Laensõnade ja tsitaatsõnade päritolu ja kasutamine (1)

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
instituut
osakond
Nimi
LAEN - JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE
Referaat
Juhendaja Egle Pullerits
Tartu AASTAARV

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.MIS ON LAEN - JA TSITAATSÕNAD? 4
1.1Laensõnad 4
1.2Tsitaatsõnad 5
2.LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA VALDKONNAD 6
3.LAEN- JA TSITAATSÕNADE KOHANEMINE JA ÕIGEKIRI 8
3.1Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine 8
3.2 Tsitaatsõnade õigekiri ja mugandamine 9
3.3 Mis juhtub sõnade tähendusega? 10
KOKKUVÕTE 12
KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid.
Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid „Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles“ ja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“ ning kolmas on Kati Pedaja artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“.

MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD?

Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad.

Laensõnad

Laenamine on sõnamoodustuse ( liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid .
Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja š eesti keeles), - liide (nt vene laen –nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või –tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine.
Laensõnade puhul eristatakse kolme laenuperioodi. Esimene neist on 19. sajandi teisest kümnendist 20. sajandi teise kümnendi lõpuni. Teiseks laenuperioodiks peetakse 1920.- 1930ndad aastaid ning kolmandaks perioodiks on 1940.- 1980ndad aastad. Kuni 80ndate aastate lõpuni laenatud sõnadest, on enamik nn kultuurilaenud.
Alates 1980ndate lõpust võib eristada neljandat ajajärku. Sõnavara uuendamise vajadus on eesti keeles viimasel kümnendil olnud suuremgi kui stabiilsemalt arenenud riikide keeltes.
Laene on mitut sorti. Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Näiteks bagi , lift, start, soul, sport , tennis . Teistest keeltest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud keelendid on kauglaenud. Nt admiral Admiral a(d)miral ar emir-al-bahr.
Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised , mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter), ajaviide (sks Zeitvertreib), eeskuju (sks Vorbild).
Praegusaja näited on seebiooper (ingl soap opera ) ehk seebikas, tüdruksõber (ingl girlfriend), müügijuht (sm myyntipäälikkö).
Tõlkelaenude hulgas on ka hulgaliselt fraseologisme. Väga palju on tõlkelaene oskussõnavaras, kuigi harilikult on raske väita, kas tegemist ongi tõlkelaenuga või on eri keeltes lihtsalt samalt aluselt motiveeritud terminid (kaabeltelevisioon, mikrolaineahi, kaugotsing). ( Erelt jt 1997:490-491)
Praegust laenukihti iseloomustab esialgu ebastabiilsus , uute mõistete tulv ning tsitaatsõnade ja eri kujuga mugandite paralleelne esinemine.

Tsitaatsõnad

Tehiskeelsete sõnade olukord eesti keeles võib olla väga erinev. Hea näide selle kohta on inglise sõna show, mida on püütud 1) mugandada - sõu - ja 2) asendada omasõnaga - vaadend. Kuna ei sõu ega vaadend ei ole eesti keeles veel mugandunud, kasutatakse siiani edasi inglise keelset sõna show.
Selliseid sõnu, nagu on eesti keeles seesama show, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Seda, mis asi on tsitaat, teame kõik, ja laias laastus on tsitaatsõnadki tsitaadid - me võtame nad täht-tähelt üle teisest keelest. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Neid sõnu hääldatakse originaalilähedaselt.
Tsitaatsõna on küll näiliselt lihtne lahendus, kuid selleks peab nii ema- kui ka võõrkeel reegleid hästi tundma.

LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA VALDKONNAD

Ootuspäraselt on rohkesti uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud ja teisenenud. Niisugust laenamist on põhjendatud ökonoomiaga: olemasolevaid nimetusi kasutada on ökonoomsem kui uusi kirjeldusi luua. Uut sõnavara on laenanud nt infotehnoloogia : server , diskett ~flopi, veeb, meil, logima, skannima, majandus: diiler, frantsiis , liisima, tehnika: faks, pleier , suumima, sport: rannavolle, surfama ~surfima (tsitaatsõnad kickboxing , shaping), kultuur ja meelelahutus, eriti muusika ja muusikatööstus: reiv , hitt , breik , räppima, rõivastus: fliis , topp , bokserid, kokandus : dipp, hamburger ~burger, muffin, toonik, ajakirjandus : tabloid, kolumnist , reklaam : flaier , haipima.
Paljudes loetletud valdkondadest on inglise keel tänapäeval liiderkeel, st väljendab uusi mõisteid esimesena ning mõjutab teiste keelte sama ala sõnavara kujunemist.
Mitmetest keeltest, kuid eriti inglise keelest, on laenatud palju sõnu ka kõnekeelde. Slängis ja argikeeles on palju erinevaid versioone sõnadest, millele ilmselt kindlat väljakujunenud kirjapilti polegi. Pole üldse kindel, kas enamik inimesi, kes neid sõnu kasutavad, neid üldse kirjutada oskavad. Need on peamiselt keelde tulnud filmidest ning Internetist.
Inglise keele kõrval on eesti keeles laene ka mitmetest teistest keeltest, näiteks prantsuse, itaalia ja aasia keeltest. Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid , hiina vokk , araabia kebab ja uuskreeka feta .
Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt , nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. ( Leemets 2003)
Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41)
Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Seda näiteks tabu tõttu, stiilivarjundite väljendamiseks või kõnele aktuaalsema ja emotsionaalsema ilme andmiseks . Selline sõnavara jääb praegu enamasti argikeelde, argikeel otsib aga teadagi ühe uusi ja emotsionaalsemaid väljendusvõimalusi, täiendades pikki sünonüümiridu. Nii öeldaksegi mõnusa- laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling – fiiling , hullu või pöörase kõrval kreisi. Inglispärase sõna kasutamist võib soodustada lühidus: tiim on lühem ja suurepärasem kui meeskond või töörühm, šoppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema.

LAEN- JA TSITAATSÕNADE KOHANEMINE JA ÕIGEKIRI

See peatükk tutvustab kõigepealt laenude häälik- ja kirjakuju muganemist, teine osa kirjeldab tsitaatsõnade õigekirja ja mugandamist ning kolmas osa käsitleb sõnade tähenduse muutumist.

Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine

Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni.
Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua neli alaliiki:

• tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening );
  
• ortograafial põhinevad mugandid (nt teller , poster )
  
• häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser)
  
• lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp , UFO ~ ufo).
  

Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising , meik, meil, ruulima, server, tiim). (Pedaja 2006:28)
Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan- club . Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante , nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kover. Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt tuntud. Varieerumise põhjuseks võib olla:

• laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante;
  
• kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam;
  
• sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus.
  

Muganemise järgmine etapp on sõna sulandumine eesti keele muutesüsteemi ehk see, kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Ka siin on võimalik varieerumine, st keelekasutajad muudavad sama sõna erinevalt (nt pikseli ja piksli , posteri ja postri).
Keelekasutajad eelistavad üldiselt selliseid nähtusi, mis on nende jaoks tavalisemad, sagedasemad ja loomulikumad. Seega on loomulikumad ka muuttüübid, mis juba sisaldavad rohkem sõnu. Süsteemiga sobimatu nähtus kaotatakse keelest, seega ei lähe keel liiga keerukaks ning jääb kõnelejatele õpitavaks ja suhtluses hõlpsasti kasutatavaks.
Loomulikkusega on seotud produktiivsuse mõiste. Produktiivsed muuttüübid on laensõnadele avatud (nt sepp -, õpik-tüüp) ning ebaproduktiivsed suletud (nt tütar-, hammas-tüüp). Seega hakatakse uusi laensõnu käänama ja pöörama produktiivsete tüüpide eeskujul. (Pedaja 2006:31)
Osa laensõnu ei muuda laenamisel häälikkuju, sest nad sobivad kohe mõne eesti muuttüübiga (feta, list, müsli, teller, test). Et aga üldiselt on sõnade algvormid eri keeltes erinevad, siis sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks sõna häälikuline struktuur kohandatakse.
Inglise keele kahesilbilised sõnad baby ja floppy võivad saada eesti keeles kahesuguse kuju: beib – beibe ning flopp – flopi. Esimesed variandid hakkavad käänduma astmevaheldusliku sepp-tüübi järgi ning teised variandid astmevahelduseta tubli -tüübi eeskujul. Üldiselt on levinumad siiski nimetatud sõnade kahesilbilised astmevahelduseta vormid.
Inglise keele ühesilbilised lühikese vokaali ja konsonandiga lõppevad sõnad võivad eesti keeles kohaneda kolmel viisil:

• vokaal pikeneb (club > klaab, web > veeb);
  
• lõppkonsonant muutub ülipikaks (hit > hitt, clip > klipp);
  
• sõna muutub kahesilbiliseks (hub > hubi ’arvutisõnavaras: jaotur , ühendusseade’, pub > pubi , log > logi ) (Pedaja 2006:31)
  

Kuigi eesti keele omasõnades on rõhk sõna alguses, võib võõrtuletusliidetega sõnades rõhk paigutuda ka sõna lõppu. Mida sagedamini sõna keeles kasutatakse ja mida tavalisemaks see muutub, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema õmasõnaga. Suund on astmevahelduseta malli poole, mis on keeles loomulikum.

3.2 Tsitaatsõnade õigekiri ja mugandamine

Tsitaatsõnadel on kujunenud välja oma kindel kirjutusviis. Tsitaatsõna tuleb kirjutada täpselt nii nagu see on originaalkeeles, eristada ülejäänud tekstist kursiiviga ja lisada ülakoma järel püstkirjas käändelõpp, mis valitakse vastavalt hääldusele. Tegelikkuses aga eksitakse nende reeglite vastu sageli.
Mõnikord eelistatakse tsitaatsõna isegi siis, kui sellele on omakeelne vaste olemas ja kasutusel. Mõnel juhul ei pruugita seda teada, kuid teisel juhul võidakse lihtsalt inglisekeelset kirjapilti ilusamaks pidada.
Enamasti mugandatakse sõnu inglise hääldusele lähedaslet (bagi, meil, fliis, pleier, luuser, reiting, insaider , stretš). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44)
Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul.
Horvaadi lingvist Rudolf Filipović on eri keelte anglitsismide ortograafias eristanud neli varianti :

Laenu ortograafia põhineb lähtekeelendi hääldusel (eesti keeles seega bagi, fänn)

Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge )

Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks , eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes)

Laenu ortograafia kujuneb vahenduskeelte mõjul (kreeker vn, lükra sm)
(Leemets 2003)
Võib juhtuda, et sõnu ei taheta eestipärastada ka homonüümipelguse tõttu. Mõned mugandikujud, nt laim, lobi , rokk ja räpp on paremini omaks võetud kui teised. Küllap seetõttu, et nende sõnade homonüümid on üsna negatiivse tähendusega.

Mis juhtub sõnade tähendusega?

Kui lähtekeele sõnal on ainult üks tähendus, kantakse see tavaliselt üle muutumutanua. Näiteks baarmen, hamburger ja piksel. Enamikel juhtudel on vaja üle võtta vaid see tähendus, mis on parasjagu kõige aktuaalsem. Näiteks suur osa arvutiterminoloogiast: click, save, file, link , site, web jpt, mille tähendus on eesti keeles märgatavalt kitsenenud.
Mitmetähenduslikke sõnu võidakse laenata ka eri aegadel erinevate tähenduste pärast. Seega on mitmed sõnad saanud endale lisatähenduse, näiteks lainer, topp, treiler. Sõnade teistkordsel laenamisel võib sõnakuju varasemast erineda.
Võõrkeele mõjul võivad muutuda ka keeles juba olemasolevate sõnade tähendused. Nüüdiseesti keeles on mitmelegi sõnale püütud omistada uusi tähendusi. Näiteks droog ’ ravim või narkootikum ’, klassik ’üldtunnustatud väärtusega teos’, retseptsioon ’vastuvõtulaud’, episood ’telesarja jagu’, pasta ’ makaronid ’, kaukaaslane ’ europiid , valge inimene’.
Ilmneb ka tendents kastada võõrsõna asemel uut, inglispärast sõna. Need võivad olla nii puht inglise laenud (aerosooli asemel sprei, plakati asemel poster) kui ka rahvusvahelised sõnad, mida inglise keeles vastavas tähenduses kasutatakse (mannekeeni asemel modell , makaronide asemel pasta). Samuti võidakse kasutada endist tüve inglispärasel kujul (kaasuse asemel case , tätoveeringu asemel tattoo ). (Leemets 2002:46)
Oleme juba kümmekond aastat inglise keele mõjusfääris olnud ja laenude hulk kasvab iga aastaga. On inimesi, kes peavad igat laenu halvaks, kuid teised jälle kasutavad igal võimalusel võõrsõna.

KOKKUVÕTE

Suurem osa laen- ja tsitaatsõnu, mis tänapäeval kasutusel on, on eesti keelde tulnud inglise keelest. Kokandus on üks valdkond , kus domineerivad ka paljudest teistest keeltest pärit sõnad.
Uuemate laen- ja tsitaatsõnade hulgas on rohkesti tarbetuid laene, mille asemel on tegelikult eestikeelne vaste olemas. Sellised laenud kaovad ajapikku keelest. Viimasel ajal on tihti kasutusel palju tsitaatsõnu, mis ei ole eesti keelega kohanenud.
Ka ühe sõna erinevate häälikkujude ja muutevariantide vohamine tegelikus keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõnad, mis sobivad eesti keele süsteemi häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult.

KIRJANDUS

Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. – Keel ja Kirjandus nr 8, lk 571–584

Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. – Oma Keel nr 1 (kevad), lk 41-46.

Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? – Oma Keel nr 2, lk 28-35.

Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

Raadik, Maire 2000. Tsitaatsõnad. http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/tsits.html (30.04.2011)