispaania , Austraalia )
Õlikultuurid
Kasvatatakse ja tarbitakse
seal, kus loomakasvatust vähe
Tähtsaim –
Sojauba(USA, Hiina, Brasiilia)
* Arahhis e.
Hiina pähkel e maapähkel(Aafrika, USA, Hiina)
Miks Eksporditakse Aafrika
riikidest? kakaopuu
saaduseid
Põllumajandusliku
tootmise vormid
- Intensiivne põllumajandus
toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu
- Ekstensiivne põllumajandus
tagatakse toodangu kasv
laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu
toodetakse peamiselt oma
pere tarbeks
- Kaubanduslik põllumajandus
kogu toodang või suurem
osa sellest läheb müügiks
- Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus
alepõllundus
- kasutatakse laialdast
maa-ala
- palju tööd põllu
rajamisel
- põld kasutusel 1-2
aastat
- saagikus väike
- kogu saak oma toiduks
- kasvatatakse peamiselt
tera- ja mugulvilju
- Hiina, India
- Intensiivne omatarbeline põllumajandus
riis-, nisu-, hirsi - ja
maisitalud
- väikesed maalapid
- palju tööjõudu
- saagikus hektari kohta
suur, kuid inimese kohta madal
- suurem osa toodangust
läheb söögiks
- Kagu-Aasia, Hiina, India
maa puudus
vältimiseks
päikesele
kogumiseks
- palju
kapitali masinatele , tehnoloogiale ja ehitistele
- kasutatakse vähe tööjõudu
- oluline hea asend
suurlinnade(turu) läheduses
- tööviljakus kõrge,
toodang kõrge inimese kohta
- kogu toodang müügiks
- Euroopa, USA ja Kanada
- ekstensiivne loomakasvatustalu e.
rantšo
- suur maa-ala
- kasutatkse vähe tööjõudu,
tööjõud hooajati
- palju kapitali
tõuaretusele, veterinaariale
- madal produktsioon ha
kohta, kuid kõrge inimese kohta
- kogu toodang müügiks
- kasvatatkse lihaveiseid ja
lambaid
- USA läänaosa,
Austraalia,
- palju kapitali
ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale
- vähe tööjõudu
- hea asend suurlinnade
(turu) läheduses
- kõrge produktsioon
inimese ja ha kohta
- kogu toodang müügiks
- ekstensiivsed teraviljatalud
- suured põllud
- palju kapitali väetistele,
sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele
-Põhja- Ameerika kesosa,
Austraalia, Venemaa, Ukraina jt
- kapitalimahukas ( masinad , väetised )
- töömahukas aastaringselt
- Ladina-Ameerikas(banaan,
kohvipuu), Kagu-Aasias(Õlipalm,Banaan), Aafrikas( Kakao ),
Vahemeremaades( oliivid )
Aiandid, köögiviljakasvatus
– kapitalimahukas, palju tööjõudu, linnalähedane.
Mahepõllumajandus -
Taastuvatel
loodusvaradel põhinev keskkonnasõbralik toidutootmine.
- Ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid
- Väetamine : liblikõielised kultuurid
- Külvikord: planeeritakse ette, mida kasvatatakse, iga aasta erinev taim
- Taimekaitse : Segaviljelus, Multšimine, rohimine, leegitamine, haiguskindlad sordid, kasulike putukate soodustamine.
- Veekogude euktofeerumine
Mahetootmine
Tavatootmine
Orgaanilised väetised
Sünteetilised mineraalväetised
Ennetav taimekaitse(multšimine jne)
Sünteetilised taimekaitsevahendid
Mitmekesine külvikord, liblikõielised
Külvikord, kuid tohib kasvatada monokultuure
GMO pole lubatud
GMO lubatud
Loomakasvatus
- Oluline loomade heaolu
- loomade loomupärane käitumine – pääs karjamaale
- loomade arv on seotud maaga, igale loomale on määratud kindel pindala
- loomad söövad mahesööta, mis tavaliselt on kasvatatud enda talus
- ennetavalt loomi ei ravita , ei kasutata hormoonaineid kasvu kiirendamiseks
Võrdle
mahetootmist ja tavatootmise loomakasvatust!
Maheloomakasvatus
Tavaloomakasvatus
Pääs karjamaale
Loomi ei pea karjatama
Vabapidamine
Loomad kitsas puuris
Peab olema mahesööt
Sööt võib sisaldada GMO-sid
Loomi ei ravita ennetavalt ja ei kasutata kasvuhormoone
Kasvuhormoone võib kasutada ja profülaktiline ravimite kasutamine
Miks
lääne riikides on suurem osakaal mahetoodangu müügil kui Ida
riikidel?
Suurem ostujõud ja
teadlikkus(tahavad tervise eest hoolitseda.
- Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid , suhkur, kakao jms.) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi.
Põllumajanduse
mõju keskkonnale
Põllumajandusliku
maa suurenemine vähendab looduslikku mitmekesisust
- vihmametsad taanduvad põllumaade ees( Argentina , Brasiilia)tahetakse soja ja õlipalme; rajatakse kiirteid
- Metsa asemel põllu rajamine põhjustab erosiooni(vahemere piirkond, sest kuiv)
- Tuul muudab põllud viljatuks(tuuleerosioon)- Kanada, Texas
Kuidas
kaitsta muldi erosiooni eest?
- terasspõllud tuleks rajada, või ribapõllud
- Põldude vahele puuderead
- Uus seeme kündmata põllule, vanade kõrte vahele
Põllumajandus
on suurim vee kasutaja(70% läheb niisutamiseks lähis-idas)
Põldude
niisutamine põhjustab maa sooldumist.
Maade
kuivendamine: rikutakse metsi, jõgesid ja märgalasid
Ülemäärane
väetamine
ja valel ajal väetamine: saastab
mulda, reostab põhjavett,
toiduelemendid sattuvad vette – veekogude eutrofeerumine .
Ülekarjatamine
– Tallamisega muutub taimestik (aafrika)
Võrdle
metsade raadamist ja ülekarjatamist erinevates maailmajagudes ja
selgita nende põhjused!!!!
*Aasias
on kõige suurem metsade raadamine ja austraalias kõige väiksem,
sest seal pole metsi.
Aafrikas
on ülekarjatamine kõige suurem, sest vähe karjamaid, aga Ameerikas
ülekarjatamine väike, sest karjamaid palju.
*Aasias
rajatakse istandusi ja venemaa müüb toorpalke, sest tahetakse uusi
põllumaid.
*Aafrikas
on rändkarjad ja kuivad alad, seepärast karjatamiskohti vähe
Vesiviljelus
ja kalapüük
Vesiviljelus-Kunstlike
meetoditega kasvatatakse kalu, mereande ja veetaimi, et saada
suuremat saaki.
- Kalarikkamad on atlandi ja vaikse ookeani kirde ja loode osad, sest seal saavad kokku soojad ( toitained ) ja külmad(hapnik) hoovused . NT: USA, Kanada, Norra
Rannikupüük :Kõige
levinuim, Minnakse väikse paadiga merele ja tullakse hommikul tagasi.
Avamerepüük :Merele
suure kalalaevaga
Ookeanipüük :
10 riiki, väga
kallis
Suurimad
kalapüüdjad: Hiina,
Usa, Jaapan
Maailma metsavarud ja metsatööstus
Milles
seisneb metsade tähtsus?
Erosiooni vältimine , hapnik, loomade ja taimede elupaik, tähtis
puidumaterjal, keskkonnakaitsetähtsus, jahipidamine .
Kuidas
mõõdetakse/hinnatakse metsavarusid ?
- vaadatakse metsa pindala
- metsanduse protsent riigi pindalast
- Metsa aastane juurdekasv – kõige levinum
- Puiduvaru
Metsatüüp
Riigid, kus peamiselt levinud
Peamised puiduliigid
Metsatüübi iseloomustus
Parasvöötme oksamets
Venemaa, Kanada
Kuusk , Mänd, lehis, seedermänd
Aeglane kasv(1-2 m3/a), suhteliselt hõre, vähe puuliike, peamine osa tarbepuidust sealt
Parasvöötme lehtmets
Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, USA, Jaapan
Pöök , tamm, kask
Tootlikum(5-10m3), kui okasmets , palju põllustatud, viljakad mullad
Lähis-ekvatoriaalne vihmamets (palavvöötmeline lehtmets)
Austraalia põhjaosa, Brasiilia, India
Akaatsia , hiidpuu, ehk tekapuu, sandlipuu
Juurdekasv 20m3 aastas, niiske, looduslike karjamaid palju,
Ekvatoriaalne mets
Indoneesia, Brasiilia, Kongo demokraatlik vabariik
Eebenipuu, mahagan, Palmid
Suur aastane kasv( 50m3), väärispuitu vähe, tehakse valikuliselt raiet, tehakse põllumaa
Mis
vahe on metsatööstusel ja metsamajandusel?
Metsamajandus
- metsade istutamine, hooldamine ja kasvatamine
Metsatööstus
– raie ja töötlemine
Maailmametsade
jagunemine:
Vihmametsad:
Kongo, Brasiilia
Metsade
pindala on suurenenud Hiinas ja USA-s
Vähenenud :
ekv ja l-ekv sest võetakse põllumaad juurde
Metsatööstusklaster
–Metsa
majandamisega, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud
majandusharud ja äriteenused .(Soome ja Rootsi)
Röövraie:
Kesk-aafrika vihmametsad, Amazonase piirkond, indoneesia
Happevihmad :
Hiina, Jaapan, USA idaosa
Metsapõlengud:
Austraalia, USA,
Kanada, Venemaa
põllumaade
laiendamine metsade arvelt-
Lõuna- Ameerika, Aafrika, Kagu- Aasia
ENERGIAMAJANDUS
Elektroenergeetika – Elektri ja soojusenergia tootmine ja kasutamine ja juhtimine
Energiavarad : Taastuvad ja taastumatud
Miks kaasajal kasutatakse rohkem fossiilseid kütuseid, kui taastuvaid
kütusevarasid?
Energiahulk
suurem.
Energiaallikate
osatähtsus maailmaenergia majanduses? Tähtsamad: nafta , maagaas ja tahked kütused .
Elektrienergia
tootmise peamised allikad maailmamajanduses? Tahked
kütused(süsi), hüdroenergia ja tuumaenergia
Energiajulgeolek
– varustuskindlustus
NAFTA-
JA MAAGAASITÖÖSTUS
OPEC
– Naftat
eksportivate riikide organisatsioon ; 12 riiki: Saudi-Araabia, Iraak , Iraan , Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar , Alžeeria, Liibüa ,
Nigeeria, Angola , Venezuela, Ecuadro
OPEC-ile
kuuluvad rohkem kui 60% naftavarudest
Ülesanne:
Oma liikmete huvide
kaitsmine naftaturul
Peakorter Viinis
Suurimad
eksportijad:
Venemaa, Norra, Mehhiko
Miks
tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispiirkonnas? Toornafta transport lihtsam ja odavam.
Võrdle
nafta transporti torujuhtmetega ja tankeritega!!!
- torusid mööda pidev transport, tankeritega maha ja pealelaadimine
- vees on reostumise oht suurem
- Tankeritega on parem suuremaid vahemaid läbida
- tagasisõit on tankeritel tühi
Võrdle
maagaasi ja nafta ammutamist ja transporti!
Maagaasi
ammutamine kergem, nafta transport kergem
Tahked
kütused
Maailmamajanduses
ringleb koksisüsi( tooraine mustmetallurgiale( malm ,teras))
Koksisüsi
on väärtuslikum kivisüsi.
Võrdle
kivisüsi kaevandamist karjäärides ja allmaakaevandustes!!!
Karjäärist
on odavam, aga rikub maapinda ja ei saa väga sügavalt, maa alt me
ei hävita maapinda ja saab ka sügavamalt, aga vaja rohkem tööjõudu.
Tuumaenergeetika
Tooraine
– Uraan
Millised
euroopa riigid ei kasuta üldse tuumaenergiat, miks?
Norra
– põhiline hüdroenergia
Eesti
– muud kütust
Poola
– tahket kütust palju ja liiga kapitalimahukas
Millistel EU riikidel on tuumaenergia osatähtsus elektrienergias üle 30 %?
Prantsusmaa
Ukraina
Rootsi
Võrdle
tuumaenergia tootmist energia tootmisega põlevkivist!!
Tuumaenergia:
vähem toorainet ühe energiaühiku kohta vaja, keskkonnareostus väike, kui kõik toimib, jääkained radioaktiivsed.
Taastuvad energiaallikad
Millistel
EU riikidel on hüdroe. osatähtsus elektrienergia bilanssil üle
30%?
Norra,
Rootsi, Island
Selgita,
mida tähendab väide: Norra, Island ja Venemaa ekspordivad kaudselt hüdroenergiat.
Nad
kasutavad odavat hüdroenergiat alumiiniumi tootmiseks ja siis müüvad
ära.
Võrdle
hüdroenergia tootmist tuumaenergia tootmisega!
Hüdro
Tuuma
Taastuv
Tooraine taastumatu
Keskkonnasõbralik
Jääkained radioaktiivsed
Odav energia tootmine
Odav energia tootmine
Tuuleenergia
Millistel
riikidel on tuuleenergia olulisel kohal?
Saksamaa, Hispaania , Taani
Päikeseenergia
Lähis-
ja troopiline kliimavööde, sest seal kõige päikselisemad päevad.
Kõik kommentaarid