Eesti muinasaja ja muistne vabadusvõitlus (0)

1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi.  4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg 
(1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 
1050-1200 pKr) 
5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 
6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 
7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 
15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja 
korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 
8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad 
paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele 
toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes 
mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 
9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine; 
eluolu: elati vähem koos (enamasti üksikperedena), liiguti paremate maade järgi, kalmistud 
olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid 
kardeti) 
10) Pronksiaeg- Elatusalad: maaviljelus, karjakasvatus, hülgeküttimine (saarlastel), 
küttimine, kalapüük; matmiskombed: kivikirstkalmed (ringikujuline, perekondlik), laevkalmed 
(põletusmatus, Gotlandi mõjud, laevakujuline müür), maahauad 
11) Pronksiaega peetakse rahutuks ajaks, kuna pronksiaeg möödus “Eestis” Skandinaavia 
mõju all, samuti ehitati kindlustatud asulaid (nt. Asva asula Saaremaal), mis viitab sellele, et 
oldi valmis sõjaks. 
12) Võib järeldada, haudade suurusest, matmisviisist, hauapanustest- arvati, et need, kes 
olid eluajal teistest tähtsamad olid seda ka peale surma. 
13) 1.aastatuhande 1.poolt nimetatakse Eestis rooma rauaajaks, kuna sel ajal levis raud ja 
samuti ka see oli Rooma inpeeriumi hiilguse-ja languseaeg, samuti Rooma kiirgas oma 
kultuurimõjusid. 
14) Tarandkalmed: surnuid maeti põletatult, surnule pandi ehteid kaasa arvukalt, igasse 
tarandisse maeti pea 10-20 inimese jäänused 
15) Tähtsus: see aeg oli eestlastele edukas ning asustus laienes ja vara tekkis juurde. Relvi 
ja tööriistu on leitud haudadest vähe, mis viitab sellele, et polnud sõjakas aeg. 
16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, 
vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt 
vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 
17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, 
kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli 
rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti 
vaenlaste eest) 
!!!18)  
!!!19)  
20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus, 
karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid 
ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 


21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; 
kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline 
üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi 
22) Muinaslinnused: võimsad, (eriti Saaremaa ja Läänemaa maalinnad, samuti mägilinnused 
(Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka 
kividest 
23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli 
looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, 
juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 
24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa 
rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust.  
!!!25) Saksa aadlikud, Taani ja Rootsi kuningriigid, kes soovisid vallutades laiendada oma 
piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 
3 piiskopi 
26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks. Temast sai edasise vallutussõja 
peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi 
vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 
27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased 
piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad 
piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 
1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast 
lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle 
ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida 
vaherahu) 
Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu 
järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna 
nad said selle ajaga lisajõude juurde. 
28) 1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist 
koos muu rahvaga. 
1215 – Eestlaste ebaõnnestunud “kolme maleva manööver” Riia alla ja liivlaste ning latgalite 
aladele. 
1217 – Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus –  Madisepäeva lahingus langes 
Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kapo 
1219 – 1220 – taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja 
ristimist. (Lindanisa lahing ja Dannebrog) 
1220 – rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. Madisepäeva lahing oli 
oluline, kuna liivlaste juht Kaupo leidis endale otsa ning samuti eestlaste juht Lembitu, kelle 
pea viidi Liivimaale kaasa. Tahtis veel, kuna eestlastele oli see raske hoop, peale seda kui 
sakalased suruti taganema. Saabusid taanlaste võimas laevastik Lindanise. Aasta hiljem 
saabusid rootslased. 
29) 1222 – saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks 
kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. 
1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti kogu Mandri-Eesti. 
1227 – ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis 
alistuma Valjala linnuse kaitsjad. 
Muistse vabadusvõitluse lõpp. 


30) Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. 
Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). 
Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati 
maakondade kaupa. 
Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega – sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, 
rootslased, venelased. 
Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. 
Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, 
taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. 
Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 
 
Antropogeen- inimese kujunemise lugu 
Ruunikivi- taplustele viitavad kivid 
Alepollundus- algeline põlluharimine (maa väetamine jne) 
Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool 
jäetakse keskaja puhkama, kolme- kolmeks jaotatud pold, talveaeg, suveaeg, kesa aeg 
Peitleid- muistsed esemed mis on leitud maast, veekogust jne 
Tšuudid- Läänemeresoome rahvad 
Jurjev- Eesti küla Venemaal Kemerovo oblastis 
Muinasaeg- Eesti esimese asustatutest kuni keskajani 
Valdemar 2.- Taani kuningas aastatel 1202-1241 
Meinhard- augustiinlaste mungaordu liige 
Bethold- Liivimaa piiskop 
Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik