Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada • Elukutse: filmi ja televisiooni helilooja • Ta õppis muusikat Yale'i ülikoolis, kus ta oli muusikaline juht. • Ta õppis filmindust ülikoolis Jerry Goldsmithi käe all. MUUSIKA • "Let it go„ - Idina Menzel • "For the first time in forever„ - Kristen Bell • "Do you want to build a snowman„ - Kristen Bell, Agatha Lee Monn, Katie Lopez • "Love is an open door„ - Kristen Bell, Santino Fontana AUHINNAD • 2 Oskarit 1) Parim animafilm 2) Parim filmilaul("Let it Go") •) Kuldgloobus 1) parim animafilm
Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V. Lunatsarski nimelisse Riiklikku Teatrikunstiinstituuti (GITIS) Moskvasse. Seal õppis ta suure hoole ja püsivusega ning teenis välja Stalini-nimelise stipendiumi. GITIS- ele järgnevad näitlejapraktika Tallinna Riiklikus Draamateatris kus ta tööta kaheksa aastat. 1961. aastal läks ta Leningradi, kus stazeeris aasta rezisöörina M. Gorki nimelises Riiklikus Akadeemilises Suures
Siit tulenevalt saame me küll igasugust kunstiteost teatud piirini mõista ja laiendada, kuigi lõpuni ei suuda me igasugust kunstiteost lahti seletada. Veel huvitavamaks teeb mõistmise, et kas lugeja või vaataja suudab oma kujutelmades haarata kogu kunstiteose terviklikkust, haarata endasse kunstiteose algust ja lõppu ning nende vahel lugu ennast. Film võrreldes kirjandusega on antud lahenduses mõistmiselt lihtsam ja konkreetsem. Kirjandust ja filmindust saab osadeks jaotatuna uurida ja analüüsida. Kirjanduslikku teksti saab jagada lähtudes fraseoloogiast ja süntaksist ning paljudest muudest grammatilistest suundumistest, kuid samas saab ka filmiteost jagada kaadriteks, episoodideks, heliks või pildiks ning võib lisada boonusena võrreldes tekstiga veel valguse, rakursi või muusika. Kirjanduse ja filmi erinevust saab tabavalt üldistatuna kokku võtta - kirjandus on ainult
esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“.2 Selle kümnendi kohta öeldakse, et need olid „möirgavad 20-ndad“. Eriti USAs, kus maailmasõja mõju polnud põhimõtteliselt tunda, oli see ajastu tõeliselt õitsev ja majanduslikult edukas
piiri. Termin on ainult ühe tähendusega. Oskussõnad ehk terminid on mõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt võib mõelda siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. (http://www.eki.ee/kere/cache/sj_term.htm ja http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) Termini definitsioonist lähtudes püüdsin leida loetud artiklitest kõik oskussõnad, mis puudutasid kino ja filmindust. Lähtusin oma arvamusest, abi sain võõrsõnade leksikonist ja Internetist ning hiljem kinnitust Tartu Mänguasjamuuseumi filmi- ja teatrinukkude maja juhatajalt Marge Pärnitsalt. Kirjutasin välja artiklite kaupa 124 oskussõna (koos korduvatega). Kõige rohkem kordus sõna ,,film", mida oli neljas artiklis kokku 52 korda. Lisaks oli sõnaga ,,film" 27 liitsõna ja 1 verb rahvafilm, põhifilm, filmifoorum, noorsoofilm, debüütfilm, filmikäekiri, ulmefilm, uurimusfilm,
annaabi.ee 
