Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist



Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses
Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest
Koostaja: Silver Priimäe

Tartu 2007
Sisukord
Sissejuhatus 3
1 Ajakirjanduslik tekst 7
1.1. Terminid 7
1.1.1 Sõnad 7
1.1.1.1 Sirp 7
1.1.1.2 Teater. Muusika . Kino 8
1.1.1.3 Areen 8
1.1.1.4 Nädal 9
1.1.2 Analüüs 9
1.2 Võõrsõnad 11
1.2.1 1.2.1. Sõnad 11
1.2.1.1 Sirp 11
1.2.1.2 Teater.Muusika.Kino 11
1.2.1.3 Areen 12
1.2.1.4 Nädal 13
1.2.2 Analüüs 14
1.3 Tsitaatsõnad 17
1.3.1 Sõnad 17
1.3.1.1 1. Sirp 17
1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad) 17
1.3.1.3 Areen 17
1.3.1.4 Nädal 17
1.3.2 Analüüs 17
1.4 Omadussõnad 20
1.4.1 Sõnad 20
1.4.1.1 Sirp 20
1.4.1.2 Teater.Muusika.Kino 21
1.4.1.3 Areen 21
1.4.1.4 Nädal 22
1.4.2 Analüüs 22
2 Ilukirjanduslik tekst 25
2.1 Sõnad 25
2.2 Analüüs 28
Kokkuvõte 29
Allikad 33
33

Sissejuhatus


Uurimistöö koosneb kahest suuremast osast, millel on ka veidi erinevad eesmärgid. Minu uurimistöö esimeseks eesmärgiks on püüda leida vastust küsimusele, kuidas mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas.
Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid:
  • Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk. 112 – 119, „Üks pooleli jäänud lendutõus II.“
  • Ajaleht Sirp, 14. oktoober 2005 aasta, lk. 17, „Vene mängufilm kapitalismiajastul.“
  • Teleajakiri Nädal, 14. november 2005 aasta, lk. 74, „Vägivald sünnitab vägivalda.“
  • Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen, 29. september 2005. aasta, lk. B11, „Seks ja vägivald ehk oodid idiootsusele.“
    Võtsin eesmärgiks artiklitest leida kõik kinematograafia terminid, võõrsõnad, tsitaatsõnad ja omadussõnad. Sedeldasin 211 näitelauset, kusjuures kirjutasin teadlikult välja ka kõik korduvad sõnad, et oleks võimalik jälgida ka seda, missugused on need sõnad, mis filmidest ja kinost rääkivates artiklites rohkem korduvad. Iga sõna rühmitasin ainult ühte alarühma, mis ei välista seda, et omadussõna või termin on ühtlasi võõrsõna. Raskusi ja ebajärjekindlust tekitasid korduvad sõnad ja see, et ka terminite hulgas on võõrsõna tunnusega laensõnu. Seepärast otsustasingi võõrsõnade päritolu uurimisel võtta vaatluse alla
  • Vasakule Paremale
    Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #1 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #2 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #3 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #4 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #5 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #6 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #7 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #8 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #9 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #10 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #11 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #12 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #13 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #14 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #15 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #16 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #17 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #18 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #19 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #20 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #21 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #22 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #23 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #24 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #25 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #26 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #27 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #28 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #29 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #30 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #31 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #32 Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Silver Priimäe Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    docx

    Laensõnade ja tsitaatsõnade päritolu ja kasutamine

    Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), -liide (nt vene laen ­nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või ­tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine. Laensõnade puhul eristatakse kolme laenuperioodi. Esimene neist on 19. sajandi teisest kümnendist 20. sajandi teise kümnendi lõpuni

    Akadeemilise kirjutamise alused
    thumbnail
    28
    docx

    Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

    Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjeldamisega. Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast

    Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
    thumbnail
    9
    doc

    Eesti keele häälikuortograafia probleeme

    Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid...........................................

    Eesti keel
    thumbnail
    4
    docx

    Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis

    Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ­ ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, päritol

    Eesti keel
    thumbnail
    25
    doc

    Ingliskeelsete sõnade ja väljendite kastamine eesti keeles

    teistele meeldida või tähelepanu püüda. Noored väidavad, et teatud eestikeelsed sõnad ei tule neile enam meelde ja sellepärast kasutataksegi ingliskeelseid sõnu. Teine põhjus on 10 see, et noored leiavad, et ingliskeelsete sõnadega on end kergem väljendada. Selle kõige põhjuseks võib olla asjaolu, et noored ei loe enam nii palju raamatuid emakeeles ja seetõttu on ka nende sõnavara kehv. Mugavusest ingliskeelsete sõnade kasutamise tagajärjeks võib olla see, et eesti keeles hakkavad sõnad asenduma ingliskeelsete laensõnadega. Küsimusele kas teatakse, kuidas kõiki ingliskeelseid sõnu kirjutada, mida kasutatakse, oli neli erinevat vastuse varianti (joonis 4). Joonis 4. Ingliskeelsete sõnade kirjutamine. 8. klassist oskavad 14 õpilast 21st kirjutada kõiki ingliskeelseid sõnu, mida nad kasutavad.

    Eesti keel
    thumbnail
    9
    docx

    Inglise keele mõjud eesti keelele

    ning 1940-1980. 1980.aastate lõpus algas ajajärk, mil kokkupuude inglise keelega muutus järjest tihedamaks ning inglise keele prestiiz ja sealt laenatud sõnade hulk on järjest kasvanud. Praegusele laenukihile on omane ebastabiilsus, uued mõisted ning tsitaatsõnade ja mugandite kõrvuti esinemine. 1 Leemets ütleb, et peamised vahendajad on küll vene ja soome keel, kuid inglise keelest tuleb laene otse ilma vahenduskeelteta. Enamasti tutvuvad inimesed uute sõnadega ajakirjanduses, erialakirjanduses, Internetis või filme vaadates. 2 On kolme liiki laene: pärislaenud ­ võetakse teisest keelest otse üle; tõlkelaenud ­ sõnad pannakse oma keelde ümber; tähenduslaenud ­ lisatakse oma keeles olevale sõnale teise keele tähendus. 3 Leemets nendib, et rohkesti uusi laene on hiljuti aktuaalseks saanud valdkondades või uuenenud ning teisenenud mõistesüsteemiga valdkondades ­ infotehnoloogia, majandus, tehnika, meelelahutus, sport jne. 4

    Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus
    thumbnail
    20
    docx

    Inglise laenud eesti keeles

    3 1. INGLISE KEELEST LAENAMINE JA SELLE PÕHJUSED Kati Pedaja sõnul on muutused keele sõnavaras ja grammatikas loomulikud ja vältimatud, sest ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri kultuuride vastastikusest mõjust, ühiskonna poliitilisest olukorrast ning majanduslikust ja kultuurilisest seisust. Üheks sõnavara rikastamise allikaks on näiteks laenamine teistest keeltest.1 Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest.2 Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka

    Eesti filoloogia
    thumbnail
    22
    doc

    Kordamine eesti keele eksamiks

    · Eesti kroon · eesti kirjandus · Eesti kodanik · eesti keel, eesti maine · Eesti lipp ja vapp · eesti rahvamuusika · Eestimaa · eestimaine (ne-liiteline tuletis) · Eesti loodus (riigi osa) · üle-eestiline (line-liiteline tuletis) · Eesti film (toodetud Eestis) · eesti film (eesti filmikunst) · Vene võim · vene rahvalaul Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus Välde ·Välde väljendab rõhulise silbi pikkust. ·Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. ·Väldete jagunemine: -I välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun