Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses (0)

Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses
Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest
Koostaja: Silver Priimäe
Tartu 2007
Sisukord
Sissejuhatus 3
1 Ajakirjanduslik tekst 7
1.1. Terminid 7
1.1.1 Sõnad 7
1.1.1.1 Sirp 7
1.1.1.2 Teater. Muusika . Kino 8
1.1.1.3 Areen 8
1.1.1.4 Nädal 9
1.1.2 Analüüs 9
1.2 Võõrsõnad 11
1.2.1 1.2.1. Sõnad 11
1.2.1.1 Sirp 11
1.2.1.2 Teater.Muusika.Kino 11
1.2.1.3 Areen 12
1.2.1.4 Nädal 13
1.2.2 Analüüs 14
1.3 Tsitaatsõnad 17
1.3.1 Sõnad 17
1.3.1.1 1. Sirp 17
1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad) 17
1.3.1.3 Areen 17
1.3.1.4 Nädal 17
1.3.2 Analüüs 17
1.4 Omadussõnad 20
1.4.1 Sõnad 20
1.4.1.1 Sirp 20
1.4.1.2 Teater.Muusika.Kino 21
1.4.1.3 Areen 21
1.4.1.4 Nädal 22
1.4.2 Analüüs 22
2 Ilukirjanduslik tekst 25
2.1 Sõnad 25
2.2 Analüüs 28
Kokkuvõte 29
Allikad 33
33

Sissejuhatus

Uurimistöö koosneb kahest suuremast osast, millel on ka veidi erinevad eesmärgid. Minu uurimistöö esimeseks eesmärgiks on püüda leida vastust küsimusele, kuidas mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas.
Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid:

Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk. 112 – 119, „Üks pooleli jäänud lendutõus II.“

Ajaleht Sirp, 14. oktoober 2005 aasta, lk. 17, „Vene mängufilm kapitalismiajastul.“

Teleajakiri Nädal, 14. november 2005 aasta, lk. 74, „Vägivald sünnitab vägivalda.“

Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen, 29. september 2005. aasta, lk. B11, „Seks ja vägivald ehk oodid idiootsusele.“
Võtsin eesmärgiks artiklitest leida kõik kinematograafia terminid, võõrsõnad, tsitaatsõnad ja omadussõnad. Sedeldasin 211 näitelauset, kusjuures kirjutasin teadlikult välja ka kõik korduvad sõnad, et oleks võimalik jälgida ka seda, missugused on need sõnad, mis filmidest ja kinost rääkivates artiklites rohkem korduvad. Iga sõna rühmitasin ainult ühte alarühma, mis ei välista seda, et omadussõna või termin on ühtlasi võõrsõna. Raskusi ja ebajärjekindlust tekitasid korduvad sõnad ja see, et ka terminite hulgas on võõrsõna tunnusega laensõnu. Seepärast otsustasingi võõrsõnade päritolu uurimisel võtta vaatluse alla nii eraldi välja kirjutatud võõrsõnad kui ka terminite alla paigutatud võõrsõnad. Raskused ka sellest, et sõnade liigitamisaluseid on mitmeid. Siinkohal kasutasin kõige suurema abina „Eesti keele käsiraamatut”. Omadussõnad kirjutasin välja sellepärast, et artikleid lugedes tuli neid ette suhteliselt palju. Pärast sõnade sedeldamist lugesin teemakohast lisamaterjali ja analüüsisin artiklitest saadud sõnavara.
Töö teine eesmärk on võrrelda, kas ja kuivõrd erinevad kinematograafilise sõnavara osas ajakirjanduslik ja ilukirjanduslik tekst. Valisin võrdlusmaterjali leidmiseks Enn Vetemaa romaani „Hõbedaketrajad” (Eesti Raamat, 1977), sest teadaolevalt on see teos, mis räägib filmindusega seonduvast. Teos on ilmunud 30 aastat tagasi, mis seadis ka küsimuse, kuivõrd aeg mõjutab teatud valdkonna sõnavara. Lugesin teose läbi ja sedeldasin välja kõik sõnad, mis tundusid olevat seotud filmindusega. Märkisin ära ka kõik korduvad sõnad, et teada saada, missuguseid sõnu kirjanik kõige rohkem kasutas.
Uurimistöö jaguneb kaheks suureks osaks - ajakirjanduslik tekst ja ilukirjanduslik tekst. Esimene osa jaguneb omakorda 4 väiksemaks osaks – terminid, võõrsõnad, tsitaadid, omadussõnad - , mis omakorda jagunevad kaheks osaks. Esimeses alaosas on välja toodud sõnad väljaannete kaupa ja teises on sõnu analüüsitud.
Ilukirjandusliku teksti filmisõnade uurimisel otsustasin loobuda nende jaotamisest nelja rühma. Termini ja võõrsõna piiri tõmbamine ongi sageli peaaegu võimatu ja paljud terminid on tegelikult ka võõrsõnad. Selle osa esimene väiksem alaosa pakub sõnade loendi koos arvuga, kui palju neid tekstis leidus; teine alaosa on analüüs.
Keel on osa inimese loomusest. „Üks rahva identiteedi kandjaid ongi keel.“ ( Erelt , Metslang , 1998, 657) Selle arusaamine ja mõistmine aitab meil paremini mõista oma emakeele väärikust ja kordumatus individuaalsus. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks oma kaaslastega ja kindlasti ka oma mõtete väljendamiseks. Keel muutub tänu sõnavarale. Keele muutumine on aga paratamatu ning see on inimlik, sest see on sama muutlik kui inimene ja maailm.( Hint , 1978) Sõnavara ehk leksika on mingisugusesse keelde kuuluvad kõik olemasolevad sõnad. Seda põhjustavad välised mõjud, nagu näiteks poliitika, kultuur, kindlasti ka teaduse ja tehnika kiire areng. Eesti sõnavara on kiiresti muutunud pärast taasiseseisvumist, kuna välismõjud teistest riikidest on olnud just pärast iseseisvumist suured. Võib siiski öelda, et meie keel on hästi väljaarenenud, kuid olemasolevatele väljendusvormidele otsitakse ka uusi, moodsaid, kaasaegseid ja paremaid vasteid. ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ ).
Samas on ka mitmeid ohte , nagu näiteks see, et inimesed on hakanud suhtuma kirjakeelde lodevalt ja lohakalt. ( Kull , 2000) Väga palju mõjutab eesti keelt meid ümbritsev keskkond. Kindlasti mõjutab eesti keelt suurel määral meile igal pool nähtav reklaam . „Kuid demokraatia viib tasapisi ka info hajumise suunas, mis väikese kõnelejaarvuga on keelele ohtlik, tsiviliseeritud rahvas vajab kirjakeelt kui neutraalset keset, mille suhtes seda rikastav eriline, s.o. erisõnavara, register ja stiil eksisteerib.“ (Kerge, 1998, 226)
Kindlasti on eesti keelt mõjutanud vene keel. Kogu Nõukogude ajal seisime päris edukalt vene keele survele. Üleliiduline terminoloogiasoovitus liiduvabariikidele oli selline, et tuleks korrastada rahvuskeelset terminoloogiat nii, et see ei erineks suurel määral vene keelest. Kuid me oleme nüüd iseseisev riik ning vene keele mõju on peaaegu kadunud, see on asendunud anglomaaniaga. Kui Nõukogude ajal oli A-võõrkeeleks vene keel, siis nüüd on see asendunud enamasti inglise keelega. Pärast taasiseseisvumist oli paratamatu inglise keele mõjuvälja sattumine , kuna kogu Euroopa Liidu peakeeleks oli siiski inglise keel. (Kull, 2000)
Kõige selgem muu keele mõju on tsitaatsõnade kasutamisel . On ju tsitaatsõnad täiesti võõrad sõnad meie keele seisukohast , sest need on võõrkeelest eestikeelsesse teksti võetud sõnad ja -väljendid, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt. Eriti süvenes tsitaatsõnade ja –väljendite pealetung 1990. aastatel, kui Eestisse jõudsid uued nähtused, kaubad ning vaba aja veetmise viisid. Rohkesti inglise keele laene leidub slängis, argikeeles ja noorte seas. Tsitaatsõnade kohta materjali leidmisel olid suureks abiks http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html , http://www.eki.ee/books/ekkr/ O19 ja O49.
Üldsõnavara kõrval on suur osa ka oskussõnavaral ehk terminoloogial. Erialatekstid on enamasti terminirikkad. Oskussõnad ehk terminid on erialamõisteid tähistavad keelendid . Oskussõnavarast vajab inimene ainult väga väikest osa vastavalt oma ametile. Eesti oskussõnavara on hästi rikkalikult arenenud kõikide alade ning eriharrastuste suhtes. ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ L22.) Kinematograafiaalaste terminite väljaotsimisel usaldasin oma arvamust ja konsulteerisin Tartu Mänguasjamuuseumi filmi- ja teatrinukkude maja juhataja Marge Pärnitsaga.
Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurjooni. Võõrsõnade tunnuseid on mitmeid. Tähed f, š, z, ž; g, b, d sõna algul; pearõhk on järgsilbil; o on järgsilbil ning eesti keeles tavatud häälikuühendid. Võõrsõnu kirjutatakse lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel.( http://www.eki.ee/books/ekkr/ ).
Omadussõnad väljendavad (asja) omadust, vormilt on neid kahesuguseid: käänduvaid ja mittekäänduva Omadussõnade analüüsimisel sain abi http://www.eki.ee/books/ekkr/ M5 ja L28.

Ajakirjanduslik tekst

1.1. Terminid

Sõnad

Sirp

dokkaader

film (17)

(rahva)film

(põhi)film

( noorsoo )film

filmi(käekiri)

dokumentaal - ja pseudodokumentaalkaader

linateos (4)

stsenaarium (2)

filmifoorum

süžee

levi

naisrežissöör

peaprodutsent

seanss

ekraan

filmifestival (2)

kinokunst

näitleja

peaosa

ulmefilm

uurimusfilm

diktor

meespeaosa

kino(levi)

filmimaailm

Teater.Muusika.Kino

film (25)

filmi(nähtus)

filmima

filmilint

kaamera

ekraan (2)

episood (2)

filmikriitik (3)

dokumentaalfilm (2)

debüütfilm

toimetaja

debütant

režissöör (2)

dokfilm

televisioon

kinokunst

filmirežissöör

Areen

film (7)

kino

kino(sajand)

režii

pornofilm

filmi( tegija )

dokumentaal

stsenaarium (2)

filmifestival

esilinastus

linastus

kaader

Nädal

film (3)

filmi(tegija) (2)

filmi(ala)

lavastaja (2)

põnevik

kaader (2)

Analüüs

Termin on kindla eriala väga täpselt piiritletud mõistet märkiv sõna. Termin saadakse defineerimisega. Terminil ei ole mingeid stiilinüansse – selle poolest erineb tavalisest kõne- ja kirjakeelest ning ka kirjandusteoste keelest. Termin on oskussõna, oskuskeelend, mõiste on pärit ladinakeelsest sõnast terminus, mis tähendab (sõna, riigi-) piiri. Termin on ainult ühe tähendusega. Oskussõnad ehk terminid on mõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt võib mõelda siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf , jurist või õmbleja. ( http://www.eki.ee/kere/cache/sj_term.ht m ja http://www.eki.ee/books/ekkr/ )
Termini definitsioonist lähtudes püüdsin leida loetud artiklitest kõik oskussõnad, mis puudutasid kino ja filmindust . Lähtusin oma arvamusest, abi sain võõrsõnade leksikonist ja Internetist ning hiljem kinnitust Tartu Mänguasjamuuseumi filmi- ja teatrinukkude maja juhatajalt Marge Pärnitsalt. Kirjutasin välja artiklite kaupa 124 oskussõna (koos korduvatega). Kõige rohkem kordus sõna „film”, mida oli neljas artiklis kokku 52 korda. Lisaks oli sõnaga „film” 27 liitsõna ja 1 verb – rahvafilm, põhifilm, filmifoorum, noorsoofilm, debüütfilm, filmikäekiri, ulmefilm, uurimusfilm, filmimaailm, filminähtus, filmilint, filmikriitik (3), dokumentaalfilm (2), dokfilm, filmirežissöör, pornofilm, filmitegija (3), filmifestival (3), filmiala , filmima. Seega 124 välja kirjutatud oskussõna hulgas esines sõna „film” 80 korral, Kõige rohkem oli vastavaid sõnu ajakirjas Teater.Muusika.Kino. Kuna sõnaga „film” oli 64% oskussõnu, võib väita, et erinevat kinematograafiaalast oskussõnavara nendes artiklites väga palju ei olnud. Eesti keele seisukohalt on sõna „film” võõrsõna, võõrsõnade leksikoni põhjal pärit inglise keelest ja mitme erineva kontekstist sõltuva tähendusega. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” järgi tähendab film:

õhukese painduva atsetüültselluloosist põhimikuga lindifilm või lehekujuline toormaterjal;

(kino)ekraanil demonstreerimiseks määratud teos, kinematograafiateos (www. keelevara .ee)
Sellest ka üks põhjus, miks see sõna nii palju kasutatakse. Vaadeldud artiklites kasutati sõna „film” rohkem laiemas, ülekantumas tähenduses ja vähem algses, filmilinti kandvas tähenduses. Vaadeldud sõnade hulgast leidsin ainult ühe, mida võib pidada sõna „film” sünonüümiks – „linateos”, mida ajalehe Sirp artiklis kasutati 4 korda.
Omaette rühma moodustavad sõnad, mis märgivad erinevaid filmiliike – noorsoofilm, ulmefilm, uurimusfilm, dokumentaalfilm ja selle lühendatud vorm dokfilm, pornofilm, põnevik, kaudselt ka debüütfilm, rahvafilm. Samuti leidub teatav hulk sõnu, mida võiks nimetada kinematograafiaalaseks oskussõnavaraks kõige otsesemas mõttes, nimelt sõnad, mis on seotud filmi valmimise protsessi, filmi osadega ja inimestega, kes filmi valmimiseks tööd teevad – stsenaarium, süžee, režissöör (filmirežissöör, naisrežissöör), peaprodutsent, episood, režii, kaader (dokkkaader, dokumentaal- ja pseudodokumentaalkaader), lavastaja, näitleja, debütant. Nendest sõnadest pooled on prantsuse keele päritolu, mis on ilmselgelt seotud Prantsusmaa kui kinematograafia sünnimaaga. Huvitav on ka sõna „kino” olemus ja päritolu; praegusel kujul võib rääkida sellest sõnast kui võõrsõnatunnusega sõnast, mis on lühenenud vorm sõnast „kinematograaf”, mis omakorda on liitsõna, mille mõlemad osad on pärit kreeka keelest. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” annab sõna „kino” tähenduseks:

hoone avalikuks filmide näitamiseks; vastav filmide näitamise asutus;

(sisekohakäänetes) filmi näitamine, kinoetendus;

kinematograafia
(www.keelevara.ee)
Minu vaadeldud artiklites esinesid kino ja liitsõnad kinosajand, kinolevi ja kinokunst.

Võõrsõnad

1.2.1. Sõnad

Sirp

efekt

šedööver

postmodernism

messianism

moraliseerima

kevadfestival

sügisfestival

festival (2)

demokratiseerima

protsess

publitsist

bürokraat

nomenklatuur

korrumpeeruma

populaarsus

ultramood

erootika

Teater.Muusika.Kino

dramaatika

eksisteerima

reaalne

plastisus

kategooria

nüanss

diplomaat

kolleeg

virtuoos

ebavirtuoos (2)

peredvižnik

kaootilisinegatiivne

patoloogia

kompleks

filosoofia

sümbol

probleem

pensionär

kompleksianalüüs

psühholoogiaprobleemistik

plastilisus

intervjueerimiskunst

emotsionaalsus

intellektuaalsus

kritiseerima

positsioon

reanimeerima

konstrueeritus

kontseptsioon

traagika

Areen

meditatiivsus

produktsioon

fenomen

eetika

seksrevolutsioon

juuksurisalong

fantaasia

propageerimine

revolutsioon

šikk

produktsioonifirma

apelleerima

demokraatia

sihtgrupp

refereerima

terrorist

pedofiil

adekvaatsus

diagnoos

ekstaatiline

representeerima

kulmineeruma

pornograafia

narratiiv

kombineeruma

kopuleerimisakt

koomika

psühhoanalüüs

meditatiiv

patsifist

kommuun

kriitika

irriteerima

manifest

Nädal

retsidivist

funktsionaalsus

kolleeg

reaktsioon

Analüüs

Kokku oli kõigi artiklite peale 90 erinevat võõrsõna. Korduvaid võõrsõnu oli väga vähe – festival (2), ka kevadfestival, sügisfestival; ebavirtuoos (2). Kõige rohkem oli võõrsõnu ajalehes Areen ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino, vastavalt 34 ja 30 võõrsõna. Kui neid kahte artiklit kõrvutati, siis see, et ajakirjas Teater.Muusika.Kino oli võõrsõnu rohkesti, on mõistetav, sest oli ka pikk artikkel. Ka ajalehes Areen oli enam-vähem samapalju võõrsõnu, kuid see artikkel oli lühike. Minule kui gümnaasiumilõpetajale oli nendes artiklites palju tundmatuid võõrsõnu, nagu näiteks kopuleerimisakt, patsifist, ebavirtuooslik, peredvižnik, messianism, nomenklatuur, kaootilisinegatiiv, patoloogia, intellektuaalsus, reanimeerima, kontseptsioon, meditatiivsus, produktsioon, representeerima, narratiiv. Neid sõnu oleks saanud panna ka omasõnadega. Näiteks patsifist tähendab pooldajat. Kulminatsioon oleks teise sõnaga haripunkt. Kuid eks võõrsõnade oskus näitab ikkagi haritust. Mida rohkem teatakse võõrsõnu, seda targemaks inimest peetakse. Mõnikord võib ka nii olla, et teatakse küll võõrsõna, kuid omasõna ei teata või ei kasutata, sest ollakse nii harjunud võõrsõnaga, mis on muutunud inimesele igapäevaseks. Samas seoses kultuurimõjudega on ka eesti keelde tulnud sõnu, millel omasõnaline vaste puudub ja mis on väga igapäevased ning tavalised . Kuna me oleme nendest sõnadega väga tuttavad, siis ei pane me enam tähelegi, et need on tegelikult võõrsõnad. Teadaolevalt pikema aja jooksul niisugused laensõnad mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile http://www.eki.ee/books/ekkr/ ), aga paljudel püsivad ka võõrsõna tunnused. Minu väljakirjutatud materjali põhjal võiks väga tavalisteks ja palju kasutatavateks laensõnadeks, millel siiski on säilinud võõrsõna tunnused, pidada eelkõige termineid film, kino, televisioon.
Otsustasin ka uurida seda, mis keeltest on minu väljakirjutatud terminid ja võõrsõnad pärit. Selle väljaselgitamiseks kasutasin ma kõige rohkem võõrsõnade leksikoni abi. Otsisin välja iga võõrsõna kohta tema päritolu keele ning jaotasin nad rühmadesse. Leidsin 7 erinevast lähtekeelest sõnu ja need jagunesid järgmiselt:

Ladina keelest 33 sõna – diktor, kaamera, dokumentaal, efektid , protsess, publitsist, nomenklatuur, korrumpeeruma, populaarsus, eksisteerima, reaalne, kolleeg, kompleks, positsioon, reanimeerima, kontseptsioon, konstrueerima, meditatiivsus, produktsioon, propageerima, apelleerima, refereerima, terrorist, representeerima, kulmineeruma, patsifistid, irriteerivad, manifest, retsidivistid, funktsionaalsus, adekvaatsus.

Kreeka keelest 25 sõna - episood, demokratiseerima, erootika, dramaatika, plastilisus, kategooria, patoloogia, filosoofia, kino, sümbol, probleem, plastilisus, kritiseerima, traagika, fenomen, eetika, fantaasia, demokraatia, diagnoos, ekstaatika, pornograafia, koomilisus, kriitika, psühhoanalüüs, pedofiil.

Prantsuse keelest 15 sõna - süžee, seanss, ekraan, debütant, režissöör, režii, šedööver, moraliseerima, nüanss, pensionär, revolutsioon, šikk, kommuun, reaktsioon, kaader.

Inglise keelest 1 sõna – film.

Aramea keelest 1 sõna – messias.

Itaalia keelest 1 sõna – stsenaarium.

Vene keelest 1 sõna – peredvižnik.
Vaadeldud sõnade hulgas on ka niisuguseid sõnu, mis võõrsõnade leksikonile tuginedes on pärit kahest lähtekeelest. Niisuguseid kaudlaene ehk teisest keelest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud sõnu ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) leidsin 3 - diplomaat ( kreeka > prantsuse), virtuooslik ( ladina > itaalia), emotsionaalsus (ladina > prantsuse).
Eraldi rühmaks liigitasin kõik niisugused sõnad, mis koosnevad mitmest sõnast, sealhulgas hübriidsõnad ehk need, mille osad pärinevad eri keeltest ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ ). Tekkisid järgnevad rühmad:

omasõna(d) ja võõrsõna(d) (16) - rahvafilm, põhifilm, noorsoofilm, filmikäekiri, ulmefilm, uurimusfilm, filmimaailm, filmilint, kino kunst , kinosajand, filminähtus, filmitegija, filmiala, intervjueerimiskunst, juuksurisalong, sihtgrupp.

võõrsõna(d) ja võõrsõna(d) (16) - naisrežissöör, peaprodutsent, filmikriitik, dokumentaalfilm, televisioon, kaootilisnegatiivne, dokumentaal- ja pseudodokumentaalkaader, psühholoogiaprobleemistik, kompleksianalüüs, pornofilm, filmifoorum, debüütfilm, filmikriitik, dokkaader, dokfilmid.
Terminite hulgas on ka omasõnu ehk sõnu, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni. Sealjuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna või laensõna ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ ). Neid ei hakanud ma käesolevas uurimistöös eraldi rühmadesse jagama , kuigi vaatasin nende sõnade päritolu „Etümoloogia teatmikust”. Omasõnu esines terminite hulgas kokku 11 korral, need on linateos, levi, näitleja, peaosa, meespeaosa, toimetaja, filminähtus, esilinastus, linastus, lavastaja, põnevik.
Eraldi rühmana esitan kõik liitsõnad, mis olid oma päritolult erinevatest keeltest ning mis ei sobinud teistesse eesolevates rühmadesse. Neid oli kokku 10 sõna ning osad olid ka korduvad. Need on järgmised:

filmifestival – inglise ja prantsuse ning itaalia keelest

festival – prantsuse ja itaalia keelest

kevadfestival – eesti ja prantsuse ning itaalia keelest

sügisfestival – eesti ja prantsuse ning itaalia keelest

bürokraat – kreeka + prantsuse > prantsuse

ultramood – ladina + prantsuse > prantsuse

ebavirtuooslik – omasõna ja ladina > itaalia

seksrevolutsioon – ladina > itaalia + prantsuse

produktsioonifirma – ladina > ladina ja itaalia

dokkaader – prantsuse keelest ning lühendatud sõna

Tsitaatsõnad

Sõnad

1. Sirp

DVD- levi

killer (2)

perestroika (2)

Teater.Muusika.Kino (puuduvad)

