Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millel põhinevad meie teamised muinaseestlaste usundist?
  • Miks võib väita et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul teadmata?
  • Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud?

Lõik failist

MUINASAEG EESTIS
* periodiseerimine

  • KIVIAEG - vanem kiviaeg ehk paleoliitikum
    keskmine
    kiviaeg
    ehk mesoliitikum
    uuem
    kiviaeg
    ehk neoliitikum
    Paleoliitikumi
    Eesti
    ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud.
    Mesoliitikum
    ( u. 9000-5000 eKr)
    Neoliitikum
    (u 5000 – 1800 eKr)
    neoliitiline revolutsioon - mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele.

  • PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr)
  • noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr)
    RAUAAEG -
    vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr)
    keskmine
    rauaaeg ( u. 450-800)
    noorem
    rauaaeg (u. 800-1200)
    Eestis
    ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses.
  • Uuritakse:
  • 1) arheoloogilised leiud
  • 2) esemelised muistised
    Üksikuid
    teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest (
    Vana- Rooma , Skandinaavia , Vana-Vene)

    (Ei
    olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ära)
    KIVIAJAST
    LÄHEMALT
    Arheoloogiline kultuur, dateering.
    Peamised elatusalad
    Asulate paiknemine ,
    küla/talu
    Matused
    Mesoliitikum
    u.9000- 5000 eKr,
    nn. Kunda kultuur
    Kalastamine , korilus , küttimine.
    Veekogude lähedal, elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, 2-4 peret.
    Ei ole teada
    Neoliitikum
    u.4000-3000 eKr, kammkeraamika kultuur
    Küttimine kalastamine korilus
    jõgede/järvede ääres, mererannal
    Surnuid sängitati asula territooriumile, lahkunule pandi kaasa mõni noake vms. Maahaud, laipmatus. ( selili )
    u. 3000-1800 eKr,
    nöörkeraamika
    Kalastamine, küttimine, korilus.
    Vaikselt tegeldi juba ka loomakasvatuse ja maaviljelusega, kuid vähe.
    Piirkonnad, kus leidus rohumaid kariloomadele. Üksikpered
    Kalmistud rajati asulatest väljapoole, kõrgematele küngastele.Maahaud, laipmatus. Maeti külili ja kägarasendis.
    Kammkeraamika-
  • Vasakule Paremale
    Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus #1 Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus #2 Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus #3 Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus #4 Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus #5 Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus #6 Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura Koop Õppematerjali autor
    Hea ülevaade kiviajast , pronksiajast, rauaajast. Kokkuvõte muinasaja ühiskonnast, muinasusundist ja muistsest vabadussõjast.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    doc

    Eestimaa muinasaeg

    4. Henriku Liivimaa kroonika a. Arvatavalt Saksamaalt pärit, sõitis misjonärina Liivimaale, kus pühitseti preestriks. b. Osales ka tähtsamatel sõjakäikudel eestlaste vastu. c. Kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu. d. Ülistas ristisõdijaid ja tegi maha kohalikke rahvaid. e. Kroonika kui tähtis ajalooallikas ­ eestlaste kombed, keel ja uskumused ning võitlusstseenid. 5. Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227) a. Sõjategevuse algus 1208: · Ristisõdijate retked Ugandi ja Sakala maakonda. · Eestlaste vasturetked liivlaste ja latgalite aladele. b. Ümara lahing 1210: · Võnnu piiramine. · Lahing Ümera jõe äärses metsass. c. Eestlaste pealetung liivlaste aladel: · Plaan vallutada Kaupo linnus Toreidas ja rünnati Riiat. · Toreida piiramisel jäädi kahe tule vahele ja paluti rahu. d. Võitlused 1215-1221

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

    Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka ae

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Eesti muinasaja periodiseering

    Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mi

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    odt

    Muinasaeg

    Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid ­ skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki · Lõunanaabrid ­ idaslaavlased, suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid ­ Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks ­ toimus I vabadusvõitlus ­ eestlased nurjasid venelaste vallutuskatsed ja järgneval poolel sajandil pole teade ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse Muinasaja lõpul · Edelas ­ liivlased ja kuralased ­ suhted väga head · Lõunanaabrid ­ latgalid ­ aeg-ajalt tüli ette tülisid, tugevaimad vastased lõunas olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmed laastavaid rüüsteretki · Läänenaabrid ­ rootslased, taanlased ­ 12.sajandil jätkusid riigi- ja kirikuvõimude katsed

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    Eesti Muinasaeg

    leiba, putru ja üldse uudseid asju. Mitmel poole viidi toit hoopis tareotsale, sauna, reheparsile, lakka. Hingede ärasaatmisel köeti neile sauna ja pandi valmis vihad ning pesemisvahendid. Religioon ehk usund ­ usk üleloomulikusse jõududesse, millest tuntakse end sõltuvat. Vägi ­ muinaseesti muinasusundi põhimõiste, tähendab üleloomulikku jõudu, elujõudu, rammu, võimu. (Eesti oma sõna, umbes 5000 aastat vana) Hing ­ Eesti mõiste, inimese isikupära kandja ja elushoidja (umbes 3000 aastat vana)

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg

    saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne). Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega. ---puudu--- 11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kõige olulisem allikas Henriku Liivimaa kroonika. Henrik oli päritolult sakslane, preester, tõlk, Liivimaale tuli 1205.a Saksamaalt, kogu edasine elu seotud Liivimaaga, suri arvatavasti 1259.a. Kroonika kirjutatud kahes jaos: 1224-26, täiendatud 1227.a. Allikatest kasutas enda tähelepanekuid, sai suhelda inimestega, kes sündmustest osa võtnud, arvatavasti oli kasutada varajasemaid kirjalikke ülestähendusi (polda päris kindlad). HLK originaal (pole leitud) ->

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    odt

    AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

    AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Muinasaeg Eestis

    Taludes olid olemas Tõnni vakad, kus olid annid Tõnnile. Setud austasid Pekot. Kõige tuntum vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat skandinaavlaste thoriga. Ohvriallikad, ohvri kivid on ristiusu eelsed. Eestlased austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas. 1070. Hiltinus Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele. 1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin. Nicolaus tegi ka misjoni tööd. Ta oli eesti päritolu. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli osa feodaaltsivilisatsiooni laienemisest. See toimus lõuna ja ida- euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta. Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetus Tung itta ehk Drang nach osten. Kõigepealt hõivati läänemere lõunarannik ning seejärel idarannik. Liivimaa ristisõda Sündmuste mõju Liivi arengule 1143 ­ Sellel aastal rajati Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks.

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    GKK profiilipilt
    GKK: väga asjalik materjal
    20:56 07-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun