* Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim. * Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud ! Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni. * RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kodanikel oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele.
koosolekule.Athena palvel otsustatakse,et Odysseus,kes ikka veel on sunnitud olema haldjas Kalypso saarel,võib koju tulla.Athena lendab Ithaka saarele,võtab Menthese kuju ja laseb Odysseuse pojal oma murest rääkida.Ta soovitab,et Telemachos rahvakoosolekul käsiks Odysseuse vara raiskavad Penelopeia kosilased majast lahkuda ja ise sõidaks isast teateid kuulama.Telemachos muutubki nüüd julgemaks ja kutsub kosilased turuväljakule. Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku laialiajamist kosilaste poolt läheb Telemchos mererannale.Athena Mentori kujul lubab talle hankida laeva.Telemachos hakkab reisi vastu valmistuma ja saab abi Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses. Telemachos jõuab Pylosesse ja leiab mererannal Nestori ohvripeol.Itaklased võetakse lahkelt vastu
surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng. Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused, rahvakoosolek kaotas tähtsuse
Türannia Ainuvalitseja,Ateena, kehtestada kindlat korda Oligarhia- võim väikese rühma inimeste käes, nt.suguvõsa Polis - Kreeka linnriik,sõltumatu,Sarnasus:tüdr.õpetas ema, ei kool, poisid:koolis. Sparta:kirjaoskus Hetäär - Aristokraatide kaaslannad Agoraa - Linnasüda, koosolekuplats Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine) Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja riietusruumidega Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus arutati riigi asju Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond Hellenism- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk-aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse Herodotos- kreeka ajaloolane, ajaloo isa, kogus palju andmeid maade- rahvaste kohta Aischylos- kreeka näitekirjanik, Atika tragöödia peamine looja, lisas näidendisse teise ja
võttis endale aunimetuse Augustus · Vabariigi languse põhjused - Talupoegade laostumine, laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid - Vabadel talupoegadel põhineva sõjaväe lõpp palgaarmee, Proletaare hakati värbama palgasõduriteks - Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekul - Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused, kes polnud aga võimelised täitma kodanikukohust. · 30 eKr -14 pKr Augustuse valitsusaeg. Pikk rahuperiood ja koos sellega majanduslik õitseng. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast · Traianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma suurima ulatuse: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia
vabu põliselanikest mehi . Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan . Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks . Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris aga ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodainikest koosnev nõukogu . Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemises otsustavat osa ja rahvakoosoleku piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega.Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiamnetikud , kelle kohustus oli juhtida põlise sõjavägi ja korraldada igapäevaelu. Nagu nõukogude liikmedki ,valitgi ka atnikud enamasti rikaste ja suursuguse seast . Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes , keskmiselt jõukad kodanikud
i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu
keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 – 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4. Rooma sõjavägi: Kuni 2.saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45
Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3
elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks
kodanikustaatust, nad ei saanud kodanikeks sest neil puudus maaomand. 9. Sparta ja Ateena riigivõimuaparaatide võrdlus. TV 76 ATEENA SPARTA kes oli riigi eesotsas? strateeg Eesotsas oli 2 kuningat, kelle võim oli päritav kõrgeim riigivõimuorgan rahvakoosolek Geruusia võim rahvakoosolekute 500- liikmelisele nõukogule+ Riigiametnikele ja kahele vaheaegadel riigikogu ametnikele kuningale , viis efööri 10. Ateena ametnike valimise omapära. TV 77 11. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. SPARTA SARNASUSED ATEENA kasvatus range riigikontrolli - haridus ja kasvatus oli iga all
Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodanikud, orjad, metoika
peatükid 29-31 Kreeka valitsemine. Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka kuningad. Tähtsamad riigiasjad otsustati kuningate, igal aastal valitavate riigiametnike ja nõukogu poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused heaks kiita. 5. Elanike seisus Spartas - heloodid, perioigid, spartaadid
· Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad) · Võhik ehk idioot ,,Sa ei tea poliitikast midagi." Demokraatia liigid: · Otsene ehk osalusdemokraatia ise osaledes N. Antiik Kreeka Ting rahvakoosolek Germaanlastel Kärajad Eesti rahva rahvakoosolek. · Kaudne ehk esindusdemokraatia Valitakse oma delegaat ehk esindaja · presidentaalne demokraatia N. USA ja Prantsusmaa · parlamentaarne demokraatia N. Eesti ja Soome Demokraatia nõrkused: · Vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel. · Demokraatias on mingis mõttes totalitaarne element dem.ideaal on täielikult politiseeritud rahvas st. iga kodanik olgu poliitikaga seotud.
sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli
Rooma keisririik I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik,
tööd.*sõjalisel otstarbel loodi peloponnesuse liit(koondas lõuna-kreeka linnriigid,loodi 6 saj. Ekr,siseriiklikult iseseisev välispoliitika ühine).*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2
võrreldes. 1) Senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud. 2) Igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 3. Nimetage kaks Rooma vabariigi valitsemise sarnasust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Olid rahvakoosolekud 2) Oli senat. 4. Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel. a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne
Heloodid alistatud messeenlased ja osalt ka Lakoonika pärisrahvas olid orjad, harisid spartiaatidele kuuluvat maad, kõige arvukam grupp riigi elanike seas Kodaniku- Spartiaadid Vabad meessoost täisealised põliselanikud, õigused kodanike osatähtsus suurem kui Spartas Rahvakoosolek e apella: kuulusid Rahvakoosolek e eukleesia osalesid spartiaadid, otsuse langetamisel kodanikud, kogunes iga 10 päeva tagant, kohal lõppsõna, valis : pidi olema vähemalt 6000 meest, otsustas kõik Vanemate nõukogu e geruusia- tähtsamad riigiasjad, hääletas uute seaduste juhtis riiki kõigis valdkondades poolt või vastu, andis kodanikuõigusi ja võttis
kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid vastu otsuseid hääletamise teel, Spartas käis koos ka rahvakoosolek. Spartas oli sõjakunsti kõrgeim tase. Sparta oli sõjakas riik. Sõjavägi oli ühiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sõjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sõjakateks. Poisslapsed võeti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal õpetati neile relvi kasutama, maadlema ja ujuma, et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistunud. Haridus oli Spartas tahaplaanile jäetud. Ateena rahvas koosnes suurem osa orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki
M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala- Toolse kanti. Eestlaste poliitvangide vabanemine Vene vangilaagreist. Teisitimõtlejate- dissidentide tegevuse hoogustumine. 23. august 1987- Tallinnas Hirvepargis rahvakoosolek- nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistu. Repressioonid korraldajate vastu leebed. 1987- loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele, IME- projekt. Eesti Muinsuskaitse Selts- esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon. Laulev revolutsioon 1988- Tartu rahu aastapäeva meeleavaldus. EV aastapäeval rahvakoosolek Tallinnas. Loominguliste liitude ühispleenum. Rahvarinde loomine- E. Savisaar. 1988- noorsoo kokkutulek rahvuslike laulude ühislaulmiseks lauluväljakul.
vanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised elanikkonnast, moodustasid Spata ja lapsed (u. 80 000). kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Metoigid vabad, kodanikuõigusteta(u. Prioigid vabad, ei omanud poliitilisi 80 000) õigusi Heloodid - orjad Orjad(u. 200 000) Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis Valitsemiskorraldus rahvakoosolek alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 (koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad
talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele. Spartas kuulusid kodanikuigused sjameestele ehk spartiaatidele. Vabadel talupoegadel ja ksitlistel kodanikuigused puudusid. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Riigis kehtis demokraatlik riigikord. Kehtis arusaam,et kik kodanikud on vrdsed. Ateena krgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek,mis kis regulaarselt koos ja otsustas kik riigiasjad. Thtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas
demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee.
Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a
riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis oli suursuguste roomlaste seas endiselt sõjandust ja rahaasju. Kuulus 300 kõrges hinnas.
Odüsseia (2.laul) Homeros 2. LAUL Odysseus 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine isa ,,õnnistus" Ennete saatmine kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate Teiste kulul elamine poolt
● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem
Naised arvati ühiskonnast välja, neil ei olnud kodanikuõigusi. Nad olid alati meeste eestkoste all, nende koht oli kodus. Naine pidi olema truu, samas kui mees võis ringi tõmmata. Orjad arvati samuti ühiskonnast välja. Ori oli omand ning pidi olemas olema igal vabal inimesel. Orjandus võimaldas Kreeka kultuuriplahvatuse. Orjad võisid olla : sõjavangid(võis olla ka teine kreeklane) või võlaorjad(seda piiratakse) Peamised valitsemisvormid: 1. Aristokraatia · Rahvakoosolek apella sõjaväekoosolek · Vanemate nõukogu geruusia (30 liiget üle 60 eluaasta + 2 päritava võimuga kuningat väepealiku funktsioonis) · Ametnikud - 5 efoori (kontrollivad kõiki) Sparta paikneb Lakoonika maakonnas + vallutati ka Messeenia, loevad end doorlaste järeltulijateks, allutatud rahvad loetakse ahhailaste järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%)
• Põhjuseks Kreeka sobimatus põllumajanduseks • Sobivad maad leiti Itaalias, Hispaanias ja mujal • Rajati asulad ehk kolooniad • Hiljem paljud asulad iseseisvusid Poliste valitsemine • Poliitika – kõik, mis seotud linna valitsemisega • Kodanik – linnaelanik, kellel oli õigus valitsemisest osa võtta • Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad • Olid ühtlasi ka sõjamehed • Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks • Osaleda võisid kõik kodanikud • Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed • Tegelesid linnaasjadega koosolekute vahepealsel ajal • Valiti eranditult rikaste ehk aristokraatide seast • Demokraatia – riik, mille valitsemisel osaleb lihtrahvas • Deemos – lihtrahvas • Kratos – võim • Asendas rikaste valitsemise ehk aristokraatia • Türann – isehakanud valitseja
Geruusia koosnes 30 liikmest; peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vanad. Teised tähtsa asutise moodustas endast kolleegium, mis koosnes 5 efoorist - erilisest valitud ametiisikuist. Nad valiti üheks aastaks. Pärastpoole said efoorid väga suure võimu. Nad võisid võtta vastutusele koguni kuningaid. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. See tuli kokku üks kord kuus. Sellel koosolekul tegid kuningad rahvale geruusia otsuse teatavaks, kusjuures rahvas ei arutanud seda otsust, vaid võttis ainult hüüatustega selle vastu või lükkas tagasi. Sel viisil ei etendanud peaosa rahvakoosolek, vaid kuningad, efoorid ja geruusia. Sparta elanikkond jagunes spertiaatideks, perioikideks ja helootideks. Spartiaadid olid valitsevaks klassiks. Et neil tuli kogu aeg maha
· 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise
ning täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Kolmas eraldi seisev võim-kohtuvõim. Voltaire: Pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat ning lootis, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Rousseau: Ideaalset riigivormi ei leidnud. Arvas, et rahvas on võimu allikas. Tema jaoks oli ideaalne riik väga väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Kartes samas, et rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi ta pessimistiks. 3) Nimetage Euroopa valgustatud valitsejaid. (3 ) Miks neid nii kutsutakse? Friedrich Wilhelm I: Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa sissetulekust kulutas sõjaväele. Friedrich II Suur: Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest. Kuulutas avalikult usuvabadust ning keelustas piinamise. Keiser Joseph II: kuulutas avalikult kõigi vabadust ja võrdsust
1. Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesti? Sarnasused: *Mõlemas riigis olid rahvakoosolekud, kus said osaleda riigi kodanikud ja nõukogud riigijuhtimises *Mõlemad on linnriigid *Orjanduslikud ühiskonnad Erinevused Ateenas: *Valitsemisvorm oli demokraatlik *Ateenas oli rahvakoosolek tähtsam kui nõukogu *Ateenas moodustasid põliselanikkond kodanikkonna *vaestel oli oluline roll Erinevused Spartas: *Valitsemisvorm oli aristokraatlik *Spartas oli nõukogu tähtsam kui rahvakoosolek *sissetungijad moodustasid spartiaadid 2. Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi linnriigi kohta 1 näide. Ateena :
ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid
Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu. Rahvakoosolek valis riigiametnikud (sõjaline korraldus ja igapäevaelu). (aristokraatia parimate valitsus) Kodakondsuse eeltingimus oli piisav jõukus sõjavarustuse hankimiseks. ÜHISKONNA STRUKTUUR Enamik kodanikke olid talupojad moodustasid ka valdava osa sõjaväest. Rikkad said ise hakkama, vaesuse piiril olid osad põlluharijad. Orjad ja sõltlased ei olnud kodanikud. Linnaelanikkond kasvas linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes
500 kodaniku kogu 10 tähtsat riigiametnikku kontrollis riigiametnikke, lõi ja teostas seadusi (sõjaväe ja laevastiku ülemad) ametiaeg 1 aasta Valitakse hääletusega EKLEESIA e. rahvakoosolek Valiti liisuga HELIAIA e. vandekohus kohal vähemalt 6000 meest 600 vandemeest kogunes iga 10 päeva tagant (mõistis õigust) OSALESID Hääletas uute seaduste poolt või vastu
vase ja pronksi tööriistade ja relvade põhilisest materjalist välja. Arhailine periood(8- 6 saj eKr)- Taas võeti kasutusele kiri, kujunes välja alfabeet ning eepiline Kreeka kirjandus. Kreeka eeposed: Ilias ja Odüsseia(Homeros). Ei tekkinud ühtset riiki. Polis-linnriik. Polised olid omavahel vaenus. Tähtsaimad polised: Ateena, Korintos, Teeba, Sparta. Polised olid kas demokraatlikud või aristokraatlikud. Kodanik-vaba mees. Rahvakoosolek-kõrgeim võimuorgan polises(osalesid kodanikud) Nõukogu- aristokraatidest koosnev võimuorgan. Riigiametnikud-valiti aristokraatide seast, ülesandeks juhtida sõjaväge ja korraldada polise igapäevaelu. Talupojad-peamine osa kodanikest, harisid põlde ja moodustasid peamise osa sõjaväest. Hellenid- kreeklased, neid ühendasid keel, kombed ja usund. Barbarid-kõik mittehellenid. Alfabeet-foiniikia tähestiku põhjal loodud kreeka tähestik. Aristokraadid-auväärse
LADINA KEELSED VÄLJENDID A Actio hagi, kaebus, kohtukõne, kohtuistung. Aequitas võrdsus, õiglus. C Capitis deminutio õigusseisundi piirang. Connubium abielu patriitsi ja plebei vahel. Consilia plebis rahvakoosolek. Cura morum kõigi kodanike kombejärelvalve. E E-man-cipatio isa võimu alt vabanemine. Edictum käsk, korraldus, ettekirjutus. I In iure cessio preetori juures teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminek. Intercessio vaheleastumine. Iudex õigusemõistja, kohtumõistja, kohtunik, otsustaja, hindaja. Ius gentium Ius honorarium preetorite ametiõigus. Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M
2 KUNINGAT VANEMATE (juhtisid sõjaväge, NÕUKOGU kuulusid tõid jumalatele ohvreid) (tähtsamate riigiasjade üle otsustamine) kontrollisid Kolleegium 5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK valivad (kiitis heaks või lükkas tagasi vaemate nõukogus vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad vastupidavad kartmatud
kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes. Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi. Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia. Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi, mis valiti iga aasta.
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal
Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul 4) apella ehk kõikidest spartiaatidest koosnev rahvakoosolek. Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6. saj viis Salon läbi oma reformid, hakkas kujunema demokraatlik valitsemisvorm. Ta püüdis türanniat vältida, jagades võimu võrdselt. Ateena kõrgperiood oli 5. saj, kui valitses riigijuht Perikles. Riigiasju arutas 10ne päeva tagant kogunev rahvakoosolek. Vahepeal arutas 500 nõukogu. Lisaks valiti igal aastal liisu heitmise teel 6000 kohtunikku, kes jagunesid kogudeks. Ametnikest olid kõige
Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur · Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta.
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Siis astus Tiberius otsustavamate sammude juurde ja pani rahvakoosolekul hääletusele küsimuse: kas võib oma ametisse jääda rahvatribuun, kes talitab rahva tahte vastu? Otsustava hääletuse päeval hakkas Tiberius kõigi koosolijate juuresolekul tungivalt paluma Octaviust tagasi võtta oma protest. Esimesel hetkel kõhkles see, kuid seejärel kinnitas veel kord oma otsust. Siis teostas Tiberius rahvahääletuse ja Octavius tagndati tribuuni ametist. Pärast seda kinnitas rahvakoosolek agraarseaduse. Maajagamise komisjoni valiti Tiberius ise, ta vend Gaius ja äi Appius Claudius. Kui komisjon tööle asus, põrkas ta suurtele raskustele. Äravõtmisele ja ümbrjaotamisele kuulusid riiklikud maad. Kuid riiklike maade valdajad olid talitanud nendega nagu oma isiklike maadega: olid kinkinud, pantinud neid jne. Seetõttu oli raske kindlaks määrata, missugune maa oli riiklik, missugune isiklik. Kõiki neid raskusi kasutasid ära Tiberuse vaenlased. Nad lasksid
1905. a REVOLUTSIOON Gerda Nurmeots 27.01.2011 PÕHJUSED 19001913. aasta majanduskriis VeneJaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine ESTONIA TEATRI KOHAL ASUNUD TURG 16. OKTOOBER 1905 SUUR RAHVAKOOSOLEK MIS JUHTUS? § "Veresaun" Tallinnas, Uuel Turul, 16. Oktoober 1905 a. Inimestele (8000 10 000) korraldati streike: Koosolekud keelati, ajalehed suleti, juhid viidi vangi, töölised läksid maale Traagiline lõpp: Umbes 100 inimest sai surma, 20 haavata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
37. Eesti muinasaja lõpul 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tolleaegse inimese jaoks oli kõige olulisem tema suguvõsa. Tähtsamate suguvõsade liikmete seast valiti välja pealikud. Arvati, et tähtsamad otsused võttis vastu pealike kogu või rahvakoosolek , aga kindlasti polnud siis inimest, kes üksinda rahva üle otsustaks. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende
· Sparta riik oli tuntud ka kui Lakedaimon · Asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus · Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel SPARTA Kuulus Vana-Kreeka tähtsamate keskuste hulka Linnriik ehk polis Elanikkond oli väike (perioikid, heloodid, spartiaadid ) Ümbritsetud tsitadelli e. akropolisega Riigi valitsemine Kaks päritava võimuga kuningat 30-liikmeline geruusia ehk vanemate nõukogu 5 efoori Rahvakoosolek Kasvatustavad Lastele kehtis range kasvatuskord Nõrgad visati kuristikku 7-me aastaselt asusid poisid elama kodust eemal 20-ne aastaselt loeti nad täieõiguslikeks sõjameesteks 30-neselt said täieõiguslikeks kodanikeks Sõjavägi Elu oli seotud sünnist- surmani sõjaväega Hopliidid ehk jalaväelased paistsid silma distsipliini, hoiaku ja relvastusega Seisid faalanksis Küllaltki väike Kunst
annaabi.ee 
