Inglise laenud eesti keeles (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste instituut
Annika Vesselov
Inglise laenud eesti keeles
Referaat
Juhendaja Karin Kaljumägi
Tartu 2015
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused 4
2. Mugandamine 6
2.1. Mugandamise mõiste ja moodused 6
2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine 7
3. Tsitaatsõnade kasutamine 8
KASUTATUD Kirjandus 10

Sissejuhatus

Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde ning nende kasutamisest ja kohanemisest eesti keeles. Referaat on kirjutatud kolme allika põhjal: Tiina Leemetsa artiklid „Mullivann, peenema nimega jaccusi“ ja „Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles“ ning Kati Pedaja „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad“.

1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused

Kati Pedaja sõnul on muutused keele sõnavaras ja grammatikas loomulikud ja vältimatud, sest ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri kultuuride vastastikusest mõjust, ühiskonna poliitilisest olukorrast ning majanduslikust ja kultuurilisest seisust. Üheks sõnavara rikastamise allikaks on näiteks laenamine teistest keeltest.1
Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest .2
Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides .3
Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud järgnevatest valdkondadest: muusika , filmindus, tehnika, kokandus, mood ja majandus.4
Anglitsismide kasutamist eesti keeles soodustab Leemetsa sõnul ingliskeelsete sõnade lühidus ning võimalus väljendada omakeelseid mõisteid eufemistlikumalt. Sõna tiim on oluliselt lühem ja suupärasem kui meeskond ning drinkima kõlab leebemalt kui viina viskama.5
Nii Pedaja kui ka Leemets möönsid, et inglise keelest on tulnud ka palju n-ö tarbetuid laene, mis võetakse kasutusele ka siis, kui omakeelne vaste on tegelikult olemas. Selliste laenude teke on Pedaja arvates tingitud soovist silma paista või peenutseda. Leemets nentis, et taolised tarbetud laenud jäävad enamasti kasutusse argikeelde, pakkudes uudseid ja emotsionaalsemaid väljendusviise.6
Vahel on tarbetute laenude ilmnemine põhjustatud sellest, et omakeelne sõna on lihtsalt ära unustatud ja seda ei teatagi. Leemets toob välja, et mõningad inimesed usuvad, et uue sõnaga käib kaasas ka uus sisu. Taolist mõtteviisi – lootust muuta objekti olemust ta nime muutmisega – nimetatakse uue sisu usuks .7

2. Mugandamine

Järgnevasse peatükki on koondatud kõigi kolme artikli käsitlused inglise keelest tulnud laensõnade mugandamisest eesti keelde.

2.1. Mugandamise mõiste ja moodused

Võõrkeelsete sõnade muganemise all mõeldakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist ja tähenduslikku kohanemist teise keele struktuuris. Mugandamine võib Pedaja sõnul toimuda väga aeglaselt ning seda mõjutavad mitmed tegurid. Peamisteks faktoriteks mugandamise kiiruses võivad olla: kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis.8
Laenude häälikulisel muganemisel võib esile tuua kolme alaliiki :

• ortograafial põhinevad mugandid (nt teller , poster)
  
• häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser)
  
• lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp , UFO ~ ufo). 9
  

Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt ( bagi , fliis, pleier , luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene ( server , muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest – laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes, mids eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu).10

2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine

Kui sõna on mugandatud, on järgmine samm selle sulandumise eesti keele muutesüsteemi, teisisõnu kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Pedaja sõnul hakatakse uusi laene käänama ja pöörama produktiivsete tüüpide eeskujul. Produktiivseteks muuttüübid (nt sepp -, õpik-tüüp) on laensõnadele avatud ning ebaproduktiivsed (nt tütar-, hammas-tüüp) suletud. 11
Osa laensõnu sobivad koge mõne eesti muuttüübiga ega muudagi laenamisel häälikukuju (feta, müsli, teller). Üldiselt on aga sõnade algvormid eri keeltes erinevad ning seega sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks kohandatakse sõna häälikuline struktuur. Pedaja sõnul võivad osad kahesilbilised sõnad saada eesti keeles kahesuguse kuju. Näiteks sõnad baby ja floppy võivad muutuda kas: beib – beibe ning

3. Tsitaatsõnade kasutamine

Leemets toob välja, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna näib olevat lihtne variant, kuid tegelikkuses eksitakse tsitaatsõnade kirjutamisel õigekirjareeglite vastu üsna sageli. 12
Levinumad vead: kursiivita jätmine (neljale bowling’urajale; coolid riided); ülakoma puudumine käändelõpu ees (showd oli huvitav vaadata); sidekriips üleakoma asemel (ta ei arvestanud boyfriend-iga); terve sõnavormi kursiivitamine (mängivad reggaet; performanceid pakkuv programm). Mugandit on vormistatud ekslikult ka tsitaatsõnana, samuti on inglise liitsõnast või sõnaühendist mugandatud vaid üht poolt.13

4. Laensõnade käänamine ja pööramine

KASUTATUD Kirjandus

Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–46.
Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr 8: 571–584.
Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr: 28–35.

1 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2:  28
2 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28
3 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41
4 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–42; Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28
5 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 42
6 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 42; Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28
7 Leemets, Tiina 2003. Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus nr 8: 572–573
8 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44
9 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 29
10 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44
11 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 30 – 31
12 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–46
13 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–46