Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal neid kasutatakse?
  • Mida näitavad sõnade juures märgendid HARV JUR MAJ KÕNEK?
  • Milline on õige keelend tahaplaanile või tagaplaanile?
  • Milliseid e-lühendeid õigekeelsussõnaraamat pakub?
  • Mis käändega tuleks kasutada sõna deponeerima?
  • Mis vahe on sõnadel käsitsema ja käsitlema?
  • Kuidas keelenõu küsida Kas ka sina võiksid seda teha?
  • Mis sunnib Tuuli Rehemaad neid tähti surmas kahtlustama?
  • Kuidas mitte liialdada sõnaga mitte?
  • Kuidas tarvitada arvutisõna manus?
  • Kumb on õige tere hommikust või tere hommikut?
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis
Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee.
Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on:
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“
Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot – ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes.
Eesti keele seletav sõnaraamat“
Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat.
Võõrsõnade leksikon“
Suur valik võõrsõnu koos häälduse, päritolu ja seletustega, samuti hulk võõrkeelseid sõnu. Saab teada, mis keelest on tulnud otsitav võõrsõna või võõrlühend, mis valdkondades ja mis tähenduses seda kasutatakse või mida tähendab mõni võõrkeelne mõttetera.
Pane oma sõnadega kirja, mis on peamine õigekeelsussõnaraamatu ja seletava sõnaraamatu vahe.
Seletavast sõnaraamatust ei saa infot õigekirja kohta.
  • Töö sõnaraamatuga ÕS 2013: http://www.eki.ee/dict/qs2013/
    Vali Kasutusjuhend jm lisad ning leia vastused.
  • ÕS-is kasutatakse nelja liiki sulgusid: looksulg, ümarsulg, nurksulg, noolsulg. Kuidas neid märgitakse ja millal neid kasutatakse? Näited.
    Looksulg – < Looksulgudesse pannakse sõnad või väljendid, mida on soovitatav vä →  → asula
    Ümarsulg( ) Ümarsulgudes on tähendusvihje. orhid`ee (lill), šantaž`eerima (kompromiteerimisähvardusega) välja pressima
    Nurksulg[ ] Nurksulgudes olev märksõna osa tähendab, et sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta. k`allike[ne] Märksõna järel nurksulgudes on hääldus. jazz [džääz ~ džäss]
    Noolsulg‹ › Noolsulgudes on andmed märksõna morfoloogia kohta. orhid`ee , ujuma   Noolsulgudes on ka liitsõna omastava vorm, kui liitsõna põhisõnal on sõnaraamatus ainsuse nimetavas homonüümne sõnavorm: huvi+j`uht ‹-juhi›
  • ÕS annab abi ka sõnade sobivuse ja stiili kohta. Milliseid sõnu või märke selleks kasutatakse? Näited.
    1. ÕS-ist saab abi väldete kohta. Näiteks III väldet märgib kriipsuke ` (graavis) III-vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima.
    Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II vältes: (`)andekas, k(`)angelane, k(`)etserlus, v(`)õimetu.
    2. Võõrsõnade pearõhku märgib kriipsuke ´ ( akuut ) rõhulise silbi täishääliku ees:  dial ´ektika, fant´as'tiline, selj´anka.
  • Mida näitavad sõnade juures märgendid HARV, JUR, MAJ, KÕNEK?
    HARV – on sõna juures, mis on eesti keeles haruldane , st esineb harva, on vananenud termin või vanamoeline. Näitab sagedust.
    JUR – õigusteadus
    MAJ – majandus, majandusteadus
    KÕNEK – näitab sõna tähendust kõnekeeles.
  • Otsi ÕS-ist.
  • Milline on õige keelendtahaplaanile või tagaplaanile? Õige on tagaplaanile.
  • Kumb on parem (õigele joon alla): läbi suu või suu kaudu, läbi Riia või Riia kaudu, läbi interneti või interneti kaudu, läbi näidete või näidete abil? Mis tähenduses sõna läbi ei kasutata? Kui ei minda konkreetselt kusagilt läbi nt läbi vee, piilub läbi lukuaugu.
  • Milliseid e-lühendeid õigekeelsussõnaraamat pakub?
    e-+riik, e-+ajakiri, e-+kaart, e-+aadress, e-+kaubandus, e-+kiri, e-+maksuamet, e-+ pangandus , e-+raamatukogu, e-+riik, e-+sigaret, e-+teenindus, e-+teenus, e-+kaart e-+valitsus, e-+õpe, e-+ülikool
    Töö „Eesti keele seletava sõnaraamatuga“ http://www.eki.ee/dict/ekss
  • Mis käändega tuleks kasutada sõna deponeerima? Kas vajalik deponeeritakse arhiivi või arhiivis?
    Deponeeritakse arhiivi.
               b) Mis vahe on sõnadel käsitsema ja käsitlema?
    Käsitlema on kohane kasutada siis, kui räägitakse mõne teemaga tegelemisest või selle arutamisest. Näiteks käsitletakse meedias rahvusvahelise julgeoleku teemat. Käsitsema tähendab millegi käte abil kasutamist. Näiteks vanaisa käsitseb osavalt kirvest.
  • Töö „Võõrsõnade leksikoniga“   http://www.eki.ee/dict/vsl/ või “Väikese majandusterminite seletava sõnastikuga” http://www.mkonsult.ee/majandusterminid
  • Mida tähendavad järgmised sõnad:
    • frankeerima - saatekulu ette maksma; postisaadetisi margistama või postimaksu tasumist tõendava märgisega varustama
      aleatoorne - riskantne, hea õnne peale sõlmitud, nt leping, kihlvedu, loterii , hasartmäng
    • insolvents - maksejõuetus, suutmatus varaliselt kõiki kohustusi täielikult katta
    • kliiring - vastastikune võlakohustuste tasaarveldus ; sularahata tasaarveldus
    • kurtjee maakler ; vahendusagent

