1.5. Vanainglise keel 7 1.5.1. Vanainglise keele murded 7 1.5.2. Vanainglise keele erinevused tänapäeva inglise keelega 8 1.6. Keskinglise keel 8 1.6.1. Üleminek keskinglise keelele 8 1.6.2. Normanni vallutus Inglismaal 9 1.6.3. Muutused keeles 9 1.7. Tänapäeva inglise keel 9 1.7.1. Ladina keele tähtsus 9 1.7.2. Varajane modernne inglise keel 10 1.7.3. Hiline modernne inglise keel 10 AMEERIKA INGLISE KEELE AJALUGU 11 2.1. Enne inglise keelt 11 2.2
1.5. Vanainglise keel 7 1.5.1. Vanainglise keele murded 7 1.5.2. Vanainglise keele erinevused tänapäeva inglise keelega 8 1.6. Keskinglise keel 8 1.6.1. Üleminek keskinglise keelele 8 1.6.2. Normanni vallutus Inglismaal 9 1.6.3. Muutused keeles 9 1.7. Tänapäeva inglise keel 9 1.7.1. Ladina keele tähtsus 9 1.7.2. Varajane modernne inglise keel 10 1.7.3. Hiline modernne inglise keel 10 AMEERIKA INGLISE KEELE AJALUGU 11 2.1. Enne inglise keelt 11 2.2
muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. Teine peatükk annab ülevaate autori poolt läbiviidud uurimistööst ja selle tulemustest. Vaatluse all on kahest erinevatel aegadel koostatud slängisõnaraamatust ja töö autori poolt läbiviidud küsitlusest saadud andmed. Küsimustiku koostas uurimustöö autor ise. Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut", mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud ,,Eesti slängi sõnaraamatut", mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola. 4 Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski- Vainola sõnaraamatutes. Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt
Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised. Paljud sõnad tulevad ka inglise keelest, sest noored mängivad palju arvutimänge ja vaatavad filme. Slängikeeles räägitakse pigem oma seltskonnas, seevastu vanematega ja õpetajatega räägitakse pigem kirjakeeles. Idee teha praktiline töö slängidest tuli, kui tegime eesti keeles lugemistesti, kus olid toodud välja mõned slängid ja paluti neid kirjeldada. Hakkasin mõtlema sellele, et slänge on palju, igaüks saab nendest omamoodi aru ja oleks põnev uurida, kuidas kaasõpilased neid mõistavad.. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on valmistada Lihula Gümnaasiumi slängisõnadest voldik. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. uurida, mis on släng ja kust sai see alguse; 2. koostada küsitlusleht; 3. viia läbi küsitlus 6.-9
SISSEJUHATUS Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaegu igal pool, arvutid, erinevad mängud, filmid jne. Praegusel ajastul ei saakski ilmselt ükski inimene ilma võõrkeele oskuseta hakkama. Selles uurimuse püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Samuti pakkus töö autorile huvi teada saada, mida
vestlevad sõbrannad teineteisega, täiesti omamoodi poiss ja tüdruk kahekesi olles ja hoopis teistsugused tunded on neilsamustel kambas olles jne. Seetõttu on ka släng raskelt piiritletav keelenähtus. (1) Vahel võib kirjakeel võtta omaks slängi lühendised ja ajapikku loobuda pikkadest ja keerulistest täiskujudest: nii on juhtunud aku, trafo ja laboriga. Vahel mugandub slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib hästi ka eesti kirjakeelde. (2) Släng tekib üldkokkupuutel teiste keeltega. Eesti slängis ongi enim laene tulnud inglise keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3) Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi-või tavakeelde või kaduda niisama
reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr-
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid.......................................................................................
Kõik kommentaarid