Tartu Ülikool Monika Väärt (Sepp) Maailma Filmikunsti Ajalugu Kodutöö Õppejõud Lauri Kärk 2012 Kinematograafia sünd Kuigi katsetusi staatilise pildi liikumasaamiseks tehti siin-seal enne ja pärast, siis peetakse siiski Eadweard Muybridge´t nö liikuva pildi isaks. Tema ,,Hobune liikumises" (1882) on esimene liikuma pandud pildiseeria, mis ilmus mõni aeg peale seda, kui 1872 aastal ristusid tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör?
G. Grimm- näoteisendus (värvide jm. abil) näitleja osale vastavas iseloomus. Grimmikunstnik- annab näitleja näole soovitud tooni, ilme. Ta toob esile rollile iseloomulikud jooned või teeb sootuks keerulise karaktergrimmi. H. Helioperaator- filmi heli looja. K. Kaader- üksikvõte kinofilmil; kaamerat seiskamata võetud filmilõik. Kaamera- filmimisaparaat. Kaootiline- kaosele omane, korratuses olev. Kinematograaf- aparaat liikuvate ehk elavate piltide tekitamiseks. Kinematograafia- kinokunst, kinofilmide valmistamisega seotud kunst ja tööstusharu. Kinematografist- töötaja kinematograafia alal. Kinoseanss- tervik film. Kostüüm- riietus. Kunstnik- vastutab kogu filmi kujundusliku külje eest. Külgvalgus- valgus, kasutatakse kellegi või millegi esiletoomiseks justkui skulptuurina). M. Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O
ja fotostuudios. Higami on alates 1980. aastate lõpust töötanud filmide ja animefilmide kontseptsioonifotograafina ja võttepaigas otsijana. Filmikeskkondi välja töötades toetub ta isiklikule fotopangale, mis on kujunenud reisidel pildistatud võõtastest kultuurikeskkondadest ja inimestest. Mamoru Oshii on üks Jaapani silmapaistvamaid rezissööre. Tänu tema filmidele on animele iseloomulikud elemendid saanud üldtuntuks ka Jaapanist väljaspool. Tema kinematograafia kõige olulisemaks elemendiks on taust. Seetõttu rõhutab Oshii ka filmi tootmisprotsessi eelkõige kompositsiooni- ja taustaloomeetappi. Oshii joonistab filmitegemise käigus kogu piltstsenaariumi ise. Oshii käe alla valminud materjal kannab tema signatuuri koerapeaga templit. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et need Jaanpani anime filmide loojad on väga andekad. Kõigi nende tööd olid väga paeluvad ja detailsed.
Kreekakeelsetest sõnadest ,,liikumine" (kinema) ja ,,kirjutama" (grapho) tuletatud ,,kinematograaf" sai selle uue sensatsioonilise leiutise tabavaks nimeks. (Kosenkranius 1964) ,,Ja tuhanded, kes seda nägid, hüüdsid: ,,Imetaoline!"" Nende vaimustatud sõnadega reklaamiti kinematograafi Tallinnas. See oli 1896. Aasta sügisel Kino jõudmist Eestimaale kohe selle esimesel levikuaasta jooksul tuleb pidada üpris juhuslikuks. Esimesed ,,elavate piltide" demonstratsioonid väljaspool kinematograafia sünnimaad Prantsusmaad said teoks alles 1896. Aasta kevadel ja suvel: veebruaris Londonis, aprillis Viinis, juunis Ameerika Ühendriikides, juulis Peterburis, augustis Stokholmis, provintsi jõudis kino vaid õige tagasihoidlikus ulatuses Prantsusmaal. Kinematograaf oli rangelt salajane patent, küllaltki suur haruldus, nii et ka publiku kujundasid sel perioodil peamiselt jõukamad kihid. Vaatamata tohutule levikutempole oli kino tollal siiski ainult suurlinnade eeliseks
....................................................................................... 33 2 Sissejuhatus Uurimistöö koosneb kahest suuremast osast, millel on ka veidi erinevad eesmärgid. Minu uurimistöö esimeseks eesmärgiks on püüda leida vastust küsimusele, kuidas mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas. Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid: 1. Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk
kujundi probleem, paljudel teistel futuristide maalidel aga ei ärata sarnased lainelised jooned ja kontuurid konkreetsemaid esteetilisi tundmusi. Seda näitab veenvalt isegi niisugune andeka kunstniku nagu U. Boccioni maal ,,Elastsus". Futurism on parimal juhul maalinustisõnastiku avardamine, aga kaugeltki mitte nii ulatuslik, kui lootsid futuristid ise. Nad tahtsid saada täiesti uus kunsti loojateks, kuid said noorimakunstihari kinematograafia matkijaiks. Filmis kaadrid liikusid, maalil aga jäid ikkagi tardunuks. Teisite ei võinudki olla. Seda, mida suudab üks kunstihari, ei suuda teine. Ja kui ükski ei suuda, siis tekib uus kunstiharu. Futurism sarnaneb paljuski kubismiga visa ning julge eksperimenteerimise, kunstilise mõtlemise analüütilise ja skemaatilise iseloomu poolest. Ent nad on ka küllaltki erinevad: kubistlik maal on enamasti rangelt konstruktiivne, kindla ülesehitusega,
"LoveGame" muusikavideo. Muusikavideot keeldus laskma eetrisse Austraalia telekanal Network Ten, põhjendades otsust, et videos on kujutatud otsest seksuaalset materjali. 2009. aasta MTV Muusikavideote auhinnagaalal nomineeriti Gaga üheksale auhinnale, sealhulgas aasta video, parima uue artisti, parima naisvideo ja parima popmuusika video kategoorias Poker Face'i muusikavideo eest ning parima rezii, parima monteeringu, parimate eriefektide, parima kinematograafia ja parima kunstirezii kategoorias muusikavideo "Paparazzi" eest. Gaga võitis parima uue artisti auhinna ning ta singel "Paparazzi" võitis auhinna parima kunstirezii ja parimate eriefektide 3 eest. Hiljem esines ta Saturday Night Live'il. Koos Madonnaga tuli esitusele osa tema järgnevast singlist "Bad Romance". Novembris 2009 teatas Gaga albumi "The Fame Monster" välja andmisest. Album koosnes
preemia laureaadid; NSV Liidu teenelised kunstnikud; ENSV rahvakirjanikud jt) Eestikeelse kultuurielu domineerimine Institutsioonid EKP Keskkomitee o Propaganda ja agitatsiooniosakond o Ilukirjanduse ja kunsti osakond 1951-53 o Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Kultuuriosakond 1969-88 Kunstide Valitsus 1940-53 Kultuuriministeerium 1953. aastast Kinematograafia ministeerium 1946-53/…/Kinematograafia Komitee/Riiklik Kinematograafia Komitee 1967-1980/Riiklik Kinokomitee 1980-88 MN Raadiokomitee/MN Raadioinformatsioonikomitee 194953/Raadioinformatsiooni Peavalitsus 1953-57/Raadio ja Televisiooni Komitee 1957-62/Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee 1962-70/ Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee 1970. aastast Kirjandus Eesti NSV Kirjanike Liit
Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s
piirdutud üksnes koore, või, piima ja munade müügiga. Kõrvalruumis oli tavaliselt kolm-neli lauda, kus kliendid võisid tellida endale ,,päevamenüü". · Monet julgustuas oma kaaslasi mitte alla andma. · Impressionistidele oli väga oluline fotograafia areng sellel ajastul. · Marey fotopüss. · Etienne Jules Marey prantsuse arst ja füsioloog, leiutas kronofotograafia, millest arenes välja kinematograafia. · ,,Jalahoobid tagumikku ei tee kunagi halba." · Agence Havas 1825. aastal asutatud rahvusvaheline telegraafiagentuur Pariisis. · Renoir ,,Valküüri" kohta: ,,Pole mingit õigust inimesi kolmeks tunniks pimedasse valgustamata saali sulgeda. /--/ Sunnitakse vaatama ainsat valgustatud punkti lava. See on vägivald! Mina tahaksin näiteks mõnd loozis istuvat kaunist daami vaadelda." · Jeanne Samary
avastada haigusi LIIKUMISVAHENDID • Jalgratas- leiutati 1839, kuid populaarseks muutus 1888, kui Dunlop leiutas õhkkummid. • Bensiinimootoriga iseliikuja (automobiil) • Õhulaevad e dižaablid. Telekommunikatsioon sai alguse telegraafist, mis edastas elektrikaablit pidi sõnumeid (Morse) 1876- telefon, mis edastas ehedat kõnet 1877- fonograaf- helisalvestusseade, millega saab heli salvestada ja hiljem helistada 19.saj I poolel – fotograafia 1895- leiutati kinematograafia 1895- asutati Nobeli auhind 1903- sooritati esimene lend sisepõlemismootoriga lennumasinal
Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin. Meloodia ei olnud enam esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Tuntumateks heliloojateks olid/kujunesid Claude Debussy(nn impressionistliku muusika rajaja), Arnold Schönberg, Richard Strauss. Ameerikas tekkis aga sootuks uus kunstiliik filmikunst, mis oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal), kuid ameeriklased võtsid leiutise kiirelt üle ja mõjutasid varsti kinematograafia arengut Vanas Maailmas. Esimene tõeline staar oli Mary Pickford. 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. 4. Esimese maailmasõja põhjused ja ajend - Põhjused: Peamine teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa. 1) alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmisesse piisavalt
Seymour Chatman Coming to Terms: the Rhetoric of Narrative in Fiction and Film 1990. Filmis on olemas ka jutustaja, kes on erinevalt verbaalsest kunstist tehniline vahendaja: audio- ja videosignaal. Audiosignaal: liik (müra, hääl, muusika); päritolu (kaadrisisene, kaadritagune kuuldekauguses asuv signaal, nt hääl naabertoas, või kommenteeriv, nt inimlik jutustaja). Videosignaal: kujutise liik (taust, koht, näitleja: välimus, tegevus); kujutise töötlus (kinematograafia valgustus, värvid, kaamera: liikumine, nurk, distants; montaaz). Kaamera nurk või distants (suurendus, vähendus, lähenemine, kaugenemine) moodustavad tavalise või ebatavalise vaatenurga. Montaazi liigid: 1) tavaline montaazilõige, reeglina siduv, kahe kaadri kokkusulamine Isoleerivad montaazivõtted: 2) Fade stseeni alustamiseks; 3) dissolve (lahustumine, sulandumine), ühe kaadri lõpp lahustub ja läheb üle teiseks kaadriks; 4) iris: imiteerib
annaabi.ee 