Areen

hardcore - porno

reality - staar

password

versus

Nädal

action -film (2)

graphic novel

Analüüs

Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, näiteks coca - cola hääldatakse eesti keeles – kokakoola. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. ( http://www.eki.ee/keelen%F5u/artiklid2/tsits.html .) Muust eestikeelsest tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil, näiteks coca-cola`s. Tuleks vahet teha soliidse ajalooga tsitaatväljenditel, mis on pärit eelkõige kreeka ja ladina keelest, ja uutel nn trendikatel tsitaatsõnadel ja –väljenditel, mis võetakse üle eelkõige inglise keelest. Viimaste kasutamist tuleks vältida korralikus kõnes ja kirjas ( Ehala , 1998)
Kõige rohkem oli tsitaatsõnu ajalehes Areen. Seal oli kokku neli tsitaatsõna. Hardcore-porno on ebatsensuurne sõna inglise keelest. Reality-staar – „tõsielustaar, -täht”, pärineb samuti inglise keelest. Password – „salasõna” inglise keeles (näiteks kui tahetakse arvutisse sisse logida, on vaja salasõna). Versus – ladina keeles tähendab see „rida, värssi”, inglise keeles „vastu”, näiteks korvpall versus (vastu) jalgpall. Artiklis lause „Eriti veel, kui toonase "võim versus kunstiline väljendusvabadus" kohtuprotsessi süüdistaja avameelitsedes libastub ja asjade seisu kokku võtab /(refereerin mälu järgi): "Kui ainult neid terroriste praegu nii palju poleks, kogu aur läheb sinna, ja pornoga sõdimiseks ei jää üldse aega."” Ajakirjas Nädal oli ainult kaks tsitaatsõna - action-film – tähendab „märulifilmi”, graphic novel – „graafiline novell ”. Sirbis oli kolm tsitaatsõna: killer – tähendab inglise keeles „mõrtsukat” või „tapjat”. Vene keele sõna on perestroika (eesti vaste „uutmine”) tuli kasutusele seoses NSVL-s toimunud reformidega. Perestroika ehk eesti keeles uutmine algas juunis 1987, kui kuulutati välja majandusreformide programm. Perestroika ajal tõusis rahvuslus. Hiljem viis see Nõukogude Liidu lagunemiseni ( http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika ).
DVD-levi – DVD on suurtäheline lühend (inglise keeles digital video disc), eesti keeles tähendab see digitaalset videodisketti ( diskett – väike magnetketas andmesalvestuseks).
( http://www2.epa.ee/keel/valik.ht m ja http://www.eki.ee/books/ekkr/ ).
Erinevaid tsitaatsõnu leidus 9, neist 8 inglise keelest, kusjuures 1 neist on ingliskeelsete sõnade suurtäheline lühend, 1 vene keelest. Kuigi tsitaatsõnu on suhteliselt vähe, võib siiski mõne puhul küsida, kuivõrd hädavajalik selle kasutamine on. Niisugused on action-film, killer, reality-staar ja password, sest neil on olemas korralikud eestikeelsed vasted ja nende tsitaatsõnade kasutamine korralikus tekstis on pigem eputamine. Eraldi võib välja tuua tsitaatsõna mugandid, mille näiteks on reality-staar, inglise keeles star. Viimase sõna asemel võiks ju kasutada „tõsielutähte” või „tõsielusarjatähte”. Vene keelest pärit perestroika kasutamine on väga tugevasti seotud ajalooliste sündmustega ja õigustatud on ehk hardcore-porno, graphic novel ja DVD kasutamine, sest head eestikeelset vastet pole.

Omadussõnad

Sõnad

Sirp

pesitsev

vaimukas

pärastsõjaaegne (2)

tundeline

kunstiline

uus

hea (2)

noor (2)

kirju

kesine

eristatav

venepärane (2)

vananenud

karm

vaene

sagedane

tõsine

kurb (2)

suurepärane (2)

vaimukas

mustvalge

tõetruu

tõsine

tundeline

suur

erootiline

hall

totter

reaalne

pime

lääge

Teater.Muusika.Kino

heatahtlik

ebalev

must

lihtne

tugev

algne

harjumatu

hämmastav

inimestelähedane

kinnine

tatine

targem

uhke

eetiline

eba-neulandlik

küps

Areen

väike

meeleheitel

punane

hallipäine

nõme

toonane

paljas

teravmeelne

tõsiseim

kaine

hurmav

eksitav

süütu

Nädal

ohtlik

moonutatud

roosiline

vägivaldne

mugav

igav

Analüüs

Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune?. Omadussõnad käänduvad nagu kõik käändsõnad. Mõned omadussõnad aga esinevad ainult ühes vormis ning neid kutsutakse käändumatuiks omadussõnadeks. (Ehala, 1997) Artiklitest leidsin kokku 66 omadussõna, millest 3 olid võõrsõnad (erootiline, reaalne, eetiline) ja 63 omasõnad. Ühe artikli jooksul korduvaid omadussõnu on vähe: Sirbis kordusid 6 sõna 2 korda (pärastsõjaaegne, hea, noor, venepärane, suurepärane, kurb) ajakirjas Teater.Muusika.Kino, Areenis ja Nädalas korduvaid omadussõnu ei olnud.
Kõige rohkem oli omadussõnu ajalehes Sirp - 31. Seda ehk sellepärast, et selles artiklis oli palju filmifestivali kirjeldamist. Seega on loogilises seoses, et kirjeldavas artiklis on palju omadussõnu. Kirjeldamine on sõnaliselt koostatud pilt. Selle aineks on esemed, olukord või nähtused. Kirjeldamisega luuakse lugejale pilt või mulje. Kirjeldus koosneb põhimuljest ja üksikasjadest, järjestusest ning vaatepunktist. Hea kirjeldus mingi asja kohta on loogiline, arusaadav, tavapära arvestav ja milleski uudne. ( Hennoste , 1998) Ajakirjas Teater.Muusika.Kino oli 16 omadussõna. Kuigi see oli pikk artikkel, oli seal vähem omadussõnu kui Sirbi artiklis. Ma arvan, et see oli tingitud sellest, et väljaande Teater.Muusika.Kino artikkel jutustas kokkuvõtlikult Olav Neulandi elust ja tegemistest ning seal ei olnud nii palju kirjeldamist. Jutustus on kõige tavalisem tekstiarenduse tüüp. Aluseks on sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt. Jutustus võib olla subjektiivne ja objektiivne. Jutustusel on kolm olulist komponenti: karakterid, kompositsioon ning vaatepunkt .( Hennoste, 1998) Ajakirjas Areen oli 13 ja Nädalas 6 omadussõna.
Tavaliselt saab omadussõnadest moodustada võrdlusastmeid. Neis artiklites oli üks ülivõrdes omadussõna – tõsiseim - ja üks keskvõrdes – targem. Esines ka niisuguseid tegusõnavorme, mida võib käsitada kui omadussõnu, - kesksõnu. Kesksõna on sõnaliigilt lähedane omadussõnadele ja saab esineda täiendina. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ M77, M78, M79 ) Neid oli 8 – pesitsev (pesitsema), eristatav (eristama), vananenud (vananema), ebalev (ebalema), hämmastav (hämmastama), hurmav (hurmama), eksitav (eksitama), moonutatud (moonutama).
On ka omadussõnu, millel morfoloogilised vormid üldse puuduvad. Need on sõnad, mis väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühti oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ M5). Neid leidsin ainult 1 – meeleheitel.
Kujundlik kõne ja mitmetähenduslikkus on omased eelkõige ilukirjanduslikule tekstile, mille tõttu ilukirjandusteos erinebki dokumendist, ajalehest, õpikust vm. tarbetekstist, kus kujundlik väljendus on üldjuhul tavakeele tasemel. ( Merilai , Saro, Annus , 2003)
Ometigi leidus ka artiklites teataval määral mitmetähenduslikkust. Näiteks esitan ainult niisugused laused , milles kujundlikkus avaldub omadussõna abil:

