Majanduse KT - ettevõtlus (0)

Q: Kuidas võiks jaotada teenuseid osutavaid ettevõtteid?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse KT - ettevõtlus

Q: Kuidas võiks veel jaotada ettevõtteid?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse KT - ettevõtlus

Q: Kuidas riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse KT - ettevõtlus

Q: Mida võetakse arvesse ettevõtte tüübi valikul?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse KT - ettevõtlus

Q: Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduse KT - ettevõtlus

Tartu Ülikool - Õigus - Majanduse alus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas võiks jaotada teenuseid osutavaid ettevõtteid?
Kuidas võiks veel jaotada ettevõtteid?
Kuidas riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse?
Mida võetakse arvesse ettevõtte tüübi valikul?
Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel?

Sissejuhatus majandusteooriasse
Kontrolltöö II
1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega:

Sotsiaalne – makstavad maksud , intressid ja dividendid .

Eetiline – ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid.

Humaanne – palgad
2) Keda huvitab , et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum?
Töötajad – sest nad on huvitatud töötasust;
Omanikud – kapitalilt saadavad dividendid;
Krediteerijad – laenatud kapitalilt saadavad intressid;
Kõrgemalseisvad organisatsioonid – oma kasumiosa.
3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes.

Tööstusettevõtted ( tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks)
Kaubandusettevõtted ( vahendab tootmist ja tarbimist ja jaguneb hulgi- ja jaekaubanduseks)
Transpordi- ja sideettevõtted (objektideks on inimesed, asjad ja informatsioon, eriti oluline on side osatähtsuse kasv)
Pangandusettevõtted (teenused maksete ja krediteerimise alal, hoiustavad inimeste ja ettevõtete raha ning väärtpabereid)
Kindlustusettevõtted (aitavad ettevõtete ja inimeste kahju korvata õnnetuste puhul)
Muud teenindusettevõtted.

4) Kuidas võiks jaotada teenuseid osutavaid ettevõtteid? Näiteks:

kindlustus

transport ja side

kaubandus

pangandus
Toodangu iseloomust lähtudes – teenuseid osutavad.
5) Kuidas võiks veel jaotada ettevõtteid?
Peamise tootmisteguri järgi: aluseks on valmistoodangu omahinna struktuur

töömahukad

fondimahukad

materjalimahukad

teadusmahukad
6) Selgitage mõistet „Ettevõtte ühiskondlik ümbrus“.
Ettevõte peab arvestama kultuuriliste normide ja tavadega, kohalike majanduslike eelduste ja normidega.
Ühiskondliku heaolu saavutamiseks on vajalikud majanduslikud ressursid : maa ja loodusvarad ning ühiskonnaliikmete oskused, mis sõltuvad omakorda koolitusest, ametialasest kvalifikatsioonist, täiend- ja ümberõppest.
7) Selgitage mõistet „Ettevõtte majanduslik ümbrus“.
Majandusliku ümbruse puhul tuuakse välja majanduskorraldus, majanduslik areng ja maksusüsteem.

Majanduskorraldus - määrab selle, kes milliseid otsuseid võib teha.
Majanduslik areng – seda iseloomustavad SKP kasv, tööhõive, raha stabiilsus, välismajandusbilansi tasakaal, sissetulekute ja vara jaotumine , looduskeskkonna seisund. Ettevõte peab nendega arvestama.
Maksusüsteem – ettevõte maksab riiklikke ja kohalikke makse, maksud on diferentseeritud olenevalt ettevõtte suurusest , omandivormist.

8) Turumajanduse erinevad mudelid.

Sotsiaalne turumajandus (Põhja - Euroopas ja Saksamaal, ettevõtete kõrge maksukoormus , suured riiklikud kulutused tervishoiule, haridusele, sotsiaalhoolekandele);
Tarbijale orienteeritud turumajandus (USA-s, riigi minimaalne sekkumine ettevõtlusse);
Administratiivselt juhitav turumajandus (Jaapan, valitsuse, ettevõtete ja töötajate koostöö, riigi aktiivne sekkumine ja ettevõtete toetamine ).

9) Majanduslikult arenenud riikide ühised tunnused. Tooge välja ja iseloomustage 1-2 lausega edukatele turumajanduslikele riikidele iseloomulikke ühiseid tunnuseid. Tooge 3 tunnust.

Eraomandi suur osatähtsus, teatavad tootmisvahendid kuuluvad riigile

Iseloomustus

Siseturul on tugev konkurents

Iseloomustus

Infrastruktuur on hästi arenenud (koolid, transport, telekommunikatsioon, keskkonnakaitse )

Iseloomustus

10) Selgitage mõistet „Ettevõtte õiguslik ümbrus“.
Ettevõtete vaheline ja ettevõttesisene tegevus on reguleeritud seaduste ja mitmesuguste normatiivaktidega.
Ettevõttesisese korralduse aluseks on põhikiri, kus on sätestatud järgmised küsimused:

ettevõtte tegevuse eesmärgid
juhtimisorganid ja nende kompetents
konfliktide lahendamise kord
ettevõtte esindamine
töötajate põhiõigused ja kohustused

11) Kuidas riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse? (nt majanduslike institutsioonide süsteem).
Riik saab sekkuda ettevõtluse korraldamisse ja arendamisse:

majanduslike institutsioonide süsteem;
turu toimimise reeglid, garantiid , piirangud, turutõrgete leevendamine;
ettevõtete aruandluse nõuded;
tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete reguleerimine;
toodangu tehnilised tingimused ja kvaliteedinõuded;
nõudluse reguleerimine;
tulude jaotuse protsess, sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamine;
tootmis- ja ekspordisüsteemi muutuste mõjutamine;
majanduspoliitilise strateegia väljatöötamine ja kooskõlastamine;
keskkonnanõuete täitmise nõudmine;
inimeste kaitse ja turvalisuse sotsiaalsete normide väljatöötamine;
regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine

12) Milliseid vahendeid saab riik kasutada majanduse reguleerimiseks (nt riigieelarve).
Riigil on võimalik majanduse reguleerimiseks kasutada järgmisi vahendeid:

Riigieelarve
Riiklikud sihtfondid
Regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid)
Majandusregulatsiooni normatiivid (hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid , sotsiaalsed normid ja normatiivid).

13) Ettevõtte jaotus omandivormi järgi (ettevõtete tüübid).
Eraettevõtted – ühe isiku ettevõte, vastutab oma isikliku varaga.
Majandusühingud
Ühistud
Isikuühingud – oluline on konkreetse isiku side ühinguga.
Kapitaliühingud – kapitaliomaniku isik on anonüümne.

Täisühing – on vähemalt 2 omanikku , vastutavad kohustuste eest kogu oma varaga.
Usaldusühing – on kahte tüüpi: ühed vastutavad kogu oma varaga; teised vastutavad ainult ettevõttesse paigutatud kapitaliosaga.
Osaühing - on kapitaliühing, osakuid ei müüda börsil, osanike arv on väike, ühe osaniku osatähtsus on suhteliselt suur, osaühingut juhib ühingu juhataja ja osanike koosolek
Aktsiaselts - põhikapital jaguneb paljudesse osadesse ehk aktsiatesse, mida tavaliselt müüakse börsil, seega on võimalik juurde saada palju kapitali.

14) Mida võetakse arvesse ettevõtte tüübi valikul ? (nt vastutus).
Ettevõtte tüübi valikul võetakse arvesse nende puudusi ja eeliseid .
15) Töösuhted, nende tasandid .
Tööandjate ja töövõtjate vahel on suhted mitmel tasandil. Nendeks tasanditeks on riik, ettevõte, ettevõtte ja töötaja vaheline tööleping.

Riik kaitseb tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete raamtingimusi.

Töösuhete aluseks on tööandjate ja töövõtjate sotsiaalne partnerlus, seega mõlemad pooled esindavad oma huvisid, aga nad kannavad kaasvastutust ettevõtte majandusliku ja sotsiaalse arengu eest.
16) Ettevõtte tegevuse eesmärgid (monetaarsed ja mittemonetaarsed).
Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine .
Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse.
Monetaarsed eesmärgid:

kasumi maksimeerimine
tulu maksimeerimine
käibe maksimeerimine

Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid .
Mittemonetaarsed eesmärgid:

majanduslikud
mittemajanduslikud (sotsiaalsed, eetilised , poliitilised): *turuosaluse suurendamine *tootmise kasv * prestiiz ja võim *sõltumatus *töökohtade säilitamine ja kindlustamine *poliitilise mõju suurendamine *perekonnatraditsioonide säilitamine *looduskaitse

17) Varustamise olemus ja eesmärgid.
Varustamise eesmärgiks on:

Kvaliteedi kindlustamine (saab alguse varustamisest).
Kulutuste optimeerimine (sõltub ostmisel tehtud kuludest ja varustamissüsteemi majandamisest. Liiga suured laovarud toovad kaasa ülearuseid kulusid , sest raha on ju nende all kinni. Ideaalselt peaks materjale hankima just täpselt õigeks ajaks. Sellel on oma ohud – materjal ei saabu õigeks ajaks või ei vasta kvaliteedinõuetele, tekivad seisakud, kaasneb ettevõttepoolne lepingute rikkumine ).
Lepinguliste kohustuste täitmine tellijate ees (materjalid peavad minema tootmisse õigeaegselt, risk on vaja minimaalseks).

Varustamise olemus:
Tootmine on otseselt seotud varustamisega. Masinate ja seadmetega varustamist käsitletakse tavaliselt koos investeeringutega, tööjõuga varustamist koos personalimajandusega ja rahaga varustatust koos finantsmajandusega.
18) Varustamise põhiküsimused.

Mida hankida – põhimaterjalid, abimaterjalid, tehnoloogilised abimaterjalid, pooltooted, valmistooted, instrumendid, tagavaraosad, büroomaterjalid jne. tavaliselt kerkib küsimus, kas osta valmistooted oma tootmise laiendamiseks või osta. Vastuse saamiseks lähtutakse kvaliteedinõuetest, võrreldakse kulusid, oma tootmisvõimsusi ja reserve .

Millal hankida – oluline on tellimisaeg, sellest tulenevad kulud ja risk.

Kellelt ja kelle abi kasutada – oluline on partnerite valik.

Kust hankida – eelmise küsimusega seotud, kas hahkida oma maalt või välismaalt.
19) Varustamise ABC analüüsi põhimõte.
Otsustusobjektid klassifitseeritakse nende väärtusest lähtudes ja sel juhul on võimalik peatähelepanu suunata kõige vääruslikematele objektidele.
Kõige olulisemad materjalid on A-materjalid, siis tulevad B- materjalid ning seejärel C- materjalid (üldisega võrreldes väike osatähtsus)
Eelnenust lähtudes:
*A-materjalidele eriline tähelepanu, varustusturu täpsed uuringud ja täpsed vajaduse arvestused ja tellimismahu optimeerimine, laovarude hoolikas kontroll, materjalivajaduse pikaajalised programmid .
*B- ja C-materjalide puhul vajaduste hindamine, tellimuste vormistamine, laoseisu arvestussüsteem, vajaduse hindamise aluseks on analoogia senise vajadusega.
20) Hangete sooritamise etapid ja tellimuslepingu olulised punktid.
Hangete sooritamise etapid:

Võimalike pakkumiste väljaselgitamine;
Pakkumiste võrdlemine erinevate kriteeriumide alusel: hind, tähtajad, usaldusväärsus;
Hankijate valik ja oma kvaliteedinõuete esitamine;
Ostuläbirääkimised ja lepingu sõlmimine.

Tellimuslepingu olulised punktid:

Tellitava kauba täpne formuleerimine
Kvaliteedinõuded
Kogus ja hind
Tähtajad
Sanktsioonid
Maksetingimused
Transpordi- ja pakendikulud.

21) Laomajanduse ülesanded.

Varustamisfunktsioon – tootmise kindlustamine vahenditega;

Tootmisfunktsioon – näiteks materjalide kuivatamine , laagerdamine jne.

Stabiliseerimisfunktsioon – korrapäratuse tasandamine , sesoonsuse tasandamine;

Spekuleerimisfunktsioon – varustus - või turustusturul hinnakõikumiste ennetamine ja ärakasutamine.
22) Tellimuspunkti ja tellimusrütmi meetod.
Tellimuspunkti meetod:
Tellimus esitatakse siis, kui materjali laovaru langeb kriitilisele tasemele .
Tellimusrütmi meetod:
Tellimus esitatakse iga kuu kindlal kuupäeval. Tellimuse mahu määrab sel juhul olemasolev laoseis.
23) Tootmise organiseerimine ja tootmisfunktsioon.
Tootmise organiseerimine:
Olulised on järgmised küsimused: mida, kui palju ja kuidas toodetakse ja millise hinnaga seda pakutakse.
Tootmisfunktsioon:
Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega.
24) Majanduslikud kulud ja kasumid .
Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne ning see on seotud kuludega . Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe.
25) Lühiperiood ja pikk periood.
Lühiperioodil ei ole võimalik kõiki sisendeid muuta, vähemalt üks peab jääma konstantseks.
Pikk periood on ajavahemik , mille jooksul ettevõte võib muuta kõiki.
26) Firma tootmisotsused.
Firma töö tulemused sõltuvad ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millis hinnaga ta oma toodangut müüa saab. Kasum kujuneb ju kogutulu ja kogukulu vahena.
27) Turustamise olemus ja turustamise eesmärgid.
Turustamine – ettevõttes väärtuse loomise viimane etapp, haarab tegevusi, mis on valmistoodangu või teenuse müümisega tarbijale. Turustamist mõjutab ettevõtte ühiskondlik ja majanduslik ümbrus.
Kokkuvõtvalt: turustamise abinõude valikut ja edu mõjutavad tarbijad, konkurendid, vahendajad, ettevõtte ümbrus.
Turustamise eesmärgid võivad olla:

suurendada ettevõtte toodangu osatähtsust mingis piirkonnas järgmise aasta igas kvartalis X % võrra
suurendada järgmisel aastal müügikäivet X % võrra
suurendada mingis turusegmendis toote Y tuntuseastet X % võrra.

Toodud eesmärgid peavad sisaldama mõõtühikut, selle väärtust ja ajavahemiku eesmärgi täitmiseks. Püstitatud eesmärgid on turustusstrateegia ( kontseptsiooni ) väljatöötamise aluseks.
28) Turundusmeetmed – tootega seotud.
Vaadatakse toote välist kujundust ja tegureid, mis otseselt mõjutavad kvaliteeti ja kasutatavust, oluline mõjutaja on kauba sortiment ehk kui palju on kaubal variante . Mida vähem on variante, seda enam saab kasutada masstootmise eeliseid ja omahind tuleb madalam. Kallite ja tehniliselt komplitseeritud toodete puhul on oluline garantiiteenuste olemasolu ja pakkumine. Tootega seotud meetmestik kajastab kõiki kvaliteeti mõjutavaid tegureid: sortiment, kaubamärk, tarbija teenindamine jne.
29) Turundusmeetmed – hinnaga seotud.
Siia kuuluvad hindade, hinnasoodustuste , maksetingimuste ja krediidivõimaluste (järelmaksuga) lepingulised kokkulepped.
30) Turundusmeetmed – jaotamisega seotud.
Siin on kaks suurt alajaotust: turustuskanalid ja füüsiline jaotamine ehk turunduslogistika.
Turustussüsteem- võib olla üles ehitatud tsentraliseerituna või detsentraliseerituna. Turustusvorm – tuleb otsustada, kas ettevõte hakkab kasutama oma või võõraid kaubandusettevõtteid. Turustustee tuleb valida kahest eelnenust lähtudes ja see saab olla otsene või kaudne tee.
31) Tarbijakaitse ning „suveräänse tarbija ja pessimistliku tarbija kontseptsioon “.
Tarbijakaitse lähtub sellest, et ostja vajab igakülgset objektiivset informatsiooni ja tuleb vältida turuabinõude ja reklaami negatiivset mõju.
“Suveräänse tarbija kontseptsioon”, väidab, et tarbija on võimeline andma hinnangut mõjutamisstrateegiale ja tegema ratsionaalseid otsuseid. Suveräänne tarbija ei vaja kaitset. ‘’Pessimistlik tarbija “ vajab kaitset ja tarbijakaitse omandab erilise tähtsuse. Inimesed hindavad asju teatud taustsüsteemis, seda kasutab ära reklaam .
32) Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne, kassa ja kassavoo olemus.
Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne – ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest väljamineva raha liikumise kontrollimine ettevõtte maksevõimelisuse ehk likviidsuse tagamiseks.
Kassa - likviidne vahend
Kassavoog on ettevõtte majandustegevuse tulemusena sissetulnud raha ja väljamaksete vahe.
33) Pikaajaline finantseerimine – kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine.
Kapitali sidumise ja vabastamise mõjutamine – ettevõtte maksevõimet saab parandada kui lühendada ajavahemikku väljamaksete ja sissemaksete vahel. Selle saavutamiseks viivitatakse (lükatakse edasi) väljamakseid ja kiirendatakse laekumisi. On võimalik planeeritud investeeringuid edasi lükata , müüa oma põhivahendeid, et saada vahendeid kapitalivajaduste jaoks.
34) Pikaajaline finantserimine – uue kapitali juurde toomine- omakapital ja võõrkapital.
Uue kapitali juurdetoomine ehk finantseerimine- kapitalivajaduse katmist liigitatakse sõltuvalt sellest, kas:

kapital tuleb osanikelt(omanikelt) – omakapital- või krediidina – võõrkapitalina;

sise- ja välisfinantseerimine;
Omakapitali andja vastutab isikuühingute puhul täielikult kogu oma varaga ettevõtte võlgade eest. Omakapitali andjatele tuleb maksta dividende.
Võõrkapitali andjatele tuleb maksta intresse. Võõrkapitali andmine on reeglina seotud tähtajaga. Võõrkapital ei vastuta ettevõtte võlgade eest. Võõrkapitali näide: Näiteks kui ettevõtte töötajad on vabatahtlikult oma pensionivahendid maksnud ja jätnud kuni pensioni väljamaksmiseni ettevõttele käsutamiseks.
35) Pikaajaline finantseerimine – sise- ja välisfinantseerimine.
Lähtutakse päritolust, kas pärineb ettevõttest endast või on juurde toodud väljastpoolt. Sisefinantseerimise võimaluseks on ettevõtte tulu kasutamine, see on omafinantseerimine. Välisfinantseerimine on nt kui erafirma omanik paigutas firmasse algkapitali või osaühingu osanikud paigutasid kapitali, sest vahendid on tulnud väljaspoolt.
36) Pikaajaline finantseerimine – likviidsusreservide loomine.
Sisse- ja väljamaksete tähtaegasid ei ole võimalik täpselt määrata, seega on vajalikud maksevahendite reservid . Likviidsusreservidena saab kasutada maksevahendite jääke ja varasid , mida saab kiiresti muuta maksevahenditeks, näiteks väärtpaberid. Likviidsusreserviks võib lugeda panga nõusolekut krediidiandmiseks vajaduse korral.
37) Lühiajaline finantseerimine.
Lühiajaline finantseerimine tähendab praktikas mõnda päeva. Ettevõte peab võrdlema sisse- ja väljamakseid, jälgima kassaseisu, hindama kapitalivajadust ja likviidsusreserve. Lühiajaliste finantsprobleemide lahendamiseks koostatakse finantsprognoos ja lühiajaline finantsplaan , mis tuleneb prognoosist.
38) Struktuurne likviidsus – kuldne finantseerimisreegel (kuldne bilansireegel) ja vertikaalne finantseerimisreegel.
Kuldne finantseerimisreegel – võõrkapital võib ainult nii kaua olla seotud ettevõttevahenditega, kui kaua on ettevõttes kasutatavad selle kapitaliga muretsetud varad
Kuldne bilansireegel – pikaajalise kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajalise laenuga (kapitaliga).
Vertikaalne finantseerimisreegel - Oma- ja võõrkapitali võrdlus.
39) Planeerimise võimalused – ülalt-alla, alt-üles ja ülalt-alla/alt-üles.
Ülalt-alla- planeerimine – planeerimisülesannete liikumissuund ülevalt alla, ettevõtte poolt fikseeritud raamplaani täpsustatakse, koostatakse järgmise juhtimistasandi jaoks jälle “raamplaan”, mis viiakse allapoole. Meetodi eeliseks on kõigi osaplaanide sihipärasus. Puuduseks on see, et allapoole võib anda plaaniülesanded, mis ei ole reaalsetele võimalustele vastavad.
Alt-üles-planeerimine – plaan koostatakse alumisel juhtimistasandil, ülemistel korrigeeritakse antakse edasi ülespoole. Eeliseks on see, et plaan koostatakse iseendale , ollakse motiveeritud. Puuduseks on, et osaplaanid ei haaku ja on vastuolulised
Mõlema kontseptsiooni eeliseid võimaldab ühendada ülalt-alla/ alt-üles planeerimine. Esmalt koostab ettevõtte juhtkond raamplaani, mis viiakse ülalt-alla. Seejärel tulevad alt üles korrigeeritud plaanid. On töömahukas ja aeganõudev kontseptsioon.
40) Materiaalne ergutamine – selle mõju vähendamise mõjurid (tegurid).
Materiaalsel ergutamisel peab arvestama, et materiaalne ergutamine võib mõjutada üksikuid töötajaid, mitte enamikku ja rahalised väljamaksed peavad olema piisavalt suured (30-100% kuupalgast).
Materiaalse ergutamise mõju võivad vähendada:

ühiskondlik arvamus - töökaaslased suhtuvad püüdlikesse töötajatesse halvasti;
füüsilised ja vaimsed võimed – töönormid on jõukohased ainult keskmisest parematele töötajatele;
isiklikud eelistused – mõni piirdub tavalise palgaga ja suhtub materiaalsesse ergutusse ükskõikselt;
sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid – enamik töötajaid hindab vabadust kõrgemalt kui pingutamist raha pärast;
administratsiooni mitteusaldamine – töötajad võivad karta töönormide tõstmist;
liiga abstraktne kasu – noortöölistele vanaduspensioni suurendamise kasu.

41) Juhtimine ja juhi omadused.
Läbi juhtimise kujunevad välja ühtsed väärtuste- ja normide hinnangud, mõtlemise- ja käitumisestiil, mis loob aluse ettevõtte sümboolikale.
Eduka juhi omadused : (vali mõned)
A. Intellektuaalsed omadused:
*loogiline mõtlemine;
*teooria tundmine (mõistete ja seoste tundmine);
*teooriate diagnostiline kasutamine.
B. Ettevõtlusalane kompetentsus:
*orienteerumine kasulikkuses;
*initsiatiiv.
C. Sotsio -emotsionaalne kompetentsus:
* enesekontroll ;
* spontaansus ;
*õiglus, objektiivsus ;
*õige enesehindamine , oma võimaluste hindamine;
*järjekindlus ja kohanemisvõime.
D. Kompetentsus inimsuhetes:
* enesekindlus (usk);
*kaastöötajate arendamine;
*eneseväljendamisoskus ( suuline kommunikatsioon);
*positiivne orienteeritus;
*grupiprotsesside juhtimine.
42) Palgaõiguse kontseptsioonid – nõudjaõigus ja tulemusõigus.
Nõudjaõigus peab garanteerima , et palga suurus on seotud tööraskusega ja see eeldab töö raskuse hindamist.
Tulemusõiguslik palk peab arvesse võtma tegelikke individuaalseid töötulemusi. Lõplik palgakujundus tugineb 57 ettevõrre töötulemustele. Palka mõjutab ka tööturg
43) Palgavormid .
Peamised palgavormid on aja-, akord- ja preemiapalk.
Ajapalk :

suuruse mõõduks on tööaeg (tund, päev, nädal, kuu)
palga suurus on ajaühiku palgamäära ja ajaühikute arvu korrutis
palgamäära kinnitamisel võetakse arvesse tulemuslikkus ja tootlikkus , jälgitakse ka töösse suhtumist
ajapalka kasutatakse kui töötulemus ei ole otseselt mõõdetav ja töötajast oleneb tööprodukti kogus vähe (liinitootmine), töö on sisu poolest muutuv (hooldustööd), ebareeglipärane või kõige tähtsam on kvaliteet mitte toodangukogus.

Akordpalk:

palga suurus sõltub valmistatud toodangu kogusest

Preemiapalk:

võtab arvesse töö kvaliteeti ja teisi olulisi tegureid
preemiapalk koosneb põhipalgast (aja- või akordpalk) ja preemiast
preemia suurus võib oleneda: töö kvaliteedist, tooraine ökonoomiast, seadmete ratsionaalsest kasutamisest, tähtaegadest kinnipidamisest, õnnetuste ja lohakuse vältimisest, mahunäitajate ja normide ületamisest.

44) Kasumijaotamise korraldamine ja kriteeriumid, probleemid.
Kasumijaotust võib korraldada erinevalt:

jaotada ettevõtte rahaliste tulemuste alused, seega aasta lõpus jaotatakse vastavalt töötajate tööpanusele, seda tehakse kui lõplikku palgakujundust;
kapitalijaotus, aluseks on töötaja kapitaliosa. Töötaja on kapitali ettevõttesse paigutanud erinevaid võimalusi kasutades, näiteks sissemaksetena töötasust.
integreeritud kapitalijaotus, see on eelnimetatute kombineerimine.

Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel? Soovitatakse kasutada kasumijaotuse puhul järgmisi samme :

jaotusbaasi valik, selleks võib olla töötulemuste näitaja(käive), tootlikkuse näitaja(tööviljakus);
mõjutegurite ja nende osakaalu kindlaksmääramine;
kaastöötajate osade kindlaksmääramine;
jaotuse õiguslik reguleerimine.

45) Ettevõtte abi oma töötajatele – vormid, motiivid.
Ettevõte võib osutada vabatahtlikku sotsiaalabi oma töötajatele, et tõsta töötajate motivatsiooni.
Konkreetseid vorme on palju, abi andmise kriteeriumide alusel võib jaotada: tasumisvormi järgi, saajate ringi, osutamise sageduse, vajalikkuse astme, mõõtmisviisi, kulude arvestamise viisi, abi eesmärgi ja olemuse järgi.
Abistamise motiivid on majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised.
Võib välja tuua enamlevinud motiivid, need oleksid järgmised:

töötajate tööpanuse suurendamine;
töötaja sidumine ettevõttega (vanusetasud, ametikorterid);
mõju suurendamine töövõtjale;
maksusoodustuste saamine. Ametiühingud on sellise sotsiaalabi vastu, kuna see võib kahjustada ametiühingute mõju ja töötajate tegevusvabadust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Majanduse kontrolltöö, ettevõtlus

Sarnased õppematerjalid

116

pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4

Majandusõpe

docx

ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM

kulutused 2. Tehnoloogiline keskkond Tehnika ning selle arenguga kursis olek. Tehnoloogia areng kiireneb ja toodete elutsükkel lüheneb. Tehnika ja tehnoloogial on kõrge osakaal kuludes. Firma tehnoloogia kaitse on üha vähem tagatud. 3. Majanduslik keskkond Ettevõte on osa kogumajandusest ja tegutseb riigi majanduslikes tingimustes. Tihe sõltuvus maailma ja riigi majandusest. Maailma majanduse mõjud tugevnevad ka nende ettevõtete jaoks, kes ise rahvusvahelistel turgudel ei tegutse vaid kasutavad kohalikke tooraineid. Nei tuleb siiski arvestada rahvusvahelise konkurentsiga 4. Sotsiaalne keskkond Perekond, kultuur, poliitika, kirik. Üha rohkem püütakse ühiskondlikke norme ja väärtusi läbi suruda spetsiaalsete organisatsioonide poolt. Ettevõtet vaadeldakse kui sotsiaalset ettevõtet mis kannab ise sotsiaalset vastutust. 5

Ettevõtemajandus

doc

Konspekt

I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodetakse müügiks Mõeldud on

Sissejuhatus ettevõttemajandusse

docx

Ettevõtluse alused kordamiseks

9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tulu saada) ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused jm; · igasugune ettevõtjate tegevus ei pruugi olla ettevõtlus. Ettevõtluse eeldused 1. Ettevõtjaks võib hakata igaüks 2. Ettevõtlusega saab hakata kohe pihta 3. Ettevõtluse ei tähenda ühe idee külge klammerdumist 4. Ettevõtja ei küsi, kui palju ta ärist teenib 5. Ettevõtja räägib oma ideest paljudele 6. Ettevõtja loob aktiivselt võrgustikku 7. Korrektne äriplaan ei taga riskivaba ettevõtlust 8. Ettevõtluses on suur roll õnnel 9. Ettevõtja õpib, kuidas toime tulla ebakindlusega 10. Ettevõtja loob tulevikku

Ettevõtlus alused

docx

Ettevõttemajandus

Plussid: · Usaldus, mis on pereliikmete vahel · Mõned tööülesanded saab kodus täita. · Ühine eesmärk · Kiire otsustamine Miinused: · Et kui ettevõttes midagi juhtub, siis see mõjutab kõiki. Ettevõte oleneb pere eelarvest. · Nt. Lahutuse korral probleem ettevõtte jagamisel. · Ettevõte ei pruugi olla jätkusuutlik. Probleem tulevasele põlvkonnale. · Vallandada on.. keeruline. Sotsiaalne ettevõtlus Suunatud erivajadustega inimestele, kellel on füüsilisi, psüühilisi, alkoholi-, narko-, pikaajalise töötuse või erinevatele immigrantide gruppidele omaseid probleeme. Näiteks: Kodutute jalgpalli MM; Heateo Sihtasutus (Uuskasutuskeskus, Noored kooli, Anni Akadeemia, intensuuvrehabilitatsioonikeskus RE-HAB); Lootuse Küla Tehnilis-majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi: töö-, kapitali-, materjali-, energiamahukad Valmistamismeetodite järgi: vool- ja töökojatootmine

Majandus

docx

Finantsjuhtimise kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi

Finantsjuhtimine

pdf

Ettevõtja õiguslikud vormid

Äriühingute vormide võrdlus Ettevõtja õiguslikud vormid Õigusvormid Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Kirjanduses eristatakse tavaliselt kolme tüüpi ettevõtjaid: Tunnused · füüsilised isikud ka soolo- ehk üksikettevõtjad (ainuomandused), Vastutus täielik täielik piiratud piiratud piiratud · partnerlused (partnerships) täis- ja usaldusühingud, Juriidiline isik võib olla võib olla peab olema peab olema · korporatsioonid osaühingud ja aktsiaseltsid.

Ettevõtlus

doc

Rahanduse küsimuste vastused

lisagarantiid juhuks, kui äritegevusest ei teki laenu tagasimaksmiseks piisavalt raha. Mida rohkem võõrkapitali ettevõte kasutab, seda suuremad on tema intressikulud. Võõrkapitali osatähtsuse kasvades kasvab seetõttu ka risk, et ettevõte ei suuda oma kohustusi laenuandjate ees täita juhul, kui äri läheb oodatust kehvemini. Mida suurem on see risk, seda kõrgemat intressi laenuandjad ettevõttelt laenu eest nõuavad; 31. Omakapitali hind Kuna ettevõtlus on seotud riskidega, eeldavad osanikud, et ärisse paigutatud raha toob sisse rohkem kui usaldusväärse panga deposiit või valitsuse võlakiri. Sellest loogikast lähtuvalt kujunebki omakapitali hinnaks riskivaba intressimäär pluss riskipreemia. Omakapitali hinda võib vaadelda nn. loobumiskuluna. See on selline tulem, mille investorid saaksid, kui nad paigutaksid oma vahendid võrreldava riskiga väärtpaberitesse, ja millest nad loobuvad antud ettevõtte kasuks.

Rahvusvaheline rahandus

Rohkem sarnaseid