Ingliskeelsete sõnade ja väljendite kastamine eesti keeles (0)

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
Johanna -Marleen Veski
11. klass
INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES
Uurimistöö
Juhendaja : Margit Menson
Palamuse 2017

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
KOKKUVÕTE 16
SUMMARY 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18
LISAD 19
Lisa 1 Ankeetküsitlus 19

SISSEJUHATUS

Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks.
Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju. Praktilise osa tarbeks koostasin ankeetküsitluse Google Docs`s (vt LISA 1)  Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele. Ankeetküsitlus koosnes 13 küsimusest.
Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada OLPG 8.-12. klassi õpilaste ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus, miks kasutatakse eesti keelt rääkides inglise keelt. Teise eesmärgina tahtsin teada, kui korrektset eesti keelt räägivad meie kooli noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid:
1.  Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt.
2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju.
Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades.
Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist , kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet.
1. EESTI KEELE PUHTUS
1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes
Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust vesteldes kasutatakse emakeelses kõnes inglise keelest laenatud sõnu. Sellel on mitmeid põhjuseid.
Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on  muutnud ingliskeelse info- ja suhtlusruumi kõikide noorte igapäevaelu osaks. Tihe inglise keele kasutamine muudab selle mugavaks ning käepäraseks. Peale selle kasutatakse inglise keelt palju ka veebis sõpradega suheldes. Interneti mõju võib olla väga suur, kuna noored kasutavad seda igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala , 15.03.2017)
Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene  slängis ja argikeeles. ( Leemets , 14.03.2017)
Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween , hot dog, groupie, performance . Kuid on olemas ka tsitaatsõnu, millele on leitud eesti keelne vaste , nagu näiteks vabakäetelefon (inglise keeles hands free)
Samas on eesti keeles ka suur hulk ingliskeelseid laene, millele on leitud eestikeelne vaste. Üsna igapäevasteks sõnadeks, mida noorte hulgas kuulda võib on näiteks disko , dipp, fänn, rokk .  (Erelt, 14.3.2017)
Korrektset eesti keelt noorte seas on mõjutanud ka massiivne ingliskeelse kultuuri pealetung .
Noored kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, sest neid peetakse oma emakeelest paremaks. teiseks põhjuseks on see, et see aitab noortel asju ilustada. (Võõrmõjud eesti keeles, 13.03.2017)
Inglispärase sõna kasutus tundub noortele lühem ja lihtsam. Tiim on lühem kui meeskond või töörühm, šoppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. Kuid tänu sellisele käitumisele võib noor oma emakeelsed sõnad üldse ära unustada ja ainult kasutada ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. (Leemets 2002)
Võib ka juhtuda, et noored pingutavad ingliskeelsete sõnade kasutamisega üle ja tulemuseks on absurdsena kõlav tekst. Vanema põlve inimesed ei suuda sellest enam üldse aru saada. (M-M. Mikk , 2011)
1.2 Ingliskeelsete sõnade kasutamise mõju eesti keelele
Eesti keele väärtustamine meie ühiskonnas on väga tundlik teema, kuna meie emakeel pole väga suur keel. Seetõttu on meie emakeel kõigile eestlastele tähtis ja väärtuslik. (M-M. Mikk, 2011)
Ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutusel eesti keeles on keelele nii negatiivne kui ka positiivne mõju. Ingliskeelsete sõnade kasutus mõjub eesti keelele positiivselt, kuna läbi selle tuleb eesti keelde uusi sõnu ja väljendeid. Sel viisil on eesti keelde tulnud näiteks järgmised sõnad: baarmen , märulifilm, bokserid, dipp, diskor, fänn jt. (Leemets, 14.03.2017)
Tänapäeval Eesti ühiskonnas leidub vähe inimesi, kes räägivad täiesti korrektset eesti keelt. Kahjuks on ingliskeelsete sõnade kasutamisel eesti keelele ka negatiivne mõju. See reostab keelt ning noored ei räägi eesti keelt enam õigesti. Ajapikku võib see eesti keelele ohtlikuks muutuda ning keel võib sattuda väljasuremise ohtu.  
2. ANKEETKÜSITLUSE ANALÜÜS
2.1 Eesmärk
Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada OLPG 8.-12. klassi õpilaste ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus miks kasutatakse eesti keelt rääkides inglise keelt.
2.2 Valim
Uurimuse valimi moodustasid 78 Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis õppivat 8.-12. klassi õpilast. Neist 50% (39) olid neiud ning 50% (39) olid noormehed. Kõige enam oli vastajaid 8.klassist (21 õpilast), mis moodustas 26,9% vastanutest. 9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12. klassist osales küsitluses 12 õpilast (15,4%  vastanutest).
2.3 Protseduur
Uurimus viidi läbi eformulari keskkonnas 12.-13 jaanuarini 2017 aastal. 12. jaanuari pärastlõunal käisin kolme erineva klassi juures, et viia läbi küsitlus. Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist . Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust.  
2.4 Mõõtevahendid
Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest. Neist 11 küsimust olid kohustuslikud ning kaks olid vabavalikulised. Viis küsimust olid vastuse variandiga "Muu". Kuus küsimust olid valikvastustega, millest neljas oli võimalik valida rohkem kui üks vastuse variant. Kaks küsimust olid sellised, kus vastaja pidi ise kirjutama vastuse ehk vabavalikuline küsimus.
Andmekogumismeetodi nõrgaks küljeks on see, et paljud vastajad ei võtnud küsimustikku tõsiselt  ning kirjutasid vastusteks asju, mida ei saa uurimistöös kasutada, sest need polnud teemakohased. Veel tooksin välja selle, et sellise andmekogumismeetodiga on tihti raske kokku saada piisav arv vastuseid, kuna õpilased võivad olla haiged sel päeval, kui küsitlus koolis läbi viiakse, kuid mul ei tulnud sellega õnneks probleeme.
Positiivseteks külgedeks on:  küsimustiku kergem laiali jagamine, andmeid on hea analüüsida ja lihtsam on seda internetis koostada.
2.5 Tulemused
Küsimusele, kas nad kasutavad ingliskeelseid sõnu eesti keelt rääkides (joonis 1), vastas 75 õpilast jaatavalt ning kolm õpilast eitavalt.
Joonis 1. Ingliskeelsete sõnade kasutus eesti keeles.
Tulemusi analüüsides tuli küll välja see, et vaid üks õpilane jäi endale kindlaks. Ülejäänud kaks muutsid oma vastust küsimustiku käigus, see tähendab, et õpilased ei mõtle iga kord küsimustikule vastates küsimust läbi ja vastavad huupi.
8. klass vastas küsimusele 100% jaatavalt. 9.klassist vastas küsimusele 1 õpilane 17st eitavalt, ka 10. klassist vastas vaid üks inimene tervest klassist eitavalt, ehk 1 õpilane 13st. 11.klassist vastasid kõik õpilased küsimusele jaatavalt ja 12. klassist vastas samuti üks inimene tervikust eitavalt, ehk 1 õpilane 12st.
Küsimusele, kui palju kasutatakse ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides, sai vastata viie palli süsteemis (joonis 2). Selle küsimuse vastuse analüüsis on toodud välja iga klassi keskmine, kui palju kasutatakse ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides.
Joonis 2. Ingliskeelsete sõnade kasutussagedus.
Kõige vähem kasutab kaaslastega rääkides ingliskeeleid sõnu 10. klass, kelle keskmiseks tuli 2,8 palli 5st. Kohe nende järel tuli 12. klass, kelle keskmiseks tuli arvutades 2,9 palli 5st. Kolmandaks tuli 11. klass, mille keskmiseks tuli 3,2 palli 5st. 11. klassile järgneb 8.klass, mille keskmiseks tuli 3,4 palli 5st. Kõige enam kasutab ingliskeelseid sõnu 9.klass ning selle klassi keskmiseks tuli 3,8 palli 5st. Kokkuvõttes võin väita, et kõik neli klassi kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid kaaslastega rääkides mõõdukalt.
Küsimusele, miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides, oli seitse erinevat valikvastust, milleks olid: kergem end väljendada, tundub mugavam, ei mäleta sõna eesti keeles, kõlab paremini, harjunud kasutama teatud väljendeid, sest sõbrad kasutavad ka ning viimaseks variandiks oli see, et ei kasuta üldse ingliskeelseid sõnu (joonis 3).
Joonis 3. Ingliskeelsete sõnade kasutamise põhjus.
Kõiki vastuseid eraldi klasside kaupa analüüsides kogusin palju erinevaid andmeid ning kõiki klasse oli võimalik omavahel ka võrrelda.
8.  klassis pole ühtegi õpilast, kes ei kasutaks ingliskeelseid sõnu eesti keelt rääkides. Kõige rohkem kasutatakse 8. klassis ingliskeelseid sõnu, sest õpilased on harjunud kasutama teatud sõnu/väljendeid (15 õpilast 21st ). Üle poolte õpilastest kasutavad ingliskeelseid sõnu, sest see tundub nende jaoks mugavam (61,9% 100st). Muuhulgas leiavad nad, et ingliskeelseid sõnu kasutades on end kergem väljendada (52,4%) ja õpilased ei mäleta eestikeelseid sõnu (57,1% 100st). Alla poole vastanutest kasutavad ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides, sest see kõlab nende jaoks paremini, kui eesti keel (38,1% 100st). 8. klass ei lase end peaaegu üldse keeleliselt kaaslastest mõjutada, ehk vaid 3 õpilast 21 vastanust märkis vastuseks , et nad kasutavad ingliskeelseid sõnu sellepärast, et  nende sõbrad kasutavad ka neid.
Põhikooli lõpuklassis ehk 9. klassis oli vastajaid kokku 17. Neist vaid üks õpilane väitis, et ta ei kasuta üldse ingliskeelseid sõnu eesti keelt rääkides.  Kõige populaarsem vastus 9. klassi seas oli, et nad on harjunud eesti keelt rääkides kasutama teatud väljendeid inglise keeles (13 õpilast 17st). Samuti väga populaarsed vastused olid: kergem end väljendada (70,6% 100st), tundub mugavam kui eesti keel (64,7% 100st) ning ei mäletata eestikeelset vastet (58,8% 100st). Alla poole (47,1% 100st) 9. klassist leiab, et inglise keel kõlab paremini kui eesti keel ning seetõttu kasutavad nad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. Ka 9. klass ei lase end sõpradel eriti mõjutada, ehk vaid kaks 17 vastanust vastas, et nad kasutavad inglise keelt kaaslastega rääkides sellepärast, et nende sõbrad kasutavad selliseid sõnu ja väljendeid.
Gümnaasiumi noorimas klassis, ehk 10.klassis oli vastajaid kokku 13. Küsimusele vastates toodi kõige enam välja see, et õpilased on harjunud kasutama teatud väljendeid inglise keeles, kui nad räägivad kaaslastega tegelikult eesti keeles, ehk 11 õpilast 13st. Järgmiseks toodi välja see, et ei mäletata eestikeelset vastet ingliskeelsele sõnale (5 õpilast 13st). Võrdselt toodi ka välja see, et kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, sest need kõlavad paremini ning nendega on kergem end väljendada (4 õpilast 13st). Üks õpilane väitis, et ta ei kasuta üldse ingliskeelseid sõnu ega väljendeid kaaslastega rääkides. Ühelgi korral ei toodud välja seda, et inglise keel võib tunduda mugavam või kasutatakse inglise keelt kaaslastega rääkides, sest sõbrad kasutavad ka erinevaid väljendeid ja sõnu.
11. klassis polnud ühtegi õpilast, kes ei kasutaks ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides. Kõige enam kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, sest nendega ollakse harjunud (86.7% 100st). Üle poole vastanutest (11 inimest 15st) vastas, et kasutavad ingliskeelseid sõnu sellepärast, et see kõlab paremini. Samuti  kasutatakse ingliskeelseid sõnu sellepärast, et see tundub mugavam või ei mäletata eestikeelset sõna, kui kaaslastega räägitakse (66,7% 100st). Ingliskeelseid sõnu ja väljendeid kasutatakse ka sellepärast, et see tundub kergem (9 õpilast 15st) või siis sellepärast, et ka sõbrad kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid.
Ka abiturientide seas pole ühtegi sellist õpilast, kes inglise keelt eesti keeles rääkides üldse ei kasutaks. 10 õpilast 12st kasutavad inglise keelt igapäevavestluses, sest nad on harjunud kasutama erinevaid ingliskeelseid väljendeid ja sõnu. Veidi üle poole vastanutest (7 õpilast 12st) kasutab eesti keelt rääkides inglise keelt, sest nad väidavad, et ei mäleta õiget eestikeelset sõna. Pooled vastajad kasutavad kaaslastega rääkides ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, sest need kõlavad paremini, tunduvad kergemad kui emakeel või seetõttu, et nende sõbrad ka kasutavad inglise keelt eesti keeles rääkides.
Järelduseks võin välja tuua, et paljud OLPG õpilased kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid mugavusest, kuid on ka palju selliseid õpilasi, kes kasutavad neid väljendeid, et teistele meeldida või tähelepanu püüda. Noored väidavad, et teatud eestikeelsed sõnad ei tule neile enam meelde ja sellepärast kasutataksegi ingliskeelseid sõnu. Teine põhjus on see, et noored leiavad, et ingliskeelsete sõnadega on end kergem väljendada. Selle kõige põhjuseks võib olla asjaolu, et noored ei loe enam nii palju raamatuid emakeeles ja seetõttu on ka nende sõnavara kehv . Mugavusest ingliskeelsete sõnade kasutamise tagajärjeks võib olla see, et eesti keeles hakkavad sõnad asenduma ingliskeelsete laensõnadega.
Küsimusele kas teatakse , kuidas kõiki ingliskeelseid sõnu kirjutada, mida kasutatakse, oli neli erinevat vastuse varianti (joonis 4).
Joonis 4. Ingliskeelsete sõnade kirjutamine.
8. klassist oskavad 14 õpilast 21st kirjutada kõiki ingliskeelseid sõnu, mida nad kasutavad. Nelja õpilase sõnul nad ei oska kirjutada kõiki ingliskeelseid sõnu, mida nad kasutavad ning kolm õpilast olid endas ebakindlad. Põhikooli lõpuklassis oskab kirjutada kõiki ingliskeelseid sõnu 14 õpilast, neli õpilast ei oska kirjutada kõiki sõnu ning üks õpilane oskab kirjutada enamikku sõnu, mida ta kasutab. 10. klassis teab enda poolt kasutatavate ingliskeelsete sõnade kirjapilti üheksa inimest, kolm õpilast ei tea kõikide ingliskeelsete sõnade kirjapilti ning üks õpilane vastanutest ei kasuta üldse ingliskeelseid sõnu. 11. klassist teavad kümme õpilast, kuidas kirjutada kõiki ingliskeelseid sõnu, mida nad kasutavad. Eitavalt vastas küsimusele neli 11. klassi õpilast ehk nad ei oska mõnda sõna kirjutada ning ühe õpilase sõnul saab ta enam-vähem hakkama ingliskeelsete sõnade ja väljendite kirjutamisega. Abiturientide hulgast teavad kuus inimest nende ingliskeelsete sõnade kirjapilti, mida nad kasutavad. Neli inimest ei tea kõikide ingliskeelsete sõnade kirjapilti ning kaks inimest vastasid, et nad saavad enamike ingliskeelsete  sõnadega hakkama.
Küsimusele, kus ollakse ingliskeelseid sõnu/väljendeid nn „üles korjanud“, oli mitu valikvastust ning sai ka lisada endapoolseid kommentaare (joonis 5). Kõige populaarsemaks vastuseks oli see, et õpilased õpivad uusi väljendeid ning sõnu enamjaolt siiski internetist. Kuigi palju uusi väljendeid tuleb internetist, siis õpitakse neid ka sõpradelt, mida vastati 60 korral 78st korrast. Umbes pooled vastajatest omandavad erinevaid sõnu ja väljendeid televiisorist või tunnist. Eraldi toodi ka välja erinevaid kohti, kus on õpitud erinevaid väljendeid, milleks olid: raamatud, mängud, erinevad interneti leheküljed, filmid jne.
Joonis 5. Ingliskeelsete sõnade õppimine.
Järgnevas küsimuses enamkasutatavate ingliskeelsetest sõnade/väljendite kohta toodi välja 33 erinevat näidet (joonis 6), peale selle said vastajad ise kirjutada erinevaid sõnu, mida kasutatakse.
10 kõige enam kasutatavat sõna ning väljendit selle nimekirja järgi on: nice , oh my god!(omg), like/likema, chill , hate/hatema, selfie, share /sheerima, please , by the way(btw) ning laugh out loud (lol). Kasutatakse palju lühendeid, sest see on kergem. Vastuse variandi “muu” all toodi välja veel erinevaid sõnu. Nendeks olid: really ? why? mate, bro, rest in peace (rip), no problem (np), sick ja veel palju teisi.
Joonis 6. Ingliskeelsed enamkasutatavad väljendid.
Küsimusele, kas eelistatakse inglise keelt eesti keelele vastati enamjaolt (40 inimest 78st) siiski eitavalt, seda ilmselt seetõttu, et emakeelt väärtustatakse (joonis 7). Uurimuse käigus tuli välja, et 28 inimest 78st eelistavad siiski inglise keelt eesti keele asemel. Oli ka vastajaid, kes olid kahevahel ning ei osanud täpset vastust anda. Seega võime järeldada, et vastajad ei mõelnud sellele küsimusele korralikult.
Joonis 7. Inglise keele eelistamine eesti keelele.
Küsimuse kas ingliskeelsete sõnade kasutamine on toonud ka kasu koolitundides vastused jagunesid täpselt pooleks (joonis 8).  Ingliskeelsete sõnade kasutus on toonud kasu pooltele vastajatele tunnis, kuid ülejäänud vastajad ei ole sellest enda jaoks kasu leidnud.
Küsimusele kuidas on ingliskeelsete sõnade kasutus kasu toonud toodi välja järgnevad asjad: õpilane oskab end paremini väljendada tänu ingliskeelsetele sõnadele ja väljenditele, ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine on õpilast arendanud ning see on neid tunnis aidanud, on aidanud mälu treenida ja veel palju teisi põhjuseid.
Joonis 8. Inglise keele kasu koolitundides.
Küsimusele kas õpilase meelest võib ingliskeelsete sõnade kasutus tulla kuidagi eesti keelele kasuks või kahjuks, sai vastata kolmel erineval viisil - jah, ei või muu.
40 õpilast vastas sellele küsimusele jaatavalt, 29 eitavalt, ning 9 vastajat polnud oma vastuses päris kindel. Leian, et see tulemus on hea, sest inglise keele kasutus emakeeles võib mõjuda negatiivselt. Need õpilased, kes polnud oma vastuses kindlad, ilmselt ei mõelnud sellele küsimusele piisavalt.  
Ka sellel küsimusel oli veel üks täpsustav küsimus, kus uuriti, kuidas ingliskeelsete sõnade kasutus eesti keeles võib olla kas kahjuks või kasuks. Seal toodi välja erinevaid põhjuseid. Enamjaolt leiti, et ingliskeelsete sõnade kasutus võib tulla eesti keelele kahjuks, kuna võidakse aja möödudes oma emakeel ära unustada, nooremad õpilased ei räägi enam tulevikus puhast eesti keelt ning kardetakse isegi, et eesti keel võib koguni aastate pärast välja surra. Leiti ka positiivseid külgi, nagu näiteks keele rikastamine , rohkem võimalusi end väljendada ja see, et eesti keelde tuleb uusi väljendeid, mis tõlgitakse inglise keelest.
Joonis 9. Inglise keele mõju eesti keelele.
Noored siiski muretsevad oma emakeele pärast ning leiavad isegi, et ingliskeelsete sõnade kasutus oma emakeelt rääkides pole hea ning sellest võib saada mugav harjumus, mis rikub meie keelt.

KOKKUVÕTE

Uurimistöö käigus kogusin informatsiooni ingliskeelsete sõnade kasutamise kohta eesti keeles üldiselt ja meie kooli vanemate õpilaste näitel. Selgus, et kõik Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilased kasutavad ingliskeelseid sõnu eesti keelt kõneledes. Tuli välja, et noored kasutavad ingliskeelseid sõnu seetõttu, et see tundub neile käepärasem või neile ei tule oma väitel eestikeelsed sõnad meelde. Teiseks sain teada, et väidetavalt ainult üks õpilane Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi noortest räägib korrektset eesti keelt.
Püstitatud hüpoteesidele sain töö käigus vastused. Esimene hüpotees, et kõik küsitletavad kasutavad inglise keelt emakeelses kõnes ei leidnud kinnitust, sest leidus üks õpilane, kes ei kasuta ingliskeelseid sõnu eesti keeles. Teine püstitatud hüpotees oli, et kõik küsitletud arvavad , et inglise keele kasutusel on mõju emakeelele. See osutus küsimustiku analüüsiga tõeseks, sest tõepoolest kõik, kes küsimustikule vastasid, leidsid , et ingliskeelsete sõnade kasutamisel on eesti keelele mingisugune mõju. Mõju võib olla nii positiivne kui negatiivne.
Küsimustikule antud tagasiside oli peamiselt positiivne. Uurimistööga sain ma kõikidele oma küsimustele vastused, õppisin analüüsima andmeid ja tegema järeldusi. Eesti keele puhtus on keele säilitamiseks oluline, aga võõrkeelsete laensõnade eesti keelde tulekut ei ole võimalik vältida.

SUMMARY

The topic of this researh is using English words and phrases while speaking Estonian. Young people use English words and phrases quite often. There are several reasons for using English words and phrases while speaking Estonian: young people claim that it is easier or they do not remember the right Estonian word. We can also say that they use English words and phrases because they do not read as many books as young people used to read and that is why their vocabulary is not very wide.
Doing my research work I learned that almost every student of Oskar Luts Palamuse Gymnasium forms 8.-12. uses English words and phrases while speaking Estonian. Only one person speaks his native language without any English words. It was also found out that the students questioned understand the influence of using a foreign language on their mother tongue.
To gather the necessary data a survey was carried out among Oskar Luts Palamuse Gymnasium 8th to 12th grade students. The students´ answers to the questionnaire were almost as expected, so the author of the paper is pleased with the results and learned to analyse information gathered via a questionnaire.

KASUTATUD KIRJANDUS

Erelt T., Need rasked võõrsõnad, URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html (14.03.2017)
Leemets T., Mullivann, peenema nimega jaccusi. 2002. URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/jaccuzi.html (12.03.2017)
Leemets T., Uuemaid inglise laene, URL: http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html (14.03.2017)
Mikk M-M., Spiik estonglish? 2011 URL: http://www.ohtuleht.ee/418016/spiik-estonglish (10.03.2017)
Tammemägi A., Ehala M., Eesti õpilaste keelehoiakud 2011. aastal. URL: http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/4/137 (15.03.2017)
Võõrmõjud eesti keeles, URL: http://miksike.ee/docs/referaadid2006/voormojud_eesti_keeles_kullikelukkonen.ht m (13.03.2017)

LISAD

Lisa 1 Ankeetküsitlus

25