„Olles jätkuks Leedus pesitseva Alexader Studio Groupi korraldatud kevadfestivalile, tõi vaatlusalune filmifoorum Tallinnale 18 uut linateost.“

„Slavit slaav või lääge lääs.“

„Tema sõnul pole värskelt leitud kangelase maine sugugi nii roosiline, kui kõik tema ümber arvavad .“

„Kuid ühes väikeses juuksurisalongis meeleheitel koduperenaiste soenguid sättiv Gerard Damiano laseb oma fantaasial lendu minna.“
Suurem osa kasutatud omadussõnadest on suhteliselt tavalised, neutraalsed, aga ühes artiklis leidus ka täiesti ainulaadne omadussõna - „Kummaline, eba-neulandlik heli / pildi järgi.“ ( Teater.Muusika.Kino, 2005/10)

Ilukirjanduslik tekst

2.1 Sõnad

film (45)

filmima (17)

filmi(grupp) (5)

filmi(direktor) (2)

meeste(film)

( ballett )film

(õppe)film

filmi(instituut)

filmi( kriitik )

filmi(lina) (3)

filmi(töökoda)

filmi(osa)

filmi(võte) (2)

filmi(lõik)

filmi(labor)

filmi(tegija) (3)

filmimis(periood)

filmi( stuudio ) (2)

filmi(riba)

filmi(kunst)

dokumentaalfilm (2)

kommertsfilm

helilint

ekraan (2)

duubel (11)

näitleja (2)

lavastaja

lint

mikrofon

magnetofon

montaažilaud (5)

kino (12)

kino(kunst)

kino(staar)

kino(hilbud)

kino(mees) (2)

käsiraamat

kostümeerija (4)

kaadrikompositsioon

kaader (3)

kaamera (4)

kassett

komöödia (2)

operaator (5)

pisiosa

piirisituatsioonidraama

proovirull

vestern (3)

võttepäev (3)

valgustaja

massistseen

laadastseen

stsenarist (3)

stuudio (8)

stseen (13)

stsenaarium (21)

sünkroontõlge

tiiter

grimm (3)

grimeerija (2)

draama

pürotehnik (4)

režiimvõte

pearežissöör (13)

režissöör (26)

režissöörkond

režissööritiitel

režiikontseptsioon

režiistsenaarium

etüüd

pürotehnik

žanr

šedööver

efekt

montaaž (2)

thriller (2)

2.2 Analüüs

Kokku leidsin tekstist (156 lk) 76 sõna, mis on seotud filmindusega. Lähtusin oma teadmistest ja võõrsõnade leksikonist, mida ma kasutasin nüüd juba vähem kui ajakirjandustekstide sõnade analüüsi puhul. Palju sain abi ka Internetist. Nendest sõnadest erinevaid võõrsõnu oli 12. Selles tekstis oli ka üks tsitaatsõna (thriller). Sõna on tulnud inglise keelest ja see tähendab eesti keeles „trillerit” või „põnevusfilmi”. Silmapaistev oli tsitaatsõnade vähesus kogu romaanis .
Silmatorkavalt palju esines sõna „film” ja sellest saadud tegusõna ning liitsõnu. Sõna „film” kasutati teksti jooksul 45 korda. Selle sõna rohkus tuleneb vast sellest, kuna „film” on väga levinud sõna üle maailma. Samuti oli filmindusealast oskussõnavara. Oli ka sõna „ filmist ” saadud tegusõna – „filmima”, mida esines 17 korda. Sõnaga „film” saadud erinevaid liitsõnu oli kokku 20. Teisel kohal oli sõna „režissöör”, mida esines 26 korda ja sellega liitsõnu oli 6. Kolmandal kohal oli sõna „stsenaarium” (21 korda) ja sellega liitsõnu oli 5. Samuti esines sõna „kino” 12 korral ning sõnaga „kino” saadud erinevaid liitsõnu 4. Seega võib järeldada, et erinevaid sõnu ei ole väga palju, aga sama sõna kasutatakse küllaltki palju. Üldiselt on sõnad arusaadavad ning nüüd tunnen filmindusega seonduvat terminoloogiat väga hästi. Oli ainult mõni sõna, mis valmistas oma tähenduselt mulle raskusi, „etüüd”. Kuid sain kiiresti teada selle sõna tähenduse. Terminoloogia ja üleüldine sõnavara oli võrreldes ajakirjandusliku tekstiga sama, seega filmindusega seonduv sõnavara ei ole paarikümne aastaga muutunud.

Kokkuvõte

Keelt mõjutab kõige rohkem selle keele rääkijaskond. Kõige muutusaltim on sõnavara, mida ka mina uurisin . Ma valisin uuritavaks kultuurivaldkonnaks kino, millega seotud sõnavara on üsna rikkalik nii terminite, omadussõnade, võõrsõnade kui ka tsitaatsõnade poolest. Uurimistöö esimese etapi käigus leidsin neljast artiklist 221 ühe artikli jooksul mittekorduvat võõr-, omadus-, tsitaatsõna ja terminit.

