Inglise keele mõjud eesti keelele (0)

Tartu Ülikool
Inglise keele mõjud eesti keelele
Referaat
Tartu 2012

Sisukord

Sissejuhatus …………………………………………………………………………….… 3
Inglise keelest laenamise peamised põhjused .…………………………………………… 4
Tsitaatsõnade kasutamine ………………………………………………………………... 5
Mugavdamine ……………………………………………………………………………. 6
Muutused sõnade tähendustes ....…………………………….………………………….... 7
Kirjandus …………………………………………………………………………………. 9

Sissejuhatus

Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli „Mullivann, peenema nimega jaccusi“ põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus „Keelenõuanne soovitab 3“ , mille koostajaks on Maire Raadik . Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist „Test ja testima“, mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit „Võõrad võõrsõnad“ ja Argo Mundi artiklit „Nemad šoppavad, teie ostlete, meie poodleme“, mis on mõlemad ilmunud 2008.aastal kogumikus „Keelenõuanne soovitab 4“.

Inglise keelest laenamise peamised põhjused

Inglise laenukihi algus ulatub XIX sajandi algusesse. Sellest ajast alates võib eristada 3 etappi : XIX sajandi teisest kümnendist kuni XX sajandi teise kümnendi lõpuni, 1920-1930 ning 1940-1980. 1980.aastate lõpus algas ajajärk, mil kokkupuude inglise keelega muutus järjest tihedamaks ning inglise keele prestiiž ja sealt laenatud sõnade hulk on järjest kasvanud. Praegusele laenukihile on omane ebastabiilsus, uued mõisted ning tsitaatsõnade ja mugandite kõrvuti esinemine. 1
Leemets ütleb, et peamised vahendajad on küll vene ja soome keel, kuid inglise keelest tuleb laene otse ilma vahenduskeelteta. Enamasti tutvuvad inimesed uute sõnadega ajakirjanduses, erialakirjanduses, Internetis või filme vaadates. 2
On kolme liiki laene: pärislaenud – võetakse teisest keelest otse üle; tõlkelaenud – sõnad pannakse oma keelde ümber; tähenduslaenud – lisatakse oma keeles olevale sõnale teise keele tähendus. 3
Leemets nendib, et rohkesti uusi laene on hiljuti aktuaalseks saanud valdkondades või uuenenud ning teisenenud mõistesüsteemiga valdkondades – infotehnoloogia , majandus, tehnika, meelelahutus , sport jne. 4
Sõnu laenates võetakse aga võõrkeelsest sõnast ainult see osa, mida parajasti mõiste tähistamiseks vajatakse. Näiteks inglise sõna tape tähendab igasugust kitsast paela või linti, kuid eesti keelde võtsime laenu teip kleepriba, kleeplindi tähenduses, kitsendades selle tegelikku tähendust. 5
Sageli unustatakse vana laenamispõhimõte. Üks drastilisemaid näiteid oleks sõna test kasutamine. Autor nendib, et kuigi selle sõna tähendus on olnud ja on ka praegu ’standardülesannete kogum psüühiliste omaduste või teadmiste ja oskuste mõõtmiseks’, kasutatakse seda paljudes muudes tähendustes. 6
Alati ei võeta uus sõna kasutusele tähistamaks uut mõistet. Sõnu võetakse kasutusele uute sõnade asemele. Taolised sõnad on enamasti argikeelsed. Näiteks mõnusa- laheda asemel kasutatakse sõna cool, hullu või pöörase kõrval kreisi. 7
Inglise sõna võib olla populaarsem ka tema lühiduse tõttu, samuti kasutatavad inimesed inglispärast sõna selle parema kõla tõttu. Paljud inimesed eelistavad ingliskeelset varianti , sest selle kirjapilt tundub neile ilusam. Tihti on eesti keelne sõna unustatud ja seda ei teata. 8

Tsitaatsõnade kasutamine

Leemets nendib, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna tundub olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna tihti. Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling’urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise liitsõnast või sõnaühendist mugandatud vaid üht poolt.9
Kuigi mugand on ammu kasutusel, eelistatakse tihti ikkagi tsitaatsõna. Ilmselt tundub mõni tsitaatsõna kirjapildilt ilusam. Ajapikku meile püsima jäävad sõnad enamasti muganevad. Samas on ka sõnu, mille puhul ongi parem jääda tsitaatsõna juurde (nt boutique, halloween , brunch ). 10

Mugandamine

Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt ( bagi , fliis, pleier , luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (bürger, server , muffin, grunge ). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest- laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu). 11
Mugandis peab olema ülipikk täishäälik, kui tegemist on ühesilbilise sõnaga ( mopp , rokk , vipp ) või täishäälik (veeb, geel), kuid on ka kahesilbilisena mugandatud sõnu (pub> pubi , club> klubi).12
Kui varem kasutati mugandeis üsna palju š-d ja ž-d ja ühendit dž, siis nüüd kasutatakse neid vähem. Näiteks jet ski on mugandatud kujul jeti või jett, jam kujul jämm, gel kujul geel. Ühesilbilised sõnad on eesti keeles kolmandas vältes ja seega peab neis olema ülipikk kaashäälik (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel).
Igas keeles leidub homonüüme, nii ka eesti ja inglise keeles. Homonüümid võivad hoida tagasi sõnade eestipäraseks muutmist . Mugandkujud nagu laim, lobi , rokk ja räpp on üsna kiiresti omaks võetud ilmselt seetõttu, et nende homonüümid on pigem halva maiguga sõnad.

Muutused sõnade tähendustes

Tihti on sõna paljude tähenduste hulgast vaja võtta vaid hetkel aktuaalne olev tähendus. Näiteks inglise sõnad file, link, site, web on laenatud vaid arvutikeelde kuuluvas mõistes, lähtekeeles nad nii kitsast tähendust ei oma. Muidugi on ka sõnu, millel on lähtekeeles vaid üks tähendus- sõnad nagu baarmen, hamburger ja piksel on eesti keeles tähenduselt samad, mis lähtekeeleski. 13
Tihti on nii, et sõnu laenatakse mitmeid kordi , sõltuvalt sellest, mis mõistet on vaja tähistada. Näiteks lainer on jumestusvahendina saanud uue tähistuse, samuti topp - lühike pluus või särk, treiler- filmitutvustus. Alati pole sellised tähendusmuutused head. 14 Näiteks sõna test kasutatakse nii mitmetes tähendustes, kuigi see on algselt laenatud pedagoogika ja psühholoogia terminina. Eestlased on unustamas sõnu katse ja proov  katse ja proov, mis tihti sõna test või testima asemel sobiksid . Samamoodi pole mõtet kutsuda Riigikogu esimeest spiikriks, sest see on sobiv Suurbritannia parlamendi alamkoja ning USA Kongressi esindajatekoja juhataja puhul.15
Kui sõna laenatakse juba mitmendat korda, võib selle kuju olla erinev. Nii on juhtunud näiteks spordivahend reket (inglise racket) puhul- uuemal ajal kasutatakse ka homonüümi räkit. 16
Rahvusvaheliste sõnade puhul tuleb olla ettevaatlik. Välimuselt sarnased sõnad võivad tihti omada eri keeltes erinevat tähendust. Mitmelegi sõnale on tahetud inglise eeskujul anda uusi tähendusi, nagu droog ’ ravim või narkootikum ’, klassik ’üldtunnustatud väärtusega teos’, retseptsioon ’vastuvõtulaud’, episood ’telesarja jagu’. Sageli hakatakse kasutama varasema võõrsõnaasemel uut, inglispärast sõna (aerosooli asemel sprei, posteri asemel plakat).Samuti võidakse kasutada endist tüve inglispärasel kujul (kaasuse asemel case , tätoveeringu asemel tattoo ). 17
Inglise keel on kahtlemata meie keelt palju mõjutanud ning laene inglise keelest tuleb meile järjest rohkem. Suhtumisi sellesse leidub väga erinevaid ning sõnavõtjaid sel teemal on rohkesti. Igas võõrsilt tulnud sõnas ei peaks küll halba nägema, kuid siiski tuleb uue sõna laenamisel mõtlema, et kas meil tõesti endal juba vastavat sõna olemas ei ole- pole mõtet laenata võõrsilt uut, kui endal juba mitu sõnavarianti keeles eksisteerivad.

Kirjandus

Erelt , Tiiu 2000. Test ja testima. - Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , lk 32-35;
http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/test.html
Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. – Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 55-62;
http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/jaccuzi.html
Mund, Argo 2008. Nemad šoppavad, teie ostlete, meie poodleme. - Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 64-67;
http://keeleabi.eki.ee/pdf/064.pdf
Raadik, Maire 2008. Võõrad võõrsõnad. – Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 43-64;
http://keeleabi.eki.ee/pdf/043.pdf

1 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi.
2 Samas
3 Raadik, Maire 2008. Võõrad võõrsõnad.
4 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi.
5 Erelt, Tiiu 2000. Test ja testima.
6 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi.
7 Samas
8 Samas
9 Samas
10 Mund, Argo 2008. Nemad šoppavad, teie ostlete, meie poodleme.
11 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi.
12 Samas
13 Samas
14 Samas
15 Erelt, Tiiu 2000. Test ja testima.
16 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi
17 Samas