12. klassi majanduse konspekt (1)

ETTEV. EESMÄRGID
Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises.
Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit , mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada.
Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid , mis tuleb tegutsemise abil ellu viia.
Eesmärkidega seoses tekivad küsimused
1.Kelle eesmärkidega on tegemist
2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist
Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada

ettevõtte kui institutsiooni eesmärke

ettevõtja isiklikke eesmärke
Ettevõtte eesmärgid
Toodangu kvaliteet
Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine’
Kasumi suurendamine
Kulude alandamine’
Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis
Piisava likviidsuse tagamine
Ettev maine tagamine
Töötajate heaoluga seotud eesmärgid
Ettevõtja eesmärgid
Isiklik sõltumatus
Eneseteostus
Suured sissetulekud
Oma ideede realiseerimine
Atraktiivne elustandard
Teisest seosest võib välja tuua erinevad huvigrupid
Põhigrupid- mõjutavad otsesel ( omanikud , mänedzerid, töötajad)
Sateliitgrupid- mõjutavad kaudselt ehk ettev. välised huvigrupid ( hankijad , tellijad, võõrkapitaliomanikud)
AVALIKUD eesmärgid- vastavad kõlbelistele tõdedele, sotsiaalsetele normidele ja kujunenud tavadele ning pälvivad üldsuse või teatud ringkondade heakskiidu Näiteks looduse saastamise vähendamine.
VARJATUD eesmärgid- ei ole nende ebakõlbelisuse, ebapopulaarsuse või omakasupüüdlikkuse tõttu avaldamiseks sobilikud või otstarbekad, kuid tegelikkuses siiski järgitavad. Tavaliselt peegeldavad varjatud eesmärgid teatud kitsaid erahuvisid.
ETTEV. HUVIGRUPID
Ettevõttel tuleboma tegevuses arvestada mitmesuguste gruppidega, kellest igaühel on ettevõttega seotud teatud huvid. Neid gruppe võib nimetada ettevõtte huvigruppideks . Ettev . huvigruppide hulka kuuluvad kõik grupid ja organisatsioonid , kes on ettevõttega otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Kõikidel huvigruppidel on antud ettevõttega seotud mingid kindlad huvid, mille tugevus ja mõju ettevõttele sõltuvad konkreetsetest tingmustest. Huvigrupid jaotatakse ettevõttesisesteks ja ettev. välisteks:
Sisesed huvigr.
Omanikud- huvitab eelkõige kapitalilt saadav tulu, kapitali säilitamine ja kasvatamine. Huvid sõltuvad sellest, kas on tegemist väikeomanikuga või suuraktsionäriga, kellel on otsustav roll ettevõtte jaoks tähtsate otsuste tegemiseks.
Tegevjuhtkond- mänedzere huvitab sissetulek, lai otsustusautonoomia,huvitav töö,oma ideede realiseerimine, ettevõtte arendamine.
Töövõtjad- on huvitatud sissetulekust, töökoha säilimisest ja sotsiaalsetest garantiidest, rahuldavatest töötingimustest jne
Ettevõttevälised huvigrupid
Võõrkapitaliomanikud- huvitab kindel ja soodne kapitalipaigutus
Kliendid- neile vajalik toodang soodsate indade ja nõutava kvaliteediga
Konkurendid- konkurentsireeglitest kinnipidamine ja teatud kooperatsioon
Hankijad- makseõimeline nõudlus nende toodagu järele, stabiilsed ja soodsad hanketingimused.
Riik ja ühiskond- huvitab maksudega seonduv , töökohtade loomine ja säilitamine, hariduse, kultuuri, teaduse jne toetamisne
See, kui oluliselt üks või teine grupp ettev.eesmärgipüstitust ja teisi ettevõttes tehtavaid otsuseid mõjutab, sõltub konkreetsetest tingimustest.
ETTEV. KESKKONNASFÄÄRID
Ettev. ei saa kunagi vaadelda lahus sellest keskkonnast, milles ta tegutseb. Nende vahel eksisteerib rida mitmesuguseid seoseid .
Eristatakse:
Ökoloogilist keskkonda- haarab loodust kõige laiemas mõttes. Probleemid: a) piiratud loodusressursid ,b)keskkonna saastamine Arvestama peab, et vabu hüvesid jääb üha vähemaks, kasvab tegevust reguleerivate seadusandlike aktide hulk, kasvavad kulutused
Tehnoloogilist keskk .-tähendab tehnikat ja selle arenguga kursis olekut. Selle keskkonnasfääri olulisust näitavad:1. Tehnoloogilise arengu kiirenemine ,2.toodete elutsükli lühenemine 3.tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes 4. Oma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud.
Majanduslikku keskk.- sõltuvalt oma tegutsemisvaldkonnast, huvituvad ettevõtted rahvastiku arvu ja struktuuri, sisemajanduse kogutoodangu, eramajapidamiste tarbimise, investeeringute, inflatsiooni, tööhõive jne kohta. Selle keskkonnasfääri kohta võib täheldada järgmisi tendentse:a) maailmamajanduse mõjude kasv b)varumis- ja toodanguturgude kasvav globaliseerimine
Sotsiaalset keskk.- haarab inimest kui indiviidi ja tema tegutsemist ühiskonnas.põhilised allsfäärid: perekond, kultuur, poliitika, kirik ,
Juriidilist keskk.- moodustab ettevõtlust reguleerivate seaduste ja juriidiliste normide kompleks.
Võib öelda, et nelja eelneva keskkonnasfääri tundmine ja mõjudega arvestamine soovituslik, siis juriidilise keskkonnaga arvestamine on ettevõttele kohustuslik.
ETTEV. LIIGITAMINE
Ettev, on võimalik liigitada mitme erineva tunnuse alusel.
I Ettev, haruline kuuluvus Näiteks ei saa ühtmoodi juhtida panka, tööstus- või ehitusettevõtet.
Tööstus- hankivad ettevõtted, esmase töötlemise ettevõtted, töötlevad ettevõtted
Põllumajandus- taimekasvatus , loomakasvatus
Pangandus
Kaubandus
Turism
IT
II Ettevõtte suurus- päris ühene jaotus puudub, kasutatakse kolme näitajat: töötajate arv, käive, bilansimaht . Suuruse järgi liigitamisel on aluseks kõige sagedamini töötajate arv
Alla 10- mikroettevõte
10-49 – väikeettevõte
50-249 – keskmise suurusega ettev.
Üle 250 töötaja – suurettevõtted
III ettevõtlusvormi järgi
FIE-otsene materjaalne vastutus
AS
OÜ
Täisühing
Usaldusühing
AS ja OÜ sissemakse kohustus, saab asutada min. Üks isik, piiratud vastutus
Täisühing ja usaldusühing- min 2 asutajat, sissemakse kohustust ei ole
IV- Valdava tootmisteguri järgi
Personalimahukad- ettevõtted, kus on palju inimtööjõudu.
Seadmemahukad- palju seadmeid, neid iseloomustab amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal tootmiskuludes.
Materjalimahukad- tooraine ja materjalikulude osakaal on kõrge
Energiamahukad - energiatarbimise kõrge tase
V Valmistamisprintsiipide järgi
Üksiktootmine- ainult üks eksemplar - laevad, kinnisvara
Korduvtootmine- samaliigilist toodet toodetakse rohkem kui üks eksemplar
PERSONALIMAJANDUS
``INIMTÖÖ`` all mõistetakse inimeste füüsiliste ja vaimsete rakendamist ettevõtte eesmärkide realiseerimiseks. Tööjõu sobivus sõltub: füüsilistest võimetest, andekusest, erialasest ettevalmistusest, vanusest ,praktilisest töökogemusest jmt.
Töötaja tööpanus ettevõttes sõltub tema võimetest ning oskusest ja teiselt poolt tahtmisest neid võimeid ja oskusi ettevõtte kasuks rakendada.
Töötahe ehk motivatsioon sõltub töötajatega seotud oluliste probleemidegrupi lahendamisest ettevõttes:personalivalik
töötingimused
töötasu suurus
täiendavad sotsiaalsed soodustused
Nii tekib ettevõttes 4 põhilist probleemide ringi.
Kuidas tagada optimaalne personalivalik?
Kuidas luua optimaalsed tingimused inimese tööjõu rakendamiseks?
Kuidas korraldada töö tasustamist?
Kas, kui palju ja milliseid sotsiaalseid lisasoodustusi pakkuda?
PERSONALIVALIK on otsustusprotsess , mille tulemuseks on kohataotlejae hulgast nende inimeste väljavalimine, kes antud töökohtadele kõige paremini sobivad.
a) milliseid nõudmisi töökoht töötajale esitab
b)kas potensiaalne töötaja vastab esitatud nõuetele.
1.Kui võimed ja oskused on väiksemad kui eeldatakse, ...............................................................
......................................................................................................................................................
2.Kui kvalifikatsioon on kõrgem, kui eeldatakse, .......................................................................
........................................................................................................................................................
Personali valikul läbitakse 4 etappi

antud töökohale vajalike nõudmiste analüüs

kandidaatide värbamine ja arvele võtt

kandidaatide võimete analüüs

valikuotsus
Valikukriteeriumid:
a) erialased : haridus , kogemused
b) füüsilised: .......................................................................
c) vaimsed: usaldatavus, ...............................................

sotsiaalpsühholoogilised: suhtlemine ,sotsiaale keskkondtööl ja kodus jne
Kandidaatide värbamine ettevõtte siseselt või -väliselt.
Kadidaadi sobivuse hindamine mitmes etapis

kohataotleja esitab vajalikud dokumendid

toimub kandidaadi vestlus ettevõtte juhi või vahetu ülemusega

kandidaat võetakse katseajaks tööle
OPTIMAAlSED TÖÖTINGIMUSED tuleb saavutada inimese, tootmisvahendite ja tööobjektide koosmõjuga. Vajalik o n a)inimese töövõime ja vajadustele sobivate tingimuste kujundamine; b) ettevõtte sissetulekut suurendava töösüsteemi kujundamine. Vajalik on tööteaduste abi, tööpsühholoogia ja -füsioloogia tundmine. (valgus, temperatuur,müra, ruumide värv jne)
Optimaalsete töötingimusete kujundamiseks on

tööaja reguleerimine

töökoha kujundamine

mikrokliima kujundamine ettevõttes
PROBLEEMIDE LAHENDAMINE ETTEVÕTTES
Ettevõtjatel tuleb oma tegevuses lahendada väga paljusid erinevaid ülesandeid ning probleeme ja seda ettevõtte tegevuse kõikides valdkondades ( marketing , tootmine, finantseerimine , investeerimine , personal). Vaatamata probleemide mitmekesisusele, võib täheldada, et nende lahendamine toimub suhteliselt sarnase skeemi järgi.
I etapp. Lähtesituatsiooni analüüs.
Lahendamist vajavad problemid ei ole kunagi a priori olemas, vaid need tuleb `üles leida`, s.t. tunnetada. Probleem on olemas siis, kui
a) esineb lahknevus tegeliku ja soovitud seisundi vahel
b) püüdlus saavutada soovitud seisund
Kui probleem on tunnetatud (üles leitud), järgneb sellele kirjeldamine ja analüüs. Selleks tuleb kaaluda: a) kas probleem on üldse nii oluline, et sellega tasub tegeleda
b) kas lahendus on põhimõtteliselt võimalik
c) kas probleemi lahendamiseks tehtud kulutused end õigustavad.
II etapp. Eesmärkide formuleerimine
Sellel etapil määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamisele ettevõtte tegevuses orienteerutakse. Reeglina on tegemist eesmärkide süsteemiga: a) pea-ja kõrvaleesmärgid, b) primaarsed ja sekundaarsed, c) samasuunalised d) teineteist välistavad, e)sõltumatud jne
III etapp. Abinõude ja meetmete kindlaksmääramine.
Tavaliselt on eesmärgi saavutamiseks olemas mitmed alternatiivsed võimalused. Neist tuleb valida parim.
IV etapp. Vahendite kindlaksmääramine.
Et abinõusid ellu viia, tuleb rakendada vastavaid ressursse, nii materiaalseid, rahalisi kui personaalseid.
V etapp. Realiseerimine (teostamine).
Abinõud, mis siiani on vaid paberil , tuleb ellu viia.
VI etapp. Tulemuste hindamine.
Probleemide lahendamine lõpeb alati teatud tulemustega. Hinnata tuleb selleks, et edaspidi jõuda paremate ja efektiivsemate lahendusteni.
Kõikide probleemide lahendamist on vaja juhtida ja seda protsessi kõikides faasides. Juhtimis-ehk koordineerimisfunktsiooni võib jagada neljaks osafunktsiooniks.( planeerimine , otsustamine, korraldamine, kontroll)
1.Kaupade vaba liikumine
Selle seadusega reguleeritakse Euroopa Liidus (edaspidi lühend EL) kaupade liikumist. EL-i liikmesriikide kaubad liiguvad vabalt ühest liikmesriigist teise, ilma igasuguste piiranguteta. Ei maksta tollimaksu, ei tohi piirata koguseliselt . Võrdselt EL-s toodetud kaupadega tuleb kohelda ka
kõikidest teistest riikidest EL-i ametlikult toodud kaupu, mis vastavad kehtestatud standarditele (Kvaliteet peab vastama nõuetele) See tähendab, et täidetud peavad olema ka tolliformaalsused ja muud vajalikud dokumendid ning tasutud tollimaksud . TOLLIMAKS on nendele kaupadele, mis tulevad E Liitu väljastpoolt (kolmandatest riikidest). On kaupu mida võib keelata riiki tuua. Näiteks tooted, mis ohustavad loomi, taimi ja inimeste tervist, kõlbluse vastased, avalikku korda ohustavad,riigi julgeolekut ohustavad ning kustilise-ja ajalooväärtusega esemed, asjad.(KUNSTITEOSTE VARGUSED ). Kaupade vaba liikumine on EL-s kõige paremini edenenud.
2.Teenuste vaba liikumine.
Teenus EL-i mõistes on tasuline tegevus. Teenust võib osutada sellistes valdkondades nagu.
1.Tööstuslik tegevus
2.Vabakutseline tegevus
3.Kaubanduslik tegevus
Teenuse eriliigid;
Negatiivne teenuse pakkumine(näide Soomlased tulevad Eestisse, et tarbida siin odavaid teenuseid)
Positiivne teenuse pakkumine(näide Eesti teenusepakkujad lähevad teenust müüma Soome, sest seal teenib rohkem)
Inimestest sõltumatu teenuse pakkumine(näide TV, internett ja nii edasi, mis levib satelliite ja juhtmeid mööda)inimene ei pea selleks teise riiki ise minema.
Teenuste vaba liikumise seadus kehtib ainult EL-i piires ja El-i kodanikele .
Teenuste müüki võib keelata, kui see ohustab taimi, loomi, inimese tervist. Avalikku korda ja riigi julgeolekut.
3.Tööjõu vaba liikumine
....reguleerib töövõtjate ja nende perekonnaliikmete liikumist EL-s. Kehtib ainult EL-i liikmesriigi kodanikele ja El-i piires. Töövõtja on inimene, kes töötab kellegi alluvuses. Tema pereliikmed on abikaasa, lapsed kuni 21.a ja vanemad kui nad on töövõtja ülalpidamisel. Veel on pereliikmeteks vanemad ja ka kõik kes kuuluvad töövõtjaga ühte leibkonda (vabaabielu puhul, töövõimetud ja nii edasi). Töövõtjal on õigus kandideerida kõikidele vabadele ametikohtadele välja arvatud avalik teenistus , kuhu saavad kandideerida ainult selle liikmesriigi kodanikud.Näit. Sõjaväelased, kohtunikud . Küll aga võib töötada võõramaalane riiklikus meditsiinis või koolis. Elamistingimused peavad olema võrreldavad selle riigi tööliste elamistingimustega.
Võib piirata tööjõu liikumist, kui on tõestatud, et konkreetne isik on süüdi. See et inimene kuulub mõnda ebasoovitavasse organisatsiooni ei anna alust keelule.
Tööandjate liikumine on seadustatud autamisõigusega. Inimesed võivad luua äriühinguid ükskõik millises EL-i liikmesriigis. Äriühingud on AS,OÜ ja FIE. Siia ei kuulu mitetulundusühingud ja sihtasutused. Firma täidab selle riigi seaduseid millises riigis on ta registreeritud ja võib ise paikneda ükskõik millises teises liikmesriigis. Tööandjate seadus laieneb samuti pereliikmetele, kes on samad nagu eelpool . Tööandja mõiste – inimene kes ei tööta teiste alluvuses.
4.Kapitali vaba liikumine
.... seadus reguleerib kinnisvara ( see on maa ja sellel paiknevad ehitised) ostu-müüki, makseringlust. Peale Taani võivad teiste liikmesriikide kodanikud igal pool maad osta. Taanis müüakse ainult oma riigi kodanikele. Eestis on piirang Venemaaga piirnevates valdades 5 a alates liitumisest EL.ga. Seal saab maad osta ainult sinise Eesti passiga. Makseringlust ei tohi takistada (piirata , keelata rohkem kui 6 kuud) Makseringlus tähendab kaupade eest tasumist ja riigimaksue maksmist. Kõikides riikides on erinevad maksumäärad,kuid tähtsamate maksude lõikes on kehtestatud miinimum määrad , millest madalam maksumäär olla ei tohi. Kuid võib olla kõrgem.. Näiteks EL.i miinimum käibemaks on 16% see tähendab, et alla selle ei tohi olla üheski liikmesriigis. Eestis on 18% ja mõnes teises riigis üle 20%.
Miinimum määrad on ka aktsiisile, nii alkoholi, tubaka kui kütuse.
Selle seadusega on reguleeritud ka vallasvara ja rahakapitali liikumine. Vallasvara on see mida saab liigutada (auto, mööbel ja muud asjad). Rahakapital tähendab investeerimist (väärtpaberite ostmist, ettevõtte seadmete ja muu vara liigutamist ühest riigist teise).
Sotsiaalpoliitika
Sotsiaalsete tagatiste süsteemi tüüp
Süsteemi kuuluvad riigid
PÕHJAMAADE MUDEL
Rootsi,Taani,Soome
Töötab maksimaalselt palju inimesi, maksavad makse vastavalt sissetulekutele, tugev sotsiaalhoolekande süsteem, avalikud hüved on ulatuslikult levinud
KONTINENTAAL-EUROOPA MUDEL
Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Belgia
Avalikud hüved on suhteliselt levinud, maksavad makse vastavalt sissetulekutele, töötavad erinevad kindlustussüsteemid näiteks ( pensionikindlustus )
LIBERAALNE MUDEL
Iirimaa.UK
Piiratud juurdepääs sotsiaalsetele tagatistele, sotsiaaltoetused ainult kindlatele sihtgruppidele, valikud hüved on vähem levinud
VAHEMEREMAADE MUDEL
Itaalia, Kreeka, Portugal , Hispaania
Sotsiaalsete tagatiste süsteem on tagasihoidlik , avalikud hüved on minimaalsed.
Sotsiaalpoliitika alla kuulub tööjõu liikumine. On 3 suurt gruppi, mille vahel inimesed liiguvad:
1.Hõivatud 2.Töötud 3.Väljaspool tööjõudu
1.hõivatud on inimesed, kes praegu töötavad. Aga nad võivad sattuda ka teistesse gruppidesse . Kaotavad töö ja siis on töötud või jäävad pensionile ja siis on nad kodus ja kuuluvad klmandasse gruppi.
2.Töötud võivad saada tööd ja siis on nad jälle hõivatud. Aga kui nad on kaua ilma tööta ja lootuse kaotanud tööd leida, siis nad langevad kolmandase gruppi.
3. Väljaspool tööjõudu olevad inimesed võivad soovi korral tööd leida ja saada 1. gruppi või omandavad uueeriala ja hakkavad töötute kirjas uuesti tööd otsima ehk. Tulevad gruppi nr.2
Sotsiaalpoliitika raames pakkuvad tööturuametid koolitusi, täiendõpet ja uue eriala omandamist. Üle ühe aasta tööd otsinuid nimetatakse heitunuteks, kuna selle ajaga on nad unustanud töö harjumused ja distsipliinitunde. Selleks, et neid tagasi tööturule tuua on tarvis suuremaid kulutusi.
Keskkonnapoliitika.
Säästev areng tähendab tasakaalu kolme valdkonna vahel: keskkond, majandus, ühiskond. Nende kolme valdkonna tasakaalustamata areng on viinud tõsiste keskkonna probleemideni ehk ühiskonna probleemide eiramiseni. Riiklike poliitikate ja arengute põhialuseks on olnud majanduse arendamine, mis on viinud keskkonnaprobleemideni. Säästva arengu kontseptsiooni kohaselt ei tohiks väheneda eluks vajalikud ressurssid nagu puhas õhk ja vesi. Ükski riik ei suuda saavutada säästvat arengut üksinda.
Alates 1970-ndatest on vastu võetud direktiive ja regulatsioone. Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku - ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus.
Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku.
EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina. EL-i keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk. Poliitika üldsuunad järgnevaks perioodiks .
EL-i 11 keskkonnapoliitika põhimõtet: 1. ennetamisprintsiip,2. ettevaatusprintsiip, 3.vältimisprintsiip,4.teadustöö keskkonna hüvanguks, 5. saastaja maksab põhimõte, 6. piiriületava kahju vältimise põhimõte, 7. vältida kahjulike ainete transportimist arengumaadesse, 8.koostöö globaalsete keskkonnapoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, 9.rahva keskkonnahariduse tõstmine, 10)probleemide lahendamine nende tekke kohas, 11)harmoniseerimise printsiip.
Kolm spetsiifilist tegevussuunda:
tegevused reostuse vähendamiseks ja vältimiseks

tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks

tegevused tööks rahvusvahelistes organisatsioonides.