Termineid - 61 ehk u 28%

Võõrsõnu – 85 ehk u 38%

Tsitaatsõnu – 9 ehk u 4%

Omadussõnu – 66 ehk u 30%
Keel muutub tänu sõnavarale. Seda mõjutavad ka teised keeled, pidev majanduslik muutumine, keelt kõnelev kogukond ja palju muud. Keelt ohustab see, et inimesed on keelde hakanud muutuma ükskõikselt ja lohakalt. Nõukogude ajal valitsenud vene keele mõju on asendunud anglomaaniaga. Minu väljakirjutatud võõrsõnade, omadussõnade ja terminite põhjal võib öelda, et inglise keele mõju on kasin. See väljendub kõige paremini tsitaatsõnade puhul, millest 8 on inglise keelest.
Erialatekstid on enamasti terminirikkad. Ka minu uuritud artiklites leidus piisaval hulgal kinematograafia oskussõnu. Nii mõnegi sõna puhul oli raske eristada, kas sõna on termin või mitte. Kõigist väljakirjutatud sõnadest liigitasin terminite hulka 61 sõna, kusjuures korduvaid oli 11 sõna. Tähelepanuväärne on see, et sõna „film” kordus 52 korda eraldi sõnana, lisaks esines 27 liitsõna osana ja andis nulltuletisega ka tegusõna „filmima”. Sõna „film” on ka minu leitud terminite ja võõrsõnade hulgas ainuke inglise keelest pärit sõna. Sünonüüme oli ainult 1 – linateos -, mida küll kasutati ühe artikli jooksul 4 korda. Sõna „film” nii suur kasutamine on kindlasti tingitud ka sellest, et sõnal on mitu erinevat tähendusvarjundit.
Artiklites kokku oli 85 erinevat võõrsõna, korduvaid oli ainult paar. Laensõnu laenatakse koos esemete ja nähtuste endiga, seega võib öelda, et osa laensõnu käib kaasas kultuurimõjudega. Niisuguste võõrsõnatunnustega laensõnade hulka kuuluvad minu vaadeldud artiklites kindlasti film, televisioon ja kino.
Mõni inimene kasutab oma kõnes ja kirjas palju võõrsõnu, mis mõjub minule eputamisena. Ning kui räägitakse ja kirjutatakse rohkete võõrsõnadega, on teistel inimestel raske nendest aru saada. Kuid võõrsõnade tundmine ei tee inimestele ka midagi halba.
Artiklites oli kokku 66 omadussõna. Artikleid lugedes tundus omadussõnu olevat suhteliselt palju, aga midagi väga erilist seoses omadussõnadega kasutamisega esile tuua ei saa. Suurem osa sõnadest on algvõrdes, neutraalse tähendusega, ka piltlikkust ja ülekantud tähendust esines vähe. Omadussõnade kasutamine vajaks jätkuvat uurimist koos kontekstiga.
Järgnevalt vaatlen veel kogutud materjali artiklite kaupa.
Kultuuriajalehe Sirp artiklis „Vene mängufilm kapitalismiajastul,“ on kokku 1123 sõna, millest mina kirjutasin välja kokku 77 erinevat sõna (see on 6,9 % artikli sõnade hulgast) , neist termineid – 26, tsitaatsõnu – 3, võõrsõnu – 17 ja omadussõnu – 31.
Järelikult erinevaid termineid on selle artikli sõnadest 2.3 %, tsitaatsõnu 0,27 %, võõrsõnu 1,5 % ja omadussõnu 2,8 %. Kuna võõrsõnu, termineid, omadussõnu ja tsitaatsõnu oli kogu tekstiga võrreldes suhteliselt vähe, siis see on arusaadav paljudele inimestele. Artikli eesmargiks oli pakkuda arusaadavust võimalikult laiale lugejaskonnale
Ajakirja Teater.Muusika.Kino artiklist „Üks pooleli jäänud lendutõus II“ on kokku 2950 sõna, millest kirjutasin välja 63, mis on 2,1 % artikli sõnade hulgast. Neist termineid – 17, tsitaatsõnu selles artiklis ei olnud, võõrsõnu – 30 ja omadussõnu – 16. Järelikult erinevaid termineid on selle artikli sõnadest 0,6%, tsitaatsõnu 0 %, võõrsõnu 1,01 % ja omadussõnu 0,5 %. Kui võrrelda tsitaatsõnade, omadussõnade, terminite ja võõrsõnade arvuga artiklis, on nende arv ikkagi suhteliselt väike. Ma arvan, et selle artikli arusaadavus on väikesele ringkonnale. See artikkel oli kõikidest artiklitest kõige pikem ja mahukam.
Teleajakirja Nädala artiklis „Vägivald sünnitab vägivalda“ on kokku 347 sõna, millest kirjutasin välja 18, mis on 5,2 % artikli sõnade hulgast; termineid – 6, tsitaatsõnu – 2, võõrsõnu – 4 ja omadussõnu – 6. Järelikult on erinevaid termineid selle artikli sõnadest 1,7 %, tsitaatsõnu 0,6%, võõrsõnu 1,2% ja omadussõnu 1,7 %. Kuna artikkel oli lühike, oli seal ka vähe tsitaatsõnu, omadussõnu, termineid ja omadussõnu. Selle artikli eesmärgiks oli pakkuda arusaadavust peaaegu kogu lugejaskonnale.
Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen artiklis „Seks ja vägivald ehk oodid idiootsusele“ oli kokku 754 sõna; välja kirjutasin 63, mis on 8,4 % artikli sõnade hulgast. Neist termineid – 12, tsitaatsõnu – 4, võõrsõnu – 34 ja omadussõnu – 13. Järelikult erinevaid termineid on selle artikli sõnadest 1,6 %, tsitaatsõnu 0,5 %, võõrsõnu 4,5 % ja omadussõnu 1,7%. See artikkel on väiksele lugejaskonnale, minu arvates rohkem noortele mõeldud. Selles artiklis oli palju võõrsõnu ning ka kõige rohkem tsitaatsõnu, mis näitab kaasaegsust.
Vaadeldud filmi- ja kinovaldkonna artiklite iseärasused on suhteliselt erinevad. Väljaanded Teater.Muusika.Kino ja Areen on oma võõrsõnade rohkuselt teistest erinevad ning need artiklid on kitsale lugejaskonnale. Väljaanded Nädal ja Sirp on aga omavahel suhteliselt sarnased ja laiem lugejaskond saaks nendest artiklitest hästi aru.
Uurimistöö tegemise käigus ilmnes , et kinematograafiaalaste artiklite sõnavara ei ole kaasaegne kultuurisituatsioon väga palju mõjutanud. Põhiosa laenudest on juba vanad ja tuttavad, kusjuures tähelepanuväärne on sõna „film” ja sellega moodustatud liitsõnade jm nii sage esinemine. Võõrkeelte mõju näitavad kõige paremini tsitaatsõnad, aga ka neid ei olnud eriti palju. Uurimistöö käigus leidis kinnitust see, et erinevate väljaannete artiklid on sõnavara keerukuselt erinevad. Loomulikult loeb siin ka artikli autori stiil, aga ikkagi on loogiline, et Nädalas on kõige lihtsam ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino kõige keerulisem tekst.
Uurimistöö teiseks etapiks oli mahukas sõnadeotsing Enn Vetemaa romaanist „Hõbedaketrajad“. Teos räägib ühe seiklusfilmi võtetest. Selles teoses on ka mõnusat huumorit ja see käsitleb meie filmiloojate elu. Eesti näitlejate, filmirežissööride ja filmistuudio prototüübid on romaanis selgesti äratuntavad. Ka autor on ise sageli filmimisel osalenud. Siin teoses on koomilisi ja traagilisi lugusid , mis leiavad aset, enne kui üks film valmis saab ja vaatajateni jõuab.
Enn Vetemaa teosest „Hõbedaketrajad“ (156 lehekülge) kirjutasin välja 296 korduvat kinematograafiaalast sõna. Kõige rohkem kordusid sõnad „film” (45), „filmima” (17), „režissöör” (26), „stsenaarium” (21), „stseen” (13), „kino” (12). Filmiterminiga liitsõnu oli kokku 18 sõna (nt. filmidirektor, meestefilm, ballettfilm).
Kui võrrelda 1977. aastal ilmunud ilukirjanduslikku teost ja kaasaegseid perioodikaväljaandeid, siis mõningaid muutusi on siiski näha Üldine sõnavara selle teose puhul on väga spetsiifiline ning neid sõnu kasutatakse ka tihti. Näiteks sõna „film”, „stsenaarium”, „režissöör”. Terminoloogiat on sellise ajavahemiku põhjal suhteliselt keeruline eristada, kuna see on aja jooksul suhteliselt vähe muutunud. Minule paistis kohe silma tsitaatsõnade vähesus romaanis „Hõbedaketrajad“. Esines ainult üks tsitaatsõna – thriller. Põhjus on vast selles, et „raudne eesriie “ oli sel ajal tugev ning välismaailma mõjud ei jõudnud siia. Kui vaadata perioodikaväljaandeid tänapäeval, siis nende sõnavara püütakse kuidagi lihtsamaks teha kui kolmkümmend aastat tagasi ilmunud ilukirjandusliku teose oma, kus võõrsõnade kasutamine oli rikkalikum kui tänapäeval. Kindlasti peab arvestama ka seda, et ilukirjanduslik teos oli ka palju mahukam (156 lk.), aga perioodikaväljaannete artiklid ainult mõned leheküljed. Aga tänapäevastes väljaannetes, nagu näiteks ajakiri Teater.Muusika.Kino, Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen, Teleajakiri „Nädal“ ja Ajaleht Sirp, on spetsiifiline sõnavara ennast ammendamas ning üha enam hakatakse kasutama lihtsamat sõnavara ning rohkem tsitaatsõnu inglise keelest. Minu arvates on selle põhjus võib-olla selles, et inimestele meeldib, kui tekst on lihtsate sõnadega ning kus on rohkelt tsitaatsõnu, mis on enamjaolt võetud inglise keelest ja on ülemaailmselt kasutusel.
Uurimistöö tegemise käigus ilmnes, et kinematograafiaalaste tekstide sõnavara ei ole kaasaegne kultuurisituatsioon väga palju mõjutanud. Põhiosa laenudest on juba vanad ja tuttavad, kusjuures tähelepanuväärne on sõna „film” ja sellega moodustatud liitsõnade nii sage esinemine nii ajakirjanduslikus kui ilukirjanduslikus tekstis. Võõrkeelte mõju näitavad kõige paremini tsitaatsõnad, aga ka neid ei olnud eriti palju. Uurimistöö käigus leidis kinnitust see, et erinevate väljaannete artiklid on sõnavara keerukuselt erinevad. Loomulikult loeb siin ka artikli autori stiil, aga ikkagi on loogiline, et Nädalas on kõige lihtsam ja ajakirjas Teater.Muusika.Kino kõige keerulisem tekst.
Uurimistööd tehes sain teada palju põnevat, näiteks seda, mis keeltest mingi sõna pärit on, samuti filmindusega seonduvat oskussõnavara. Selline töö oli mulle esmakordne kogemus ja see pakkus mulle suurt huvi.

Allikad

Ehala, M. Eesti kirjakeel . Künnimees, 1998

Ehala, M. Eesti keele struktuur. Tln.: Künnimees, 1997

Erlet , M. Metslang, H. Oma või võõras? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 10, lk. 657-659.

Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Tln.: Avita , 1998

Hint, M. Häälikutest sõnadeni, Tln.: Valgus, 1978

Kerge, K. Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235.

Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7.

Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003

Mäger, M. Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989

Raun , A. Eesti keele etümoloogiline teatmik . Trt.: Maarjamaa , 2000

Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977

Vääri, E. Kleis , R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee)

Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. ( http://www.eki.ee/books/ekkr/ )

Keelenurk ( http://www2.epa.ee/keel/valik.ht m)

Leemets , T. Uuemaid inglise laene. ( http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html )

Vikipeedia ( http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika )
33