Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise
Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks
Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti
Stiil olukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutusviis. Funktsionaalstiilid: · teaduslik stiil ratsionaalne, täpne, üheselt tõlgendatav, palju arve, fakte, oskussõnu (termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides,
mõistmine vaid küsis seletusi ning suhtles keskkonnas vabalt. Keskkonna Vaadeldaval ei esine raskusi olukordade ja keskkonna kirjeldamine kirjeldamisel. Vajadusel ennast veel täpsemalt väljendada palub abi emalt ütleb nõutavat sõna kreeka keeles ning ema ütles sünonüümi eesti keeles. Vaadeldaval on väga lai sõnavara, kui kokku arvestada kreeka ja eesti keelne sõnavara, mis tõenäoliselt ületab omavanuste (ainult ühe keele omandajate) sõnavara. Eesti keele Vaadeldaval oli tugev aktsent rääkides eesti keelt, mis hääldamine raskendas tema mõistmist mõnes olukorras. Eesti keelne sõnavara on aga üsna võrdne kreeka keelse sõnavaraga, ainult
Huno Rätsep on oma raamatus ,,Sõnaloo raamat" (2002) möönnud, et inimkeeled on üles ehitatud ökonoomselt. Saame meid ümbritsevad maailma kirjeldada piiratud hulga sõnade abil. Siit võiks järeldada, et igal keelel on oma kindel arv sõnu, kuid päris nii see tegelikult ei ole. Sellele, et kui palju on eesti keeles sõnu, ei oska vastata isegi keeleteadlased. Järgnevalt võtan kokku Rätsepa ,,Sõnaloo raamatu" kaks peatükki: ,,Kui palju on eesti keeles sõnu?" ja ,,Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme". PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES Põhjuseid, miks ei osata täpset sõnade arvu keeles märkida, on mitmeid. Mõistetel eesti keel ja sõna võib olla väga erinev sisu ning neid saab eri viisil mõista. On problemaatiline, kui küsimus on esitatud üldisel kujul ,,kui palju on eesti keeles sõnu?", kuna jääb selgusetuks, mida mõista eesti keele all. Kas eesti kirjakeelt või kogu eesti rahva keelt kirjakeelt koos
Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita seda inimest ja ta ei taha seda lugeda, aga kindlasti on tallegi olemas raamat, mis oleks talle meelepärane. Igale inimesele on olemas raamat, mida ta loeks nii õhinaga, et kohe ei suuda lõpetada selle lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat sõnavara sa omad, seda rikkam sa oled. Lugedes raamatuid võib inimene oma sõnavara eluaeg järjest rohkem ja rohkem täiustada ning uuendada. Lugemine aitab targemaks ja paremaks inimeseks saada ning lugedes erinevate autorite poolt kirjutatuid raamatuid laiendad ka oma silmaringi. Inimesed, kes raamatuid loevad on
lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lauseehitus ja grammatika tundminelähenevad keskmisele
Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kokkukuuluvad sõnavormid viiakse ühe lemma (algvormi) alla. Paralekseem Tekstis realiseerub lekseem alati mingi konkreetse sõnavormina. Viimaseid nimetatakse leksikaalses semantikas ka paralekseemideks (< kr. para ' kõrval, juures'). Leksikoloogia alldistsipliinid Leksikoloogia jaguneb üksteisega seotud alldistsipliinideks. • Sõnavarateadus = leksikoloogia e. sõnavaraõpetus. • Kitsamas mõttes tegeleb sõnavarateadus sõnavara semiootiliste, grammatiliste, kognitiivsete, sotsiolingvistiliste ja strukturaalsete aspektidega. • Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt sõnatuletusega ja sõnade liitmisega (= sõnasüntaks). • Sõnamoodustusel on keelespetsiifilised iseärasused. • Leksikaalne semantika (kr. semantikos ’tähendav’) tegeleb lekseemide tähenduste uurimisega.
uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de-mitmus, sid-partitiiv, -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda:
mis haakub reeglitega. Ning oma juttu lõpetades küsin oma kuulajatelt kas on küsimusi ning vastan neile valikuliselt ja lühidalt. Siis jätan oma kuulajatega hüvasti neid tänades nende tähelepanu eest. Nii olen ma saavutanud huvitava ja ka endast kõrge mulje kuulajate seas. Ropendamine on aga alati tabuteema olnud, olgu siis tegemist kas ametiasutuses või kodus suhtlemisega. Üldiselt peab inimene nende sõnade kasutamist vältima pidevalt, et see ei muutuks nendel igapäevaselt sõnavara osaks. Lisaks on see kiire kehva eelaimduse tekitaja, kuna ühiskonnas vaadeldakse seda kui sinu vaimse hariduse puudulikust. Lisaks arvatakse et too inimene väljendab niimoodi sõnu kasutades oma ülbet olekut ja üleolevat suhtumist, mis teeb sellest inimesest omakorda eemaletõukava individuaali. Sõnavara kasutuses tasub ka meeles pidada peale selle kõige, et peale roppuste kasutuse on hea kui släng või teisisõnu kõik
koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivse töö viljana, sest neis kajastava materjali hulk on väga suur(M. Ehala 2001:182). Sõnastik koosneb sõnaartiklitest. Sõnaartikkel on lõik, mis annab infot ühe keeleüksuse kohta. Sõnaartiklil on kaks osa: märksõna ja kirjeldus ( M.Erelt 1997:569). Sõnaraamatuid klassifitseeritakse kas märksõnastiku järgi, mis tähendab millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus või kirjelduse järgi - missugust teavet kirjeldus pakub( M.Erelt 1997:569). Sõnastiku ülesehitus võib olla alfabeetiline või mõisteline. Mõisteline sõnaraamat esitab sõnad mõisterühmiti ja vajab siis tähestikulist registrit. (Andrus Saareste ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" Stockholm, 19581968, register: Uppsala, 1979.) Sagedussõnaraamat näitab sõnade sagedust ühe
päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juhatamine; Unit 19: naljad; Unit 20: suvi). Õppekomplekti ülevaade annab kirjeldab õpitavat ning valitud teemad vastavad uuele võõrkeelte ainekavale (vt. lisa 1). Õppekomplekti ülevaade sisaldab sõnavara, suhtlemisvormingute ja keeleteadmiste ülevaadet. Õpiku lõppu on lisatud sõnastikud (õppeühikute kaupa ja tähestikuline). Lisaks on pärast õppetükke tekstid inglise keelt kõnelevate maade (the USA ) kohta ja lisalugemispalad. Õppekomplekti materjalid arvestavad riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eemärke. Õppekomplekt toetab kõikide üldpädevuste arendamist nii lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- kui ka kirjutamisülesannete kaudu
20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all ,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva
Eesmärgid Hindamine Meetodid Unit 1. Oma suve tegemistest oma suvest jutustamine paarislugemine, ahelküsimine, rääkima õppimine (minevik) arutlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Unit 2. Lugemisoskuse teksti lugemine ja tõlkimine õpetaja selgitus, näitlikustamine, arenemine. Londoni tunnikontroll sõnavara kohta paaristöö, ideekaart, iseseisev vaatamisväärsustega töö õpiku ja töövihikuga. tutvumine Unit 3. Postkaarti kirjutama teksti lugemine ja tõlkimine õpetaja selgitus, paaristöö, õppimine. Teadmised tunnikontroll sõnavara kohta iseseisev töö õpiku ja transpordivahendite kohta. töövihikuga. Unit 4
seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed.
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks
................................................................................................................3. Vastandumine..............................................................................................................4 Tajumine......................................................................................................................4 Käitumine.....................................................................................................................5 Sõnavara.......................................................................................................................6 Konflikti tagajärjed.......................................................................................................6 Konflikti lahendamine...................................................................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................
*Sünonüümid pole alati vastastikku asendatavad (nt. "Ma sõin kooki" aga ei saa öelda "Ma einestasin kooki") 4. Antonüümid ja nende tähtsus Antonüümid – vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe Nt: ema – isa, täna – homme, mees – naine, punane – sinine, Antonüümipaari sõnadel on alati palju tähenduse ühistunnuseid, kuid neil erineb ainult ÜKS oluline tunnus. NT: (ema-isa) neid eristab sugu Antonüümidel on keele sõnavara süsteemis oluline osa. Kuna seetõttu on kõigi keelte grammatikates vahendeid vastandsõnade moodustumiseks. Eesti keeles kõige rohkem omadussõnadel: 1. tu- ja matu- liited: (elus – elutu, valus – valutu, kannatlik – kannatamatu, häbelik – häbematu) 2. eesliide eba- : ( harilik- ebaharilik, mugav – ebamugav) 3. liitsõna esiosis mitte- : (söödav – mittesöödav, loetav – mitteloetav)
integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Piip ja Tuut Mängumaja külastamine Koos hea meil olla
· Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni. · Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik; vaidlused, kuidas selleni jõuda. · Diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema.
Teenindusstandardid Kuidas kirjutada e-maili?: 1) Lisa oma kirjale ,,teema", see näitab kirja saajale, et tegemist ei ole rämpspostiga. 2) Alusta kirja tervitusega. (Näiteks: Lugupeetud Paul; Austatud Paul). 3) Tutvusta ennast lühidalt. 4) Maini, mis sinu kirja mõte on. 5) Kontrolli oma õigekirja ja kasuta selgelt mõistetavat sõnavara. 6) Ära kirjuta liiga pikalt ja segaselt. 7) Täna kirja saajat tähelepanu eest. 8) Lõpeta kiri heade soovidega. (Näiteks: Kõike head!; Palju edu! Kuidas käituda eaka inimesega teeninduse olukorras?: 1) Ole rahulik ja kannatlik. 2) Ära ärritu. 3) Kasuta tugevat ja selget hääletooni. 4) Kasuta selget ja konkreetset sõnavara. 5) Vajadusel korda öeldut. 6) Suhtu eakasse inimesse lugupidamisega. Kuidas peab teenindaja välja nägema?:
Kõne ja suhtlemise areng Psühholoogide arvates läheb osadel lastel koolis algusest peale paremini kui teistel seetõttu, kuivõrd nad valdavad keelt, mida räägitakse koolis. Koolis räägitakse dekontekstualiseeritud keelt (Kikas 2008: 46). Sõnavara suurust peetakse seotuks kirjaliku keele omandamise edukusega. Mina töötan ühele õpilasele keskendunud õppe õpetajana 4. klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav. Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning
Eesti keele nõrk oskus noorte seas Referaat Timo Aas KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS ,,Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere'i, Oscar Wilde'i või ,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka
Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärasest lausestusest, rikastas keele sõnavara ja
ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid.
...................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET........................................................................9 Esimene aste visuaalne eristamine......................................................................9 Teine aste enda kohta käiv sõnavara................................................................. 10 Kolmas aste kodu sõnavara............................................................................... 11 Neljas aste lauseehituse sõnavara .....................................................................12 Viies aste mõtteterviku moodustavad väljendid ning laused............................ 14 Kuues aste tõelise raamatu lugemine............................................................
Eesti kirjakeel 19.sajandil Uus kirjaviis Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem
Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub
Logistika eriala Teema Lugemine Rääkimine Kirjutamine Grammatika Sõnavara Kauba Transpordiliigid Transpordi- Transpordi- Keskvõrre. Transpordi- transportimine (küsimustele liikide liikide eelised ja Keskvõrdega liikide vastamine, võrdlemine puudused (tabeli lausete nimetused. väidete (paaristöö). täitmine). konstruktsioo- Sõnade hindamine)
Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjeldamisega. Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast
Kirjanduse funktsioonid Kirjandusel on palju erinevaid väärtusi ja funktsioone, mis omavad erinevate inimeste jaoks erinevaid väärtusi. Kui ma olin noorem, oli raamat minu jaoks hea ajaviitmise viis. Sealt sain palju uut sõnavara, laienes ka mu silmaring maailmas toimuva suhtes. Tänu inglisekeelsetele raamatutele on suurenenud ka minu võõrkeele sõnavara ning paranenud lauseehitus. Hetkel on kirjanduse puhul minu jaoks oluliseim, et raamat mind kõnetaks ning minu mõtetele ja küsimustele vastaks, et ta aitaks mul leppida tegelikkusega ja pakuks lohutust, kui olukord tundub lootusetu. Paljude teoste abil olen õppinud märkama ja vaatama ka asjade teist poolt. Kirjandusel on ka oluline roll kultuuri säilitamise ja edendamise suhtes. Selle abil on võimalik
kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Reformatsiooniaeg vajas emakeelset kombetalituste läbiviimist, rahvast sai harida omakeelse jumalasõnaga – piibli vajadus, kreeka ja ladina keel ei sobinud eesti keelele, kuna keelereeglid ja –normingud puudusid, oli tulemuseks suur varieeruvus nii kirjaviisis kui vormistuses. Mõju saksa keelel eeskujukeelena, abstraktse sõnavara puudus Mis liiki tekste trükiti? (Vt konspekti, töölehti!) kirikukäsiraamatud ja jutlusekogud 4. 17. saj kirjakeele tekstid (teada aastaid ja seda, miks tähtsad) ● 1600 – 1606 - G. Mülleri jutlused - 39 jutlust, 341 lk. ● Esimesed eesti keele grammatikad 1637 - H. Stahli põhjaeesti grammatika - Tema kujundatud ebaühtlane kirjaviis lähtus saksa keelest, mõeldud sakslastele 1648 - J
eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid · Uue kirjaviisi kasutuselevõtja · Õppis tundma eesti keele murdeerinevusi · Rikastas eesti keele sõnavara Helle Kreutzwald Näited: Vana ja Uue Testamendi tõlkija, piibli Näited: kirjutas ,,Kalevipoja", -nna naissoo liide, tõlkis tervikuna eesti keelde, uued sõnad: rahvus, vesinik, süsinik 19. saj keeleuurija/- teadlane Saksa soost 19. Saj eesti keele uurija · Eesti keele normeeriva grammatika · Pööras tähelepanu eesti keele uurimisele
kuid arengu/muutuse käigus võib see muutuda. Nt soome-ugri keeled on algselt aglutineerivad, kuid tänapäeval pole aglutinatsioon säilinud võrdsel määral kõigis keeltes. Ungari keel on aglutineerivam kui soome; soome on aglutineerivam kui eesti. Eesti keel on juba aglutineeriv-flekteeriv. Viimasel ajal kasvab eesti keeles analütism. Vene keel on valdavalt flekteeriv, kuid sealgi kasvab analütism. Primitiivseid, vaeseid jms keeli ei ole olemas! Vajaduse korral on sõnavara ja isegi terved registrid täiesti arendatavad (keelekorraldus). Kui palju keeli on maailmas? Küsimusele on raske vastata. Oleneb keele definitsioonist. Oleme harjunud, et keel = kirjakeel (s.o. keelest räägime siis, kui on olemas kirjalik traditsioon, standard jne). Laias laastus pole see kaugeltki nii. Keel = rahvuse/riigi sümbol (s.o. langeb kokku poliitiliste reaalidega Eestis eesti, Venemaal, vene, Prantsusmaal prantsuse jne). Kuid mida teha Norraga, kus on 2 kirjakeelt.
Miks tuleb lugeda raamatuid? Paljud õpilased kurdavad, et õpetaja annab liiga palju kohustuslikku kirjandust lugemiseks. Miks meil kästakse raamatuid lugeda? Raamatute lugemine arendab sõnavara. Õppides uusi sõnu väljendeid muutub meie keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Nii saame ka koolitöös paremaid hindeid, sest õpetajad peavad lugu õpilastest, kes kirjutavad huvitavaid kirjandeid. Raamatud on huvitavad. Tore on lugeda ulmelistest seiklustest ning fantaasiat kasutades asju ette kujutada. Filmi on küll huvitav tore vaadata, kuid seal on tegelased valmis kujul ette antud ning kujutlusvõimele jääb vähe ruumi.
Juhan- Kati poissõber Liis ja Anni- Kati parimad sõbrad Markus- nakatas Kati HIV-i, toetav sõber Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1. Kati usaldab Juhanit 2. Pidu Pärnus 3. HIV-ist teada saamine 4. HIV-ga elamine Huvitavad tegurid ja faktid Ülimalt noortepärane Ootamatu lõpplahendus Sõnavara Raamat saavutas 2006. aastal noorsooromaanivõistlusel teise koha VAT teater on teinud raamatust lavastuse Põhjendatud hinnang Kaasahaarv- palju seiklusi Ei tahtnud käest panna- väga põnevalt kirjutatud Noortepärane- noorte sõnavara ja probleemid Kiiresti läbi loetav- lihtsalt ja arusaadavalt kirjutatud Kasutatud allikad Kirjaklambritest vöö Mare Sabolotny Tänapäev 2007 http:// janely-loeb.blogspot.com.ee/2015/04/mare-sabolot ny-kirjaklambritest-voo.html http:// www.vatteater
Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt läbiviidud iseloomuomaduste sõnavara kohta ning teine Ene Vainiku poolt läbiviidud emotsioonisõnavara kohta, mida on käsitletud ka kahes teises artiklis. Emotsioonisõnavara on see, mis eeldatavasti esindab meie teadvuses emotsioone, ning selle valdamine ja äratundmine suhtlusprotsessis moodustab olulise osa indiviidi nii keelelisest kui ka sotsiaalsest kompetentsist. Selle moodustavad laias mõttes väljendid, mis viitavad tunnetele. Kitsamalt võttes on need eelkõige otsesed emotsiooniväljendid,
Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu ka armastusest mõisapreili ja Hansu vahel. Tegelasteks on seal kratid, kodukäiostjad ja teised ebatavalised olevused. Raamatus oli põhirobleemika ahnus, vilja ja küttepuude vargused ja ka tapmine, sõnavara on üldiselt normaalne, kuid kõige ebameelvivama ja ropuma suuga on Õunaendel. ''Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle'' on Andrus Kivirähnu poolt kirja pandud veidi ropu sõnavaraga teos, mis on antud järje kolmas ja ka viimane osa, kus o juttu meie poliitikute ennekuulmatutest ning jalustrabavatest seiklustest millel puudub õnnelik lõpp. Kaur Kenderi üheks teoseks on ''Check out'', kus tuleb juttu multimiljonäris, kes
puuduvad aga diftongid ja tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.80. aastatel (tõestati sarnasus Siberi rahvaste handide ja mansidega) Lisaks keelelisele sarnasusele rääkisid handid ja mansid ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu.
Sissejuhatus Uurimistöö koosneb kahest suuremast osast, millel on ka veidi erinevad eesmärgid. Minu uurimistöö esimeseks eesmärgiks on püüda leida vastust küsimusele, kuidas mõjutab kultuur ja selle muutumine kirjakeelt. Uuritavaks valdkonnaks valisin kinematograafia ja materjali otsisin neljast erinevast kirjakeelsest perioodikaväljaandest. Kitsamalt uurin nende artiklite sõnavara. Ma valisin selle teema, sest on huvitav põhjalikumalt süveneda sellesse, missugune on kinematograafiaalaste artiklite sõnavara. Pidevalt võetakse kasutusele uusi sõnu ning samuti toimuvad muutused kino valdkonnas. Uurimisobjektiks valisin võimalikult erinevate väljaannete artiklid: 1. Ajakiri Teater. Muusika. Kino, oktoober 2005. aasta, lk. 112 119, ,,Üks pooleli jäänud lendutõus II." 2. Ajaleht Sirp, 14. oktoober 2005 aasta, lk
SISSEJUHATUS Antud referaat annab lühikese ülevaate lapse kõne arengu tähtsamatest etappidest. Referaat kirjeldab lapse kõne arengut sünnist kuni seitsmenda eluaastani. Lapse kõne arenguetappidega peaks olema tuttav nii lapsevanem kui ka õpetaja. Selleks, et analüüsida lapse arengut ning seda vajadusel toetada, kui lapsel tekib raskusi või areng pole eakohane. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara (aktiivne ja passiivne) laienemisega ning hõlmab ka suhtlemisoskust. Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti kõnearengu taset tervikuna. Lapse kõne areneb kiiresti, eriti kiire areng toimub enamasti pärast esimeste sõnade ütlemist. Koolimineval lapsel peaks kõnes esinema kõik häälikuid, tema sõnavara ulatus laialdane. Kooliküps laps peaks kõnet hästi mõistma ja oskama sõnvara ka iseseisvalt olenemata olukorrast kasutada.
Metafoor - sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. (hiir `näriline' `arvuti lisaseade') Metafoor George Lakoff ja Mark Johnson Metaphors We Live By (1980) On tähendusmuutuse oluline allikas Üks viise kuidas keeles loovust kasutatakse Leksikoloogia sõnaõpetus sõnavaraõpetus Uurib, kuidas sõnad inimkogemuses eksisteerivad (sõnaraamatute koostamise põhimõtted >> sõna talletamine ja taastootmine ajus) Põhimõisted I Sõna üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Sõna algvorm sõna esindaja, valitakse (ainsuse nimetav ja ma-tegevusnimi) Sõnavorm grammatiline sõna, st sõna mistahes grammatilises vormis (jooksma, joostakse, on jooksnud).
Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lämmastik, wesinik Abstraktsed nimisõnad us-liite abil - iludus, omadus, rahwa-us "rahvus" Kirjandus "Kalevipoeg" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" "Kodutohter" "Viinakatk" "Kilplased" "Reinuvader Rebane" Mälestuse jäädvustamine
Ei tohi kirjutada muinasjuttu. Ei tohi liialt oma arvamust avaldada. Ei tohi näida eelarvamuslikuna. Kirjand on erapooletu. Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele. Või siis õpilane teeb seda ning kirjutab seda kirjandisse. Mille järgi hinnatakse kirjandit? Kirjandit hinnatakse viie kriteeriumi alusel ning vastavalt sellele saab õpilane punkte. Need kriteeriumid on: sisu, õigekiri, stiil/sõnavara ja vorm/ülesehitus. Neid nelja asja peabki kirjandit kirjutades jälgima ja ongi 100p käes. Kas pole lihtne? Igatahes, hakkame pihta. Võtame esimesena vormi ja ülesehituse, sest see on alustala kõigele. 1 Karlsonpoliit © Vorm ja ülesehitus! · Faktid: o Vormi ja ülesehituse eest on võimalik saada maksimaalselt 5 punkti.
Probleem on sarnane. Suurkeeled on ennast vaikselt sisse pressimas nii grammatika kui sõnavaraga. Samas on nad ka veel praktilise väärtusega. Näiteks õppides ülikoolis on suur osa erialasest kirjandusest kätte saadavad ainult kas vene või inglise keeles. Põhjuseks meie väike rahvaarv. Kõikidele raamatutele ei jagu tõlke ja nende tõlkimine on majanduslikult kulukas tegevus. Lisaks peitub üks probleem ka sõnavaras. On väga palju termineid, mida pole eesti keelde tõlgitud. Sõnavara kitsus on ka üks põhjustest, mis tekitab keelelist rahvusvahelistumist. Selge oht on kosmopoliidistumine. Maailmakodanikuks olemine nii vaimult, füüsiliselt kui ka keeleliselt. Polüglotid on teretulnud, peaasi, et ei toimuks massilist leksikate põimumist. Probleem pole siiski keeletarkades, kes suudavad oma sõnakasutust kõrgemal tasemel kontrollida. Küsimus on igapäeva lävimises. Keel on suhtlusvahend, mis on ajaga kaasaskäiv ja selles muutuv
c. Kommunikatsiooni vilumused sõnade arvu suurenemine c.i. 1 a paar sõna c.ii. 1,5 a u 50 sõna / aru saab rohkem c.iii. 2 a u 200 sõna c.iv. 3 a u 1000 sõna c.v. 4 a u 5000 sõna c.vi. Täiskasvanul u 35 000 sõna. Ülikoolis õppijal u 50 000 sõna d. Keskkondlikud mõjud sotsiaalsed otsused. d.i. Vanemate poolne sõnavara mõjutab väga palju. d.ii. Kohane keele kasutamine. Keele omandamise teoreetilised käsitlused · Õppimisteooriad o Kinnitamine reageering lapse sõnale o Jäljendamine laps jäljendab seda, mida kuuleb · Nativistlik lähenemine o Kaasasündinud keele omandamise vahend. Valmidus keelt omandada Kriitilised perioodid bioloogilisest küpsemisest tulenevad. Nt lumit
unustada. Inimesed tänapäeval ja ka vanematel aegadel on just seepärast armastanud ilukirjandust, et see viib neid reaalsusest niivõrd kaugele, et lehe keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine tuleb kasuks ka end kultuuriliselt harides; et teada ja mõista suurimaid kirjanduseteoseid. Ilukirjanduse lugemine arendab ka mõtlemist. Ilukirjandus pole tihti just kõige lihtsamini mõistetav ja seega nõuab rohkelt kaasamõtlemist. Ilukirjandus arendab muidugi ka fantaasiat. Filmi vaadates on inimese eest
Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid inglise keeles on võimalik leida pea iga vähegi tuntud raamatu audio versioon, mille abil on väga hea võõrkeelt praktiseerida, arendada ja sõnavara laiendada. Meelelahutuskirjandusel on võrreldes filmidega eelsus kuna see jätab lugejale vabaduse kujutada ette vastavalt oma soovile ning raamatut on mugav kaasa võtta. Lugemine rikastab sõnavara, ergutab fantaasiat ja laiendab silmaringi. Lugemine aitab vabaneda argipäeva muredest ja kiirusest, võtta aja maha, ning lõõgastuda. Seda tehes saab inimene rännata kaugeisse ja sageli olematutesse paikadesse. Raamatud olid, on ja jäävad, isegi kui nad varsti enam paberil ei pruugi olla
annaabi.ee 
