tollimaksust osaliseltki tagaks rahvusliku filmitööstuse arendamiseks vajalikud summad. Dokumentaalfilmide teemadena nimetas Luts väljapaistvate isikute ja ühiskondlikult kaalukate sündmuste jäädvustamist, rõhutas vajadust valmistada teadmisi populaariseerivaid filme Eesti ajaloost, loodusest, geograafiast jm. Põhimõtteliselt ühtusid need ettepanekud kõigi tollal Eesti filmitootmise ja –levi küsimuses sõnavõtnute soovitustega, mida edaspidi filmiala suunamisel ka arvestati. 1930. aasta sügisel linastus Theodor Lutsu järjekorras teine mängufilm „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis „käsitab sõdurite elu kõikides väeliikides“ ja mida tollal reklaamiti kui esimest eesti suurfilmi. Paraku pole film säilinud. 1931. aasta märtsikuus tuli ekraanidele Theodor Lutsu vaatefilm Eestist „Kas tunned maad...“, arvult teine ülevaatefilm osaühingu „Estonia-Film“ ja „Filmikaameraga läbi Eesti“ järel
teatrinukkude maja juhatajalt Marge Pärnitsalt. Kirjutasin välja artiklite kaupa 124 oskussõna (koos korduvatega). Kõige rohkem kordus sõna ,,film", mida oli neljas artiklis kokku 52 korda. Lisaks oli sõnaga ,,film" 27 liitsõna ja 1 verb rahvafilm, põhifilm, filmifoorum, noorsoofilm, debüütfilm, filmikäekiri, ulmefilm, uurimusfilm, filmimaailm, filminähtus, filmilint, filmikriitik (3), dokumentaalfilm (2), dokfilm, filmirezissöör, pornofilm, filmitegija (3), filmifestival (3), filmiala, filmima. Seega 124 välja kirjutatud oskussõna hulgas esines sõna ,,film" 80 korral, Kõige rohkem oli 9 vastavaid sõnu ajakirjas Teater.Muusika.Kino. Kuna sõnaga ,,film" oli 64% oskussõnu, võib väita, et erinevat kinematograafiaalast oskussõnavara nendes artiklites väga palju ei olnud. Eesti keele seisukohalt on sõna ,,film" võõrsõna, võõrsõnade leksikoni põhjal
annaabi.ee 
