Kõva Kont 14. märts 2009 toimus Metsatöllu uue kogumiku ,,Kõva Kont" tutvustuskontsert rokiklubis Tapper. Metsatöll on Eesti kuulsaim folk-metal bänd, mis alustas tegutsemist juba aastal 1999. ,,Kõva Kont" võtab kokku nende tegevuse kuni 2008. aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks
maada kündemaie, arupinda pööramaie. Kündis paigad põllumaaski, vägevaksi viljamaakski, teised kohad karjamaakski, murumaakski, heinamaakski. 6. Hobune langes huntidele saagiks. 7. Kallis kalevipoeg pean sulle kurbi sõnumeid kuulutama! Vaenlase laevad liiguvad Viru vetes ja maakuulajad luusivad rannas ringi. Miks sa sõimad meie mehi, laimad meie mehipoegi? Las aga mõõka murdanekse, tapper terav tappanekse, vahva mees ei karda verda! 8. Seni kui kalevipoeg maad valitseb ja rahvakäega rahvast varjab, püsib maal õnneaeg. Kuid rõõmu päevad ei kesta kaua. Surm sünnitab surma ja Soome sepa sajatusi ei saa mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel vahva mees, et sulle iseoma mõõgast mõrtsukat ei saaks. 9. Kumbki tahtis soos peremeheks saada. Kalevipoeg ja Olevipoeg aitasid
3. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti nin...
sõjaliseks operatsiooniks iga kord eraldi kokku, mitte aga elukutselistest sõjameestest, kellel oleks hea väljaõpe ja kogemused. Eesti ühiskond ei olnud piisavalt sel ajal veel piisavalt tootlik ega jõukas, et võimaldada elukutseliste sõjameeste kihi teket. 2) Halvem varustus - Sõdalased olid relvastatud lähivõitlusrelvadega (mõõgad, sõjakirved ehk tarpid ja piigid) ja viskerelvadega (vibud ja nooled, ling, tapper, viskeoda) ning tulid vastavalt jõukusele sõtta kas jala või ratsa. Ratsaväe osatähtsus oli väike, kuna siinsed hobused ei olnud sõdimiseks sobivad, samuti eeldas ratsa sõdimine pidevat harjutamist. Eestlaste jaoks olid hobused eelkõige transpordivahendiks - sõtta sõideti ratsa, aga võitluseks enamasti jalastuti ehk tuldi sadulast maha. 3) Ebaõnn - Saatuse kaalukausid kõikusid mitu korda edasi-tagasi ja korduvalt tabas eestlasi ka ebaõnn
.", ,,...Et saavutus ei kitsuks kammistavaks võrguks / soov veres kohisegu: jäägem erguks !" Oma elu lõpupoole kirjutasid nii Under kui Visnapuu oma mõtetest ja uskumisest kodumaasse. Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks. Visnapuu teeb seda luuletuses ,,Astugem isamaa palge ette", kus kirjutab, et ta näeb ,,... Eestit endiseksi, / isandaksi, homsepääle.", ,,.. hõbedast hooned, mis olid kord vasest, / ehitame taas vabana.", ,,... Päike paistab ka silmavette, / selja taha jääb tapper ja taud.". Under pani aga oma mõtted kirja luuletuses ,,Lahti", kus kirjeldab Eesti tulevikku: ,,...Nagu kivi lõi ruutu!... Nüüd kummuta kruus! / Ja kiusa kiusa end lahti!". Hoolimata sellest, et mõlemad olid Siuru liikmed, on nende luule vägagi erinev, kuigi võiks arvata, et samasse rühmitusse kuulumise tõttu on see pigem sarnane. 1917. aastal loodud kirjandusrühmituse liikmed olid täis elujõudu ja saavutasid sellega kirjanduse populaarsuse kasvu Eestis
Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Kus õppis Õppis Laikmaa ateljeekoolis. Õppis näiteks ka Helsingis, Soomes, Pariisis ja Norras Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Algus Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Portreed Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. Areng
manitseb säilitama enesekindlust ja usku peatsesse vabanemisse. Valitseva võimu vastu suhtub ta hukkamõistvalt ning neab neid maapõhja. Seda kõike teeb ta väga kujundlikult. Ilus kodumaa luule näide on ,, Mul on sinu pärast nii kitsas" Mul on sinu pärast nii kitsas, Sina mu kodumaa. Kägu kukkus küll leivavitsas- Kuidas kätele sooja saad? Luuletus ,, Ju pandud on verine tapper" on emotsionaalne ja hea näide Visnapuu isamaalisest ja lootustsisendavast loomingust. Ju pandud on verine tapper Me elupuu juurele. Ja tõuseb me kodumaa vapper Üles teole suurele. Ei looda me pimesi imet, Maailma ei juhi võim. Me tunneme tuleva nime- See inimsoo vaba vaim. Luulekogu ,, Periheel" on keskendunud ta abikaasa mälestamisele, see sisaldab kauneid, kuid süngeid luuletusi Visnapuu leinast ning kaotusvalust. See on kogumik varasemast Ingi- romaanist ning tundeküllastest mälestuslauludest. Seal kajastub Hendriku vajadus läheduse, soojusee, toetuse ja mõistmise järele.
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena...
arutamiseks. · Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus) · Vanemad rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäeva elu. ÜLIKUD VAESEM KIHT · Vanemad · Vabad, sulased ja teenijad · Jõukamad taluperemehed · Sõjavangidest orjad 3. Sõjaline tase ja suhted naabritega a. Relvad: · Oda, tapper sõjakirves, kärp sõjanui, mõõk. · Kaitseks kilp, rõngassärk (jõukamatel). · Malev maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi). b. Suhted naabritega: · Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head. · Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esines tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid Eestisse rüüsteterki. · 1187 vallutati ja põletati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna.
Ka tänapäeval on rahvariided tähtsalt kohal meie südameis ning laulupidudel ja pidulikel vastuvõttudel silm puhkab neil inimestel, kes võtsid vaevaks muretseda endale rahvariided ja neid ka uhkusega kannavad. Kasutatud kirjandus: 1. Kurrik, H. (1938) Eesti rahvarõivad. Tartu: Eesti Rahva Muuseumi Kirjastus 2. Tõnurist, I (2003) Rahvarõiva kandja abiline. Tallinn 3. Donwall, IT (1938) Käitumine tänapäeval. Tartu: Tapper 4. www.kihnuvald.ee 5. www.mulgikultuur.ee 6. http://www.mulgi.karksi.ee/?364
karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30. Sumbküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. 31. Ridaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres. 32. Hajaküla külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal. 33. Maakond kihelkonnad liitusid suuremateks. 34. Kihelkond moodustasid teatud piirkonna külad. 35. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes ratsa- kui ka jalameestest. 36. Tapper sõjakirved, mis olid ründerelvadeks. 37. Kärp sõjanuiad, mis olid ründerelvadeks. 38. Amb Sõjarelv 39. Vägi elujõud, karisma. Väge leidus elusolendites, paikades, objektides, taevas. 40. Tark Isik, kes oskas loitsida, nõiduda ja haigusi ravida e vägi sõnades. 41. Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 42. Hiiepuu on pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 43
Ülenurme Gümnaasium Rastafari Referaat subkultuuridest Koostas: Krister Tapper Juhendas: õp. Pille Kuusik Tartu 2009 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................
August Jansen Tallinn 2009 Maailmale üsna vähetuntud, kuid kodumaale asendamatu kunstnik, August Jansen, on mõjutanud Eesti kunstiarengut. Oma loomingut on ta viljelenud ligi pool sajandit. Töötanud erinevatel võimuperioodidel, sealhulgas nii tsaariajal, eesti kodanliku võimu perioodil ja nõugogude ajal. Siiski ei piirdu August Janseni töö vaid kunstiga. Ta on olnud ka hinnatud pedagoog ning kunstiorganisaator. Olles õpetanud paljusid eesti maalijaid ei saa August Jansenist mööda vaadata. August Janseni suguvõsa on pärit Pärnumaalt. Enge vallas sündis 1835. aastal talupidaja perekonnas kunstniku isa Jaan Jansen. Väga avatud silmaringiga mehena, paistsid talle silma sotsiaalsed vastuolnud. Ta osales aktiivselt poliitilistel võitlustes saksa mõisnike vastu. Jansenite peres oli kokku kolm tütart ning üks poeg. Sünninimega August Robert Jansen sündis 6. oktoobril 1881. aastal. Juba varasest east on August Janseni s...
