Eesti keele häälikuortograafia probleeme (0)

Eesti Lennuakadeemia
Eesti keele häälikuortograafia probleeme

Referaat

Juhendaja Karin Kaljumägi

Sisukord

Referaat 1
Sissejuhatus 3
Tsitaatsõnad ja võõrsõnad 4
Häälikute õigekiri 4
Lõppsilbi kirjutamine 6
Tuletised 6
Kaashäälikuühendid 7
Liitsõnad 7
Liited 7
Sulghäälikutest 8
I ja j 8
Kirjandus 9

Sissejuhatus

Referaadi teema on “Eesti keele häälikuortograafia probleeme”. Aluseks on Tiiu Erelti artikkel “Need rasked võõrsõnad” ja Argo Mundi artikkel “Kimpus omasõnade õigekirjaga”. Mõlemad on ilmunud aastal 2004 kogumikust “Keelenõuanne soovitav 3”. Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini .
Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele.

Tsitaatsõnad ja võõrsõnad

Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata . Näiteks homo sapiens’ist või arvestage tax free’d.
Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax). See on lihtsustanud liitsõnade (fan-klubi ja fännklubi) ning tuletise (faksima) moodustamise.
Siiski leidub sõnu, mis tuleks kirjutada lähtekeeles. Levinuimad on näiteks boutique, a la carte , Halloween ja ragtime .
Võõrsõnamured lahendab tsitaatsõnale sobiva eestikeelse vaste leidmine. Sõna yuppie asemel oleks mõistlike kasutada pintsaklipslane, buffet asemel aga Rootsi laud.
Võrdväärse vaste leidmine pole alati lihtne, sest näiteks show vasted vaadend ja etendus ei sobi alati.
Tsitaatsõnade kasutamisel peab meeldes pidama , et neis ei tohi kasutada eesti astmevaheldust ( long drink , ains om long drink’i, mitm nim long drink’id).
Võõrnimetuletistega on märgatavalt lihtsam, sest tuleb järgida vaid põhireeglit, mille kohaselt tuletis kirjutatakse nime ortograafiat säilitades (waleslane, newyorklane, hollywoodlik).

Häälikute õigekiri

b, d, g - p, t, k
Laenude kirjutamine nõrkade või tugevate sulghäälikutega on korrigeeritud õigekeelsussõnaraamatu abil. Tugevaid sulghäälikuid peetakse tavaliseks vanemate laenude korral ning nõrki uuemate laenude moodustamisel. Nii on aegade vältel õigekeelsussõnaraamatu abil tehtud muudatusi sõnade kirjutamisel . Näiteks 1976.a ÕS tegi parandused plokk, trell . 1999. a ÕS tükis on muutustest aga hoidutud.
t, d
Häälikute t, d kasutamine käib tavaliselt üle jõu sõnade sees ( kandidaat : kandidaadi, atendaat : atendaadi ja tendentsid) või teisel juhul jäetakse kõnes ja kirjakeeles t lihtsalt ära ( aktsept , aktsepteerima, ekstsellents , kontseptsioon).
Sarnaselt eelkõnelduga on vaid häälik n, mida mõningatel juhtudel kirjutamata jäetakse (konjunktuur, demonstreerima)
s
Topelt s kirjutatakse k, l, n, m järel vaid siis, kui sellele ei järgne kaashäälikut. Näiteks lansseerin, allianss : alliansi, ekstrasenss : ekstrasensi.
h
Problemaatiliste sõnade mehaanik, mehaanika ja mehaaniline kirjutamisel on õige nii ühe, kui ka kahe h-ga kirjutamine. Õigekeelsussõnaraamatus on siiski eelistatud ühe h-ga kirjutamine. Sõnadega mehhanism ja mehhaniseerima on teisiti, sest need on õiged vaid kahe h-ga. Sõnad, millel on eestikeelne vaste tuleks kahtluse korral kirjutada eestikeelsena ( arahhis : maapähkel, nahaalne : häbematu).
š ja ž
Tähtede š ja ž asemel ei tohiks kasutada kombinatsioone sh ja zh. Vale on arusaam, et š ja ž on võõrkeelsed tähed, sest need võeti eesti keeled juba XX sajandi alguses. Sellepärast kasutatakse saksa sch, prantsuse ch ja inglise sh puhul eesti keeles võõrsõnades häälikut š (schlager > šlaager, chanson > šansoon, shampoo > šampoon). Astmevahelduslike sõnade õigekiri: dušš : duši, duširuum, dušigeel; guljašš : guljaši; nišš : niši, nišis; tušš : tuši.
f
Hääliku f kasutus on keerukas võõrsõnade kasutamisel, sest mõju võib anda võõrkeelse sõna kirjapilt (efekt eestipäraselt ja effect inklisepäraselt).
Vanemate laenude korral kasutati täheühendit sh, mida tänapäeval enam ei tehata (kohver, muhv , paragrahv).

Lõppsilbi kirjutamine

Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel ei saa lähtuda rõhust. Topelt täishäälikuga kirjutatakse siis, kui võõrsõna lõppeb helitu kaashäälikuga ( marmelaad , sünagoog). Helilise kaashääliku korral esineb nii pikka, kui ka lühikes täishäälikut (mandariin, apelsin ). Sellepärast tuleks sõnade kirjapilt lihtsalt meelde jätta.
Kahe- või kolmesilbiliste sõnade lõppkaashäälikuga on sarnased raskused ning ka nende kirjapildid tuleks ära õppida.
Osade kahesilbiliste sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel võib kasutada lühikest ja pikka varianti ( kefiir ja keefir, sümptoom ja sümptom).

Tuletised

Tuletiste kirjutamisel tekitab enim probleeme –ne liiteliste sõnade kirjutamine (modernne, standardne , kompleksne, viskoosne , prestiižne).
Tuletise moodustamisel tuleks meelde jätta, et liited võivad kaas- ja täishäälikute pikkust vähendada (grimm : grimeerija, stjuuard : stjuardess ).

Kaashäälikuühendid

Põhireegel ütleb, et kaashäälikuühendis kirjutatakse häälikud ühekordselt. Probleeme tekitavad ennekõike tuletised, kus kaashäälikuühenid jäävad tüve ja liite piirile (tallinlane, linlane ja lõplik).
Vahest peetakse tuletisi liitsõnadeks, mis toob kaasa kirjavigu (fänkond ja lipkond).
Sama tähe esinemisel sõnatüve lõpus ja liite alguses ei tohi kaotada kumbagi neist isegi kaashäälikuühendi moodustumisel (ehkki, palkki , itaallane, haapsallane, salkkond).

Liitsõnad

Sõnade liitumiskohal ei jää ära ükski täht ning ei nõrgene ega tugevne ükski sulghäälik (allkirjastama, kontrolltöö, nullkorrus, hakkkotlet, kõrgharidus, vaegkuulja).

Liited

Enim probleeme tekitavad –lik ja – likkus liited.
Meelde tuleks jätta, et –likkus liite puhul kirjutatakse k alati topelt (võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus ).
Liitega –lik on raskem, mille õigekirjale toob selgust Argo Mund näidete abil (ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu)
Rõhuliidete kirjutamisel tuleb meelde jätta, et heliliste häälikute l, m, n, r, v järel kirjutatakse liide –gi ning kõigil ülejäänud juhtudel –ki (kohvgi, mitmedki, kukkki, artišokkki, küllaltki, kauguseski).

Sulghäälikutest

Sulghäälikute õigekirjal on tähtis sõna astmevahelduslikkus, millele toob selgust
ÕSi tüüpsõnastiku oskuslik kasutamine ja vormidevaheliste seoste teadmine.
Raskusi põhjustavad ma-tegevusnime ja mata-vormi õigekiri (tegemata, jagamata, kasutamata). Käändsõnadest problemaatiline kaart (kaardi : kaarti : kaardisse ehk kaarti : kaartide : kaartisid ehk kaarte : kaartidesse) ja raskusi põhjustab ka mitmuse tunnus ( akende , eksamitega, hetkedest, hetkedel, jõuludeks)

I ja j

Tähed i ja j põhjustavad tavaliselt raskusi tegijanime kirjutamisel. Lahenduseks tuleb mõelda ma-vormi tüvele, sest i olemasolul jääb ta ka alles tegijanimes (lepingu sõlmija (sõlmi/ma)).
Neile kellelele tekitavad probleeme sõnade müüa, müüja kasutus. Neile on olemas lihtne lahend. Tuleb küsida kahtlase sõna kohta küsimus. Küsimuse kes korral tuleb kirjutada j ning ilma siis, kui küsimuseks mida teha.
Teadma peaks ka seda, et eesti keelsetel sõnadel puudub tähejärjend üi. Kasutatakse hoopis hüüa, püüa, lüüa, süüa, tüüakas.

Kirjandus

Erelt, Tiiu 2004. Need rasked võõrsõnad.- Keelenõuanne soovitab 3. Koost .
Maire Raadik . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , lk 123-132; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html
Mund, Argo 2004. Kimpus omasõnade õigekirjaga. - Keelenõuanne soovitab 3.
Koost. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 137-145; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/omasonad.html
9