kr üle, loodus kr teadmine "Heal lapsel mitu nime": alaosad ontoloogia ja vaimufilosoofia `gnoseoloogia' NB! `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu, `tunnetusteooria' spekulatiivne ja hämar teoorialoome. `teadmisteooria' `episteemika' Olemisega seotud küsimused Mis eksisteerib? Teadmisega seotud küsimused: Kuidas defineerida teadmist? Kas inimese tahe on vaba? Milles seisneb teadmise ja uskumuse erinevus? Millised on Kas inimese puhul saab eristada teadmise allikad (meeled, mõistus, telepaatia vms)? keha ja vaimu?
õigel alusel, et reaalne olukord vastab tõele. Hääled unenäost, mis ütlesid ,,Anul on leetrid." ei ole õigustavad. 10. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil! Hääled unenäost võivad olla kogemata tõesed - see ei saa anda alust aga teadmisele. Ka uskumisega on probleem - oletame, et Anu on hüpohondrik, mis siis, et tal seekord tõesti on leetrid. Ma ei usu seda. Näib ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. 11. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? 12. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu? 13. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Tõesuse ja uskumise vahel ei ole introspektiivset vahet. Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust!
"käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma. 19) Mis on ratsionalism? Vastus : Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 20) Mis on empirism? Vastus : Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 21) Mis on epistemoloogia? Vastus : Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 22) Mis on skeptitsism? Vastus : Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest?
Õigustatuse tingimus seisneb selles, et usk peab olema õigustatud ehk peame uskuma õigetel alustel. Oletame, et ma usun, et A on haige ja et see on tõsi. Aga kui minult küsitakse, kust ma oma teadmise olen saanud, ütlen, et ma nägin und, kus tundmatu hääl ütles selgelt: A on haige, siis see ei saa olla , sest hääled unenäost või kuulujutt ei saa olla teadmise õigustuseks. 27.Mis pakkus välja kausaalne teadmisteooria? Kausaalne e põhjuslik teadmisteooria pakkus välja et S teab, et p, siis ja ainult siis kui: · P on tõene · S usub, et p · S on õigustatud uskuma et p · P põhjustab S-i uskumuse, et p 28.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil Kas leidub teadmiste juhtum, kus pole kas tõesust või uskumist või õigustatust? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus aga poleteadmist? Vabadus I? 29
arutluse muuta induktiivselt nõrgemaks. Iga järgneva eelduse lisamine muudab arutluse 2) induktiivselt järjest nõrgemaks: Päikesesüsteemile on lähenemas väga suur taevakeha; täna õhtuks on ta jõudnud püsivale Päikese-kesksele orbiidile; ta jääb Päikese ja Maa vahele, nii et Maa jääb püsivalt varju. Muuhulgas põhjendite headusega ehk ratsionaalsusega tegeleb filosoofia haru epistemoloogia (teadmisteooria). Induktiivse loogika (ja võib-olla ka deduktiivse loogika) võiks ehk paigutada epistemoloogiasse. (Näiteks Willard Van Orman Quine samastas induktiivset loogikat epistemoloogiaga.) Loogika valdkonda kuuluvad probleemid huvitavad epistemoloogiat siiski üksnes niivõrd, kui nad aitavad lahendada teadmise olemuse, võimalikkuse ja päritolu probleemi. Karl Popper väitis, et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused. Kehtetud arutlused (sealhulgas kõik kehtetud induktiivsed arutlused)
Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid) Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel( tunnetus/teadmisteooria) ja ideoloogilistel ajenditel. Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. Post-modernistlikud ideed ühiskonnast ja loodusest Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda
võtmine peab olema õigustatud. 8. Traditsioonilse määratluse õigustatuse tingimus: uskumus mingist teadmisest peab olema õigustatud ehk ei tohi olla külajutt 9. Kriitika traditsioonilisele teadmiskäsitlusele: Eksami küsimuse täppi panemine, kuigi ise ei olnud kindel/ ei uskunud et see on õige vastus. Maja maha põlemisel ei taha seda uskuda, kuigi see on tõsi. 10. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria Õigustatud Tõesele Uskumisele: S teab, et p, siis ja ainult siis kui: p on tõene; S usub et p; S on õigustatud uskuma, et p; p põhjustab S-i uskumuse, et p Vabadus 1. Neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega: Mis on vabadus, kuidas mõõta, mis või kes on piirajad, kes või mis on vabaduse subjekt, mis on vabaduse väärtus 2
Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. · Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele.
• Realism(vastandina nominalismile), mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas. Universaalid kui reaalsed asjad või inimesed on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. Näiteks võib olla realist universaalide, teiste olendite vaimu, matemaatiliste objektide, võimalike maailmade ja moraaliväärtuste suhtes. • Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogiat nimetatakse ka tunnetusteooriaks. Tunnetuseks nimetatakse protsessi, mis viib teadmiseni. Tunnetusteooria on tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui
ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum, kus pole kas tõesust, uskumist või õigustatust (kus üks neist pole tarvilik)? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus, aga pole teadmist? 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Pakkus täiendust. Alvin I. Goldman tegi ettepaneku: S teab, et p, siis ja ainult siis kui: p on tõene S usub et p S on õigustatud uskuma, et p p põhjustab S-i uskumuse, et p 14. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu? Kõik tingimused on täidetud, sealhulgas ka põhjuslikkusetingimus, kuid kas see inimene ka tõesti teab, et vihma sajab? Tekib küsimus, kuidas välistada uskumuse õigustusest juhuslikkust, et saaks rääkida teadmisest. 15
Sellest, kas mingi väide on tõene või mitte, näib tõesti üpris palju sõltuvat. 15. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi! Tõe omistamine pole objekti p teadmine tingimata tarvilik – mingile väitele omistatakse tõesust nö pimesi. Keegi ütleb, et ta ei usu kellegi ütlemist ja soovib seda kontrollida. Mina, kes tunnen ütlejat, ütlen, et see väide on tõene, sest tunnen ütlejat 3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Vaata lisa Iosa punkt 3. 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Inimesed mõtlevad valesti, et nende teadmise ulatus sõltub teadmise enese loomusest ja teadmise objektide teadasaamise võimest. Teadasaadut ei mõisteta mitte vastavalt selle loomusele, vaid vastavalt inimese võimele
vastata võiks muidugi, et ma ei usu-ma tean seda. Teiseks: isegi juhul, kui usk ja teadmine ei välista teineteist, on ikkagi täiesti mõeldav olukord, kus ma tean, kuid ei usu. Oletame, et ma võidan loteriiga miljon krooni. Ma ei suuda seda uskuda, kuid ometi tean et see on nii. Kolmandaks: nõue, et ilma uskumuse tõestuseta ei saa olla teadmist, on liiga range. Nii võib juhtuda, et teadmisi jääb järele ainult vähe-kui üldse jääb. 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Et miski on uskumuse põhjustajaks. ET p põhjustab S-i uskumuse. Aprioorne (teadmine ideedevaheliste suhete kohta) teadmine. Aprioorne teadmine ei tule kogemustest (nt 2+2=4). Aprioorne teadmine võib olla kas mõistuspärane (loogiline) või konventsionaalne (kokkuleppeline). Empiiriline (teadmine faktide kohta) teadmine tugineb meelelisele kogemusele. seda liiki on näiteks teadmised, et Päike täuseb idast, et mõned loomad on lihatoidulised jms
poolt. 34. Kvaasi-teooria Hewitt & Hall (1973: „Social Problems, Problematic Situations, and Quasi-Theories”, Am. Soc. Review 39, June, 367-374) ütlevad, et ei ole nii et kõigepealt on probleem ja siis lahendus. Vaid nii, et kõigepealt on nn. kvaasiteooria mis pakub lahendust, ja siis alles saab problemaatiline olukord defineeritud sotsiaalse probleemina 35. Epistemoloogia eht teadmisteooria tegeleb inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist 36. Ontoloogia ehk olemisõpetus tegeleb oleva ja olemisega ning olemisviisidega. Froidi ontoloogia põhiküsimusteks olid tung ja teadvus, Platoni ontoloogia küsimusteks aga ideed. 37. Meetod ja metodoloogia. Meetod on on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Nii näiteks on olemas üldised metoodikad tegevuste läbiviimiseks: õppemetoodika jne.
annaabi.ee 