  • Millistele ülesandes „a“ nimetatud sõnadele on eesti keeles tegelikult olemas ka omasõnaline vaste ? Too need välja.
    Põhjenda lühidalt, kas jah/ei peaks kasutama pigem eestikeelseid vasteid ja miks!
    Kurtjee - maakler; aleatoorne – riskantne; insolvents – maksejõuetus;
    Pigem oleks soovituslik kasutada eestikeelseid vasteid kuna need on üldiselt selgemad ja arusaadavamad.
  • Töö Eesti Keele Instituudi keelenõuande kodulehega http://keeleabi.eki.ee
  • Uuri, kuidas keelenõu küsida. Kas ka sina võiksid seda teha? Pane kirja, mida tahaksid küsida.
    Keelenõu saab küsida telefoni teel 631 3731 tööpäeviti kell 9-12 ja 13-17, kirjaga aadressil Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn või meili teel. Nõu võivad küsida kõik kellel abi vaja. Hetkel tahaksin küsida abi mõne ülesandega siit samast .
  • Loe varasemaid keelenõuandeid: Otsi meie veebist – Keelenõuannete arhiiv.
    Vali järgmised teemad ja vasta küsimustele.
    • Youtube’i postitaja (21.06. 2016 )

    Kuidas nimetada inimest, kes postitab Youtube’i enda videoid ja kogub nendega kuulsust ?
    Juutuuber või youtuber.
    • Kas 20%-line või 20% allahindlus? (16.12.2016)

    20% allahindlus
    • Veel paar sõna ülakoma kasutusest (28.04.2015)

    Pane kirja teave, mis oli sulle uus või mida tõlgendasid varem teisti.
    Sõnade siis ja nüüd kuluvormid s ja nd liidetakse ülakomaga teiste sõnade külge, nt on’s, oli’s, ega’s, mine’nd (mitte: minen’d või mine n’d).
    • š ja ž ei ole surnud (08.12.2014)

    Mis sunnib Tuuli Rehemaad neid tähti surmas kahtlustama?
    See, et inimesed kasutavad š ja ž asemel kahetäheühendit sh või zh, kuigi Eesti õigekirjareeglid seda endiselt ei luba.
    • Kuidas mitte liialdada sõnaga mitte? (21.01.2014)

    Milliseid võimalusi eituse või omaduse puudumise märkimiseks peale mitte-eituse eesti keeles veel on? Lisa näide!
  • Antonüüm ehk vastandsõna – nt mittemeeldiv kogemus ⇒ antipaatne kogemus
  • Omaduse puudumist väljendav liide  -tu või ilmaütleva käände lõpp –ta – nt mittetulek ⇒ tulemata jätmine
  • Eesliide  eba- või vähe- - nt mittetuntud inimene ⇒ vähetuntud inimene
  • Eitada tegusõna ehk kasutada eitavat kõnet – nt Dokumendi mitteesitamise korral loetakse menetlus lõpetatuks ⇒ Kui dokumenti ei esitata, siis menetlus lõpetatakse
    • Kuidas tarvitada arvutisõna manus ? (29.11.2013)

    Paranda lause „Ürituse täpsem teave on attachmendis“.
    Ürituse täpsem teave on manuses.
    • Kas klikkame või klõpsame? (30.10.2013)

    Kas Sa klõpsad, klõpsid või klikkad praegu arvutihiirega? Kui ühe korra vajutan, siis klõpsan kui mitu korda, siis klõpsin.
    • Pühapäeval, 22. septembril (29.09.2013)

    Pane kirjavahemärgid ja põhjenda: Kolmapäeval, 21. septembril kell 11 viibib 10. d arvutiklassis.
    Kolmapäeva ja 21.septembri vahele koma , sest seal on kaks samatähenduslikku ajaväljendit. 21 ja septembri ning 10 ja d vahele punkt, sest tegu on järgarvudega.
  • Mine tagasi EKI avalehele ning vali vasakpoolsest tulbast ÕS-i uued sõnad. Kirjuta tähendus:
    • e- resident - elektrooniliseks asjaajamiseks riigilt digitaalse isikutunnistuse saanud välismaalane
    • roteerima - töötajaid kindla aja tagant üksteisega välja vahetama
    • õiguskindlus - selgus kehtivate õigusnormide sisu asjus (õigusselgus) ja kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärane ootus)
    • sooneutraalne - sooliselt neutraalne
    • ühisrahastus - oma idee teostamiseks vajaliku rahasumma kogumine annetajatelt arvutivõrgu kaudu
    • äriingel - rikas inimene, kes oma vabale rahale kasutust otsides omandab osaluse alustavas ettevõttes, sageli toetab ka oskusteabega; sama mis ingelinvestor

  • Vali EKI avalehe vasakpoolsest tulbast Muid kasulikke linke – Keelehooldekeskus – väljaanded – „Keelesäutusud I“ ja leia vastus järgmistele küsimustele:
    Kumb on õige: tere hommikust või tere hommikut? Tere hommikust
    Miks? See väljend pole mitte seestütlevas käändes, vaid on välja kujunenud varasemast väljendist Tere hommikust aega!, ajaga on lihtsalt ära kadunud viimane sõna aega.
  • Töö „Ametniku soovitussõnastiku“, lühendivalimiku, “Väikese paronüümisõnastikuga“
  • Kasuta „Ametniku soovitussõnastikku“  ja lühendivalimikku ning leia, kumb pakutud variantidest on sõnastiku järgi õigem meie kirjakeeles kasutamiseks. Tõmba õigele joon alla/märgi teise värviga.
    • arhiviseerima või arhiveerima
    • arveldusarve või arvelduskonto
    • sajaprotsendiliselt või sada protsenti, täiesti, kõik
    • finantsressurss või raha, tuluallikas, rahalised vahendid
    • lugupeetud lühendina on “lp” või “lgp
    • arvelduskonto lühendatakse “ak”, “a/k” või “a/a

  • Kasuta „Väikest paronüümisõnastikku“  ja leia, kumb pakutud variantidest on õigem pakutud kontekstis kasutamiseks. Tõmba õigele joon alla.
    • Kirjendab/kirjeldab selle summa konto kreeditisse.
    • Praktikumis kinnitasime/kinnistasime saadud teadmisi.
    • pigem ehk enne/ennem
    Lähiajal on võimalus normatiive/norme täita veel mitmetel tippsportlastel.
  • Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis #1 Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis #2 Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis #3 Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerli687 Õppematerjali autor
    Pane oma sõnadega kirja, mis on peamine õigekeelsussõnaraamatu ja seletava sõnaraamatu vahe.
    Seletavast sõnaraamatust ei saa infot õigekirja kohta.

    1. Töö sõnaraamatuga ÕS 2013: http://www.eki.ee/dict/qs2013/
    Vali Kasutusjuhend jm lisad ning leia vastused.

    a. ÕS-is kasutatakse nelja liiki sulgusid: looksulg, ümarsulg, nurksulg, noolsulg. Kuidas neid märgitakse ja millal neid kasutatakse? Näited.
    Looksulg – { } Looksulgudesse pannakse sõnad või väljendid, mida on soovitatav vältida. {taha plaanile} → taga plaanile, {asustatud punkt} → asula
    Ümarsulg – ( ) Ümarsulgudes on tähendusvihje. orhid`ee (lill), šantaž`eerima (kompromiteerimisähvardusega) välja pressima
    Nurksulg – [ ] Nurksulgudes olev märksõna osa tähendab, et sõna võib tarvitada nii sulgudes oleva osaga kui ka ilma selleta. k`allike[ne] Märksõna järel nurksulgudes on hääldus. jazz [džääz ~ džäss]

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamine eesti keele eksamiks
    59
    doc

    Kordamine eesti keele eksamiks

    KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

    Eesti keel
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    544
    pdf

    Mitmekeelne oskussuhtlus

    ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

    Inimeseõpetus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun