vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid verbikesksed lausemallid ja süstemaatiline süntaksikäsitlus. Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli
teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. Emakeele Seltsi liikmel on õigus võtta osa seltsi tegemistest, kasutada seltsi kogusid ning uurimisvahendeid. Praegune Emakeele Seltsi juhatus on valitud 26. märtsil 2006. aastal. Juhatuse voliaeg on neli aastat. Esimeheks on täna Helle Metslang, abiesimeesteks Karl Pajusalu ning Jüri Viikberg. Tegevliikmeid on 2011. aasta 24. märtsi seisuga 351. Seltsi kuulub õppejõude ja üliõpilasi, teenistujaid ja vabakutselisi, pensionäre, õpetajaid jne. See tähendab, et tegevliikmete kõrval kaasab selts oma tegemistesse kõiki keelehuvilisi. Pilt 2. Emakeele Seltsi juhatus Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas 3
rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest. Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende allikate mõjul ongi looduskaitseala astangualusesse ossa aastatuhandete vältel moodustunud kuulsad Viidumäe allikasood. Viidumäe muldade lähtekivimiks on kas moreen või teda katvad jääsulavete ning omaaegset Saaremaad ümbritsenud veekogude setted, mida tuul või lumesulamis- ja vihmaveed kohati omakorda ümber paigutanud on. Lähtekivimite mitmekesisusest ja omapärasest veereziimist tingituna on Viidumäe mullastikuliselt väga vaheldusrikas.
tema koju eratunnile, mida nad ka tegidki. Kuid esimesed kaks korda läksid luhta, sest ühel korral ei ilmunud õpetajat ennast kohale, teisel korral oli ta liiga purjus, alles pärast seda läks õige õppimine käima ja matemaatika tekistas kõigis vaimustust. XXIII Indrek sai ka sõbraks klassis oleva Metslangiga, kes hakkas talle elutarkusi õpetama. Eriti õpetas ta tüdrukutest. Ühel päeval kutsus ta ka Indreku enda juurde, ka õigel ajal, sest härra Maurust polnud koolis ja Metslang ütles, et võib ööseks tema juurde jääda. Õhtul juba pimedas ütles Metslang, et siia tuleb ka üks tüdruk. Indrek kohkus sellest ja ütles et hakkab minema, kuid Metslang nõudis et ta jääks. Sel samal hetkel ka see tüdruk jõudis. Alguses läks tüdruk põrandal lamava Metslangi kaissu, kuid hommiku poole , kui Metslang norsates magas, siis puges ta Indreku kaissu, kes ei osanud midagi teha. Kui ta
§ 29. Emakeele Seltsi põhikirja ning selle muudatused võtab vastu seltsi üldkoosolek. Emakeele Seltsi registreerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
Johanna Einer EESTI MAASTIKU LIIGESTUS REFERAAT Õppeaines: Keskkonnakaitse alused Keskkonna- ja arhitektuuriteaduskond Õpperühm: TÖ31 Juhendaja: lektor T. Metslang Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED..................................................4 2.EESTI MAASTIKE LIIGENDUS......................................................................................7 KOKKUVÕTE..............................................................................................................
ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus
1999b, osaliselt Pajusalu 1996, Pajusalu jt 1999, Grigorjev jt 1997, Velsker 2000, T. Iva 2002), saarte murde häälikujoonte, sõnavara ja kontaktide uurimine (Sedrik 1994a, 1994b, 1995, 1999, Niit 1997, 2002, Uind 2000), lõunaeesti foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt 2000, Parve 1998, 1999, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001, S. Iva 2000a, 2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201 med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström 1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti murdeliigenduse ja allkeelte üldküsimused (Pajusalu 1992a, 1999a, Pajusalu jt 2002, Hennoste 2000). Murrete uurimisel on hakatud rakendama sotsiolingvistika kvantitatiivse paradigma ja optimaalsusteooria meetodeid (vt Pajusalu 2002)
toodud sõnad väljaannete kaupa ja teises on sõnu analüüsitud. Ilukirjandusliku teksti filmisõnade uurimisel otsustasin loobuda nende jaotamisest nelja rühma. Termini ja võõrsõna piiri tõmbamine ongi sageli peaaegu võimatu ja paljud terminid on tegelikult ka võõrsõnad. Selle osa esimene väiksem alaosa pakub sõnade loendi koos arvuga, kui palju neid tekstis leidus; teine alaosa on analüüs. Keel on osa inimese loomusest. ,,Üks rahva identiteedi kandjaid ongi keel." (Erelt, Metslang, 1998, 657) Selle arusaamine ja mõistmine aitab meil paremini mõista oma emakeele väärikust ja kordumatus individuaalsus. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks oma kaaslastega ja kindlasti ka oma mõtete väljendamiseks. Keel muutub tänu sõnavarale. Keele muutumine on aga paratamatu ning see on inimlik, sest see on sama muutlik kui inimene ja maailm.( Hint, 1978) Sõnavara ehk leksika on mingisugusesse keelde kuuluvad kõik olemasolevad sõnad
On koostatud ka neljaosaline vene-eesti sõnaraamat, kaheosaline eesti keele kirjeldav grammatika, tegeleti keelekorralduse, õigekeelsuse ja terminoloogiaga (haridus, sõjandus, lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid, koostatakse murdesõnastikke, välja on antud ka soome-eesti suursõnaraamat,uuritakse sõnavara ajalugu, uuritakse semantikat ja arvutilingivistikaga seotut, Tallinna Ülikool-M.Hint uuris fonoloogiat ja morfoloogiat, Helle Metslang lauseõpetust, Martin Ehala on üksi või koostöös õpilastega välja andnud mitmeid emakeeleõpikuid koolidele, Krista Kerge on uurinud sõnamoodustust ja allkeelte tekstilisi omadusi. Tallinna ülikool on kujunenud keele õppimise, õpetamise ja eesti keele kui teise keele uurimise keskuseks. 14. Keele struktuuri uurimine: Foneetika-Paul Ariste. 30ndatel teati kuidas häälikuid moodustatakse, selleks olid vajalikud uurimused tehtud
2) Antiikkeelte ja kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. Wana-Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vastus: sama, mis ülemine suht 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks
Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 6271. Kaivapalu, A. 2006. Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevormide käänamise näitel. In H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper (eds.), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 71-92. Kaivapalu, A. 2009. Vironkielisen suomenoppijan äidinkieli ongelma, haaste vai voimavara? In Virittäjä 3, 382-402. Kaivapalu, A. & P. Muikku-Werner 2010. Reseptiivinen monikielisyys: miten suomenkielinen oppija ymmär-tää viroa äidinkielensä pohjalta? In Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 20, 6897. Kaivapalu, A. & P. Eslon 2011
b.) 2) Antiikkeelte ja kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 191840. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. WanaGreeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiikkultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vanakreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, AdamsonEric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 35 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Eelmisega enamvähem samad. (eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas). 31
-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 20. Kognitiivne lingvistika Eestis. Kognitiivses paradigmas tehtud uurimused üksiksõnadest - Renate Pajusalu 1999. Deiktikud eesti keeles - Ilona Tragel 2003. Eesti keele tuumverbid · olema, tegema; tulema, minema, käima; saama, võtma, andma, panema, viima,
sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI 8 Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses
" Niisugune toimetus kordus peale seda sagedasti, ainult naistesõimamine jäi nagu vähemaks, muutus ainult nagu moetäitmiseks. Härra Molotov oleks ehk klassis ka habet ajanud, aga polnud võimalik, sest ei temal omal ega ka õpilastel leidunud kellelgi habemenuga. Nii et ta seda pidi mujal tegema ja kord-korralt ikka sagedamini. ,,See tuleb sellest, et ta ütles: linalakk," arvas Tigapuu asja kohta. ,,Mitte, vaid et tüdruk ära minestus," ütles Indrek. ,,Lollid!" hüüdis Metslang, rässaka kehaga, omapärase vanamehe näoga ja valgete kulmudega, väikeste eredate, hallide silmadega ja suure suuga ning tugevate lõuapäradega, pisut puseriti hammastega paarikümneline poiss, kes täitis klassi alati saiataigna ja värske saia lõhnaga, sest öösiti seisis ta saiaküna ääres, käised üles kääritud, ja päeval istus ta siin õpilasena. Ainult pühade eel puudus ta harilikult, muidu mitte. ,,Teie ei tea naistest midagi," rääkis ta elutargalt.
kujuneda kuigi mõjukaks, mistõttu 1936. aasta sügisel astuti resoluutsemad sammud - aug-sept oli toimunud kõige suurem tööliste streik autoritaarsel ajal - toimus Kiviõlis. 22. sept 1936 saadeti Eestimaa Töölisliidu keskvalitsus laiali ja määrati uus juhatus, mis oli valitsusele kuulekas. Vanale juhtkonnale heideti ette poliitilist tegevus - olevat loonud sidemed põrandaaluste kommunistidega. Tegelikuks põhjuseks oli vabad ametiühingud suuvkorvistada. Lui Metslang - üritasid tööliskojas võtta vasakpoolset kurssi, aga Töölisühingute Keskliit ise muutus hambutuks ja mõttetuks organisatsiooniks. Üks rahvastiku kiht, kes valitsusele meelehärmi valmistas, oli noorsugu. Juba 1934. hakati rääkima noorsoo kasvatamisest valitsuse juhtimisel. Karl Einbund - "noorsoo sundorganiseerimine". Noorsoo sundorganiseerimine koosnes kolmest poolest:
Helge Dyvik 2004. Translations as semantic mirrors: from parallel corpus to wordnet. Language and computers, 49 (1), 311–326. Eesti Väitlusselts 2008. Arutlev haridus: Eesti Väitlusseltsi õpik. Tallinn: Eesti Väitlusselts. Kirjandus 261 Birgitta Englund Dimitrova, That’s close! On translators, interpreters, researchers, texts and their interrelations, Ljubljana 2007. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Tiiu Erelt ja Ülle Viks 1995. Eesti keele grammatika 1. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Mati Erelt, Tiiu Erelt ja Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat 3., täiend. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Tiiu Erelt 1972. Vene oskuskeelekorraldus 1970-ndate hakul. Koos põigetega kirjutaja kodurajale. Keel ja Kirjandus, 12, 743–754. Tiiu Erelt 2002
annaabi.ee 