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust. Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla. 3. Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega Liivlased tegid Kaupoga
Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper · Mõõk · Kilp · Sõngassärk, traadist punutud särk Sõjaline tase oli naabritega üsnagi sarnane. 1187- põletati maha Sigtuna linn Rootsis. Eesti aladel üritasid kanda kinnitada idaslaavlased. 1030-1060 oli linnus, mis on tänapäeva Tartu kohal, idaslaavlaste käes. Nende katse siinseid alasid enda kontrolli alla saada tõrjuti tagasi. Lätlased olid rohkem kannatanud eestlaste võimu all kui vastupidi. MUINASUSUND
Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Nt kui Ugandit ja Sakalat rünnati puudus koostöö (1208-1210). 1217 Otepää piiramine, esimest korda tegutseti koos, kuid ugandilased olid sakslaste kõrval linnuses. Maakonnad alistati ükshaaval ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastuse ja kaitsetehnika poolest jäädi alla (sõjaline tase). Sakslased kasutasid ambi, eestlastel olid võitlemiseks vaid oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpus võtsid eestlased samuti kiviheitemasina kasutusele, õppides alles siis tundma sakslaste sõjatehnikat. Sakslased olid elukutselised sõjamehed, eestlased olid lihtsad talupojad, kes olid sõjalises olukorras esmakordselt. Sakslastel oli võimalus lisavägedele. Kõik nimetatu tingis eestlastele sõjalise allajäämise. 3. Eestlastel olid keerulised suhted naabritega (võimalikud liitlased)
seda kasutada ratsa võitlevate vaenlaste vastu. Kasutati ka viskeodasid, mille vars oli lühem ja ots kergem. Oda kasutati ka väljaspool lahingutandrit jahipidamiseks, ohvritalitlustel, ka rahulepingute sõlmimisel ja lõeptamisel: rahu sõlmides vahetasid leppivad pooled odasid, lepingu purustamiseks heideti saadud oda jõkke. Odaotsi on leitud üle Eesti, kõige rohkem Saaremaalt. Kirves Sõjakirves e. tapper oli muinasaja eestlaste seas väga palju kasutust leidnud relv. Teda kasutati Muistses vabadusvõitluses laialdaselt tema odavuse ja efektiivsuse tõttu. Eestlaste sõjakirved olid puitvarre ja ühe, enamasti rauast teraga. Kirveterasid valmistada ei olnud väga keerukas, sellega said hakkama ka kohalikud eesti soost sepad. Taprivarre pikkus varieerus 70 ja 100 cm vahel; mida pikem oli vars, seda kergem pidi olema tera. Sõjakirvestel olid tihtipeale peal ka kaunistused.
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia 3, lk 261). Kunstniku sünnikoht ja lapsepõlvekodu asusid Tallinnas. Ta pärines kainest ja praktilisest keskkonnast. Tulevase kunstniku isa Kustav Jaani poeg Triik pidas Tallinnas rätsepaametit. Ta ei olnud põline tallinnlane, tem...
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
Odavarte valmistamisel oli eelistatavaks materjaliks tammepuu. Nende pikkus oli u. 1,5-2 m. Odaotsad olid rauast, rootsust või putkest. Odaotsad olid mitme kujuga: sulgja lehega, saleda rombilise lehega, ühtlase rootsuga, eriti iseloomulikud olid noakujulise lehega ja ühepoolse kisuga varustatud otsad. Odad jagunesid heite- ja torkeodadeks. Esimesed olid lühemad ja kergemad ning neid võis ühel mehel kaasas olla mitu. Relvastus juurde kuulus ka tapper e. kirves. Need olid väikesed ning kerged ja hõlpsasti vöö vahele pistetavad. Lahivõitluses kasutati ka kärpi ja suuri võitlusnuge. Kärp valati vahest tina täis, voolitud tammepuust, raudkidasid täis löödud. Kaitsevahendiks oli kilp, mis kuulus ka ratsaniku relvastusse. Ratsanik. Peamiseks relvaks oli mõõk, mis oli kättesaadav peamiselt jõukatele. Selle pikkus oli 0,9 - 1m. Mõõku oli kahesuguseid: pika kaitsega mõõgad, mille
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
Laialdaselt harrastati aga salaküttimist. Metsavahid, kes seda takistama pidid, olid sageli sõbrad või tuttavad, kellega sai kokku leppida. Jahikunsti tuli uuendusi juurde vähe. Läbi tuli ajada vanade ja primitiivsete vahenditega. Sealjuures pidi kütt ise kangem olema, võtma appi kõik aastasadade jooksul kogunenud ja põlvestpõlve edasi antud tarkused. Möödunud sajandi jahimehel oli lisaks püssile kaasas ka jahinuga ning puusa peal tapper. Mõnelpool tarvitati ka käksