Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filmno, term, võõrsõna, omadussõna, võõrsõnad, tsitaatsõna, artiklit, muusika, omadussõnad, tsitaatsõnad, tsitaatsõnu, areen, võõrsõnade, rezissöörnematograaf, festival, sirp, books, oskussõnanematograafia, dokumentaal, uurimist, kaader, omadussõnade, terminit, ilukirjanduslik, terminite, porno, kunstrjakeel, stsenaariumkuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise
gram. nähtusi võrreldes. Ta leiutas grammatikatermineid (häälik, täishäälik, rõhk, nimetav). J. Aavik – keeleuuendaja, „Uute sõnade sõnastik“ J. V. Veski - keeleuuendaja A. Grenzstein – 1600 uue ja vähetuntud sõnaga „Eesti sõnaraamat“ ehk I ükskeelne sõnastik. Siin tahab teada konsonandi ja vokaali vahelduse kohta, nt saksapärastel sõnadel on konsonantühend sõna algul ( kleit). Küsib laentüvede küsimust (!). Kui Ereltilt ei saa kõike, võib kasutada Rätsepa artiklit „Sõnavara rikastumise allikad“. 13. Kirjelda eesti keele omatüvede häälikulist struktuuri. Too näiteid. Omatüved enamasti 2silbilised. Omatüved – tüved, mis esinevad üksnes sugulaskeeltes ja millele pole leitud laenuallikaid. Eesti keeles rühmitatakse omatüvesid selle järgi, millistes sugulaskeeltes neile vasteid on. Nt tüved, millel on vasteid ugri keeltes, moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Veel on tüvesid lms-permi, lms-volga, soome-volga jt keelte vastetega
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6
ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, päritolu ja seletustega, samuti hulk võõrkeelseid sõnu. Saab teada, mis keelest on tulnud otsitav võõrsõna või võõrlühend, mis valdkondades ja mis tähenduses seda kasutatakse või mida tähendab mõni võõrkeelne mõttetera. Pane oma sõnadega kirja, mis on peamine õigekeelsussõnaraamatu ja seletava sõnaraamatu vahe. Seletavast sõnaraamatust ei saa infot õigekirja kohta. 1. Töö sõnaraamatuga ÕS 2013: http://www.eki.ee/dict/qs2013/ Vali Kasutusjuhend jm lisad ning leia vastused. a. ÕS-is kasutatakse nelja liiki sulgusid: looksulg, ümarsulg, nurksulg, noolsulg. Kuidas
igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on olemas ka tsitaatsõnu, millele on leitud eesti keelne vaste, nagu näiteks vabakäetelefon (inglise keeles hands free) Samas on eesti keeles ka suur hulk ingliskeelseid laene, millele on leitud eestikeelne vaste.
Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 4". 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused Inglise laenukihi algus ulatub XIX sajandi algusesse. Sellest ajast alates võib eristada 3 etappi: XIX sajandi teisest kümnendist kuni XX sajandi teise kümnendi lõpuni, 1920-1930 ning 1940-1980. 1980
Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3 Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud järgnevatest valdkondadest: muusika, filmindus, tehnika, kokandus, mood ja majandus.4 Anglitsismide kasutamist eesti keeles soodustab Leemetsa sõnul ingliskeelsete sõnade lühidus ning võimalus väljendada omakeelseid mõisteid eufemistlikumalt. Sõna tiim on oluliselt lühem ja suupärasem kui meeskond ning drinkima kõlab leebemalt kui viina viskama.5 1 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 2 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28
....................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14 Tuntumad lühendid........................................................................................................................ 15 Tuntumad võõrsõnad..................................................................................................................... 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi. Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid. Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.
kriipsu ette ega taha vahet ei jäeta: EPL/JT, aga Eesti Päevaleht / Järva Teataja. Nurksulud. Nurksulgudesse pannakse teatmeteostes ja keeleteaduslikus tekstis sõnade hääldus: Marlowe [mälou] TÄHEORTOGRAAFIA TSITAATSÕNA, VÕÕRSÕNA, OMASÕNA TSITAATSÕNA Tsitaatsõna on sõna, mis võetakse täht-tähelt teisest keelest üle. Tsitaatsõnu kirjutatakse ja hääldatakse eesti keeles nii nagu lähtekeeles. Kuidas tsitaatsõna kirjutada? Tsitaatsõna kirjutatakse kaldkirjas või tõmmatakse sellele joon alla. Kui muu tekst on kaldkirjas, siis on tsitaatsõna püstkirjas. cum laude (ld) 'kiitusega' par excellence (pr) 'eriti, iseäranis' Kuidas tsitaatsõna käänata ja pöörata? Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. Käändelõppu ega ülakoma kaldkirjas ei kirjutata. 9 mängib petanque'i maitsestab curry'ga
SISSEJUHATUS Käesolev referaat on jaotatud neljaks osaks, millest esimeses antakse ülevaade laenude ajalisest periodiseeringust ja laenuvaldkondadest. Teine peatükk kirjeldab anglitsismide laenamisviise. Kolmas peatükk ja selle kolm alapeatükki toovad lugejani võõrlaenude mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING
(Romaanis ,,Sõda ja Rahu" on palju tegelasi.). !Nimi jääb nimetavasse käändesse ! Mari Lill kui hea näitleja võttis puhkust.- Kui lisandi puhul koma ei käi. Lennar Meri, Eesti Vabariigi ekspresidendi kodu asub Viimsis.-Kui järellisand on omastavas käändes, tuleb ainult üks koma. 3.Täiend(õp lk 178 ja 188) Täiend on nimisõna laiend, mis väljendab selle nimisõnaga tähistatud objekti mingit tunnust või omadust. Kõige sagedamini on täiendiks omadussõna (suur pall) või omastavas käändes nimisõna (venna ratas).Täiend väljendab omadust. Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4. Koondlause erinevad tüübid.(õp lk 179, 197 ja 199) Koondlaused on sellised lihtlaused, milles on korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Nii võib
emotsioonimõisted. Selgus, et keelendite rohkuses viitas samale emotsioonile palju mitmesuguseid erineva morfoloogilise komplekssusega ja eriliigilisi väljendeid, milles kordus teatav ühisosa. Näiteks oli tüvi arm selliseks ühisosaks, mis iseseisva sõnana selles uurimuses esile ei tulnud, kuid millele näis vastavat palju konkreetseid tuletisi ja liitsõnu ühendav üldine tähendus. Emotsioonimõisted tulevad esile erinevates sõnaliikides (nimisõna, omadussõna, verb). Teiseks 6 modifitseeritakse emotsioonimõisted sufiksitega, nüansseerides sellega tähendust (nt *mitte- valu, *mitte-agressiivsus, *eba-hirm). Kolmandaks tulevad emotsioonimõisted esile erineval komplekssuse astmel (liht- ja liitsõnadena, sõnaühenditena), mille koostis vastab ikooniliselt semantilisele komplekssusele. (Vainik 2002: 539-550) 2. Eestlaste kollektiivne minapilt 2.1. Naiivteooria
wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) ,,See on väga sümpaatne, et film sellise raamatu kaudu laia maailma jõuab," tõdes filmi produtsent Kristjan Taska. Skandinaavia suurim filmitootja Nordisk Film müüs filmi ,,Nimed marmortahvlil" Jaapani turule. Film linastus ka Jaapani rahvustelevisioonis. ,,Nimed marmotahvli" näitamise õiguse on endale ostnud ka Hiina, Iisrael ja Ungari televisioon. ,,Nimed marmortahvlil" läks kokku maksma 21 miljonit krooni. Filmis kostub Margi Kõlari muusika. Seda on erinevat laadi: olustiku muusika ( marsilaulud, rahvalikud laulud), on atmosfääri loovad sonoristlikud taustad. Tegemist on sõjafilmiga- see tähendab pinget, kurbust, ohutunnet ja hirmu. ( Evi Arujärv, Kuidas kaunistada altarit? Teater.Muusika.Kino, 2002, 12, lk 87-90) Filmist on tehtud kommenteeritud versiooniga DVD, kus antakse ülevaade filmi tegemisest ja põhjendatakse, miks üks või teine asi jäeti stsenaariumist välja või mis leidis tee sinna.
soovitab sõna maratoonar asemel http://www.eki.ee/dict/ekss/index.c maratoonar kasutada selle eestikeelset gi?Q=maratoonar&F=M asemel? vastet maratonijooksja. 11) Miks pole Galaõhtusöök tähendus on Ametniku soovitussõnastik mõistlik öelda pidulik õhtusöök. Seega on http://www.eki.ee/dict/ametnik/inde ,,pidulik üleliigne selle ees kasutada x.cgi?F=M&Q=pidulik%20gala galaõhtusöök"? omadussõna pidulik. %C3%B5htus%C3%B6%C3%B6k 12) Mis on viltu Dekaad tähistab tegelikult Eesti õigekeelsussõnaraamat Kristiina Ojulandi kümnepäevast tegevust, http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi raamatu pealkirjas mitte kümneaastast. ?Q=dekaad&F=M ,,Dekaad. Kümme aastat NATO-s ja Euroopa Liidus"? 13) Missuguses Sõna allokeerima ei Ametniku soovitussõnastik tähenduses ei soovitata kasutada http://www.eki
Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam- Austria · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. · Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt läbiviidud iseloomuomaduste sõnavara
5. Letra <8> templett, surutäht Andmed puuduvad.
vm surumärk (plastlehe
küljest paberile surutav).
3. Võõrsõnade leksikonist ja ÕS 2013-st valitud sõnade definitsiooni võrdlus.
Võõrsõnade leksikoni ÕS 2013 definitsioon
definitsioon
1. Live [laiv] ingl.k. elav muusika, Otse, vahetult originaalis
elav esitus. (otsesaate või esinemise
kohta). Vastand: playback
2. Lükra
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (õigusteadus, AÜ 2017 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Afaatik kn.eki.ee - kas afaasik või Keelenõuvakk afaatik?
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ..............................................
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka Beiträge, mis oli keele
5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st
NÄEN) taiplikut Sisseütlev (kellesse? millesse?) taiplikusse taiplikkusesse KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia.
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutus
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja koh
reegel), bar-rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to- graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? Huno Rätsep on oma raamat
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Gös
ainult iseloomustab või täpsustab seda: näiteks taskurätik on tea- rueerimine, dis-harmoonia, pseudo-teadus). tud tüüpi rätik. Täiendosa asub siin põhiosa ees. Põhiosa määrab Nii nagu liitsõnad võivad olla teiste liitsõnade aluseks võivad alati, millisesse sõnaliiki uus liitsõna kuulub. Näiteks rahaahne ka tuletised olla edasituletiste aluseks. Erinevalt aga liitmisest, on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles (pronkssõdur), omastavas (lambakoer), sisseütlevas (vettehüp- võib ühele tüvele lisada kuni kolm tuletusliidet (seadus-lik-us- pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma)
algkujul, koos struktuurivõõrusega. See kehtib eesti keeles küll vaid tüvede kohta, sest muutuvatel sõnadel lisanduvad oma keele käände- ja pöördetunnused, nt e-mailile, halloween'ile, spaas, koalitsioonis, referendumile, ufod, missioonist. Laensõnad - Võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud ja kohandatud keele hääldussüsteemi ja häälikulise struktuuriga. Keelekasutajad ei taju neid sõnu enam võõrastena, neil puuduvad võõrsõna tunnused (struktuurivõõrused), nt kool, kahvel, kapsas, sink, suhe, tehas. Internatsionalismideks nimetatakse sõnu, mille denotaat kuulub algselt väljapoole mingi rahvuskeele kogemusvaldkonnast. Nende sõnade keeldetulek on rahvusvahelise kultuurivahetuse tulemus, nt viski, sigar, kaaviar, dollar, baar jt. Need jagunevad laenatud moodustusstruktuurideks, st eesti sõnadeks, mis on moodustatud võõra eeskuju järgi, nt isamaa (sks Vaterland), eeskuju (Vorbild), seebiooper (soap-opera) ja
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest keeltest, mi
z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660): grammatika põhineb Lääne-Eesti Kullamaa murrakul. Pikka vokaali võiks kirjutada kahe tähega; 3. isiku lõpp on pigem b kui p. On märganud astmevahelduse olemasolu, kuid ei oska seda seletada. Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik.
familiriaarne. Teendindaja väärivat pigem preemiat kui nooijat. Mida arvavad koosolijad? Noor neiu Õie uurib maikellukeste õiekesi. Sitket puud on raske raiuda. Too jutukas naine on pärit meie majast. Ta ei jõudnud enam sammugi käia. Siin käisid viied vaatajad ja kuued kuulajad. Töö kiidab tegijat. Teekäija on väsinud. Alati on peied olnud kurvad sündmused. Loomgi hoiab oma nahka. Väikesest riiust võib tõusta suur tüli. Võõrsõnad Võõrsõnad on teistest keeletest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · G, b, d sõna algul · Võõrtäht · Pearõhk järgsilbil · Võõrapärased häälikuühendid Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ...............................................................6 Stratigraafia ja õigekiri...........................................7 Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 Sissejuhatus Algustäheordograafia k
annaabi.ee 
