Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"irdmuistised" - 26 õppematerjali

irdmuistised – tööriistad, relvad, potikillud.
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang ­ nt õigustati alistamist. 4...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo KT kordamine 10. klass

Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised ­ tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised ­ hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed ­ Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed ­ korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi ­ muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing ­ Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MUINASAEG EESTIS

MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised ­ asulad, hauad, põllud. Irdmuistised ­ tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur ­ sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine....

Eesti ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajaloo periodiseerimine

Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. MUINASAE VANAAEG KESKAEG UUSAEG KAASAEG G u. 10 ­ 3,5 u. 3000 a. 476 a. 15/16 saj. 20. sajand mil. a tagasi tagasi vahetus Ajaloo allikad on materjalid, mille põhjal uuritakse inimkonna ajalugu. Ainelised allikad ehk muistendid: Kinnismuistised ­ paiksed Irdmuistised ­ töö-ja tarbeesemed, luud jne. Kirjalikud allikad: Raidkirjad Kroonikad Kirjad Audio-visuaalsed allikad: Fotod Videod...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. ­ 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. ­ IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. ­ II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. ­ 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. ­ 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. ­ 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. ­ 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. ­ 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr) ARHEOLOOGIA ALLIKAD - a) Irdmuistised (üksikleiud) b) kinnismuistised (n Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, asulakohad, ka kultuurikiht - n peatuspaik, linnused, kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b) Eestis kõige paksem Tartu matusepaigad - kõige uuritumad (maahauad, maapealsed linnusel u 5 m, sõltub /dolmens, long barrows, passage graves/, maapind/maa sees -...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Euroopa muinaskultuurid

Oluliseks oli muistse rauasulatamise uurimine. Samuti savinõude valmistamise tehnika tundmaõppimine .Sõjanduse uurimisel võetakse ise relvad kätte ja uuritakse kuidas nendega võideldi. Nt rootsi arheoloogiatudengid ja rõngassärgid.) Arheoloogia allikad : · Kinnismuistised ( suuremad asulad , matmispaigad) · Irdmuistised ( üksikese, mis on juhuslikult kaotatud ja hiljem üles kaevatud/leitud) Kinnismuistised jagunevad: a. Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad). b. Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas...

Euroopa muinaskultuurid
164 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

· 1934 koolireform o kolmeastmeline (algkool, progümnaasium/reaalkool, gümnaasium või ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis · Kõrgkoolid o Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool 15. EK käsitlemise allikad Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud: kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad. Balthazar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", anonüümne ,,Liivimaa vanem riimkroonika", Hoeneke ,,Liivimaa noorem riikkroonika"...

Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Nimetu

Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...

3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tsivilisatsioonid

Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised ­ muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised ­ töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad....

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ajaloo konspekt - muinasaeg Eestis

AJALUGU Secunda I kursus ­ Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr ­ 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest ­ Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit ­ 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
47
ppt

Euroopa muinaskultuurid

01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 ­17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. M...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

­15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised ­ asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms o Suulised ajaloo allikad - Pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule o Etnoloogilised ajaloo allikad - Tavad, kombed traditsioonid o Lingvistilised ajaloo allikad - Keel, murded...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Ohvikivid (liukivid ­ neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised ­ üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel. Moustier'i kultuuris on kasutatud Levallois'i tehnikat ­ tulekivi küljest löödi ära kettakujuline...

<b>Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Euroopa muinaskultuurid konspekt

Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne. (Silma)Allikad Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas. Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes. Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks....

Euroopa muinaskultuurid
40 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

o kolmeastmeline (algkool, progümnaasium/reaalkool, gümnaasium või ametikool) o hindamine viiepallisüsteemis  Kõrgkoolid o Tartu Ülikool, TTÜ, Riigi Kõrgem Kunstikool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool 15. EK käsitlemise allikad Rahvaluule, Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, arheoloogilised leiud: kinnismuistised ja irdmuistised (hauad, hauapanused, asulakihid, esemed, kultuspaigad ja ohvrikivid), etnograafilised andmed, eesti keel, naabrite kirjalikud allikad. Balthazar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“, anonüümne „Liivimaa vanem riimkroonika“, Hoeneke „Liivimaa noorem riikkroonika“...

Eesti kultuuriajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

ESIAEG Hominiidid ­ inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised ­ tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised ­ Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad:...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Euroopa muinaskultuurid

Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...

Ajalugu
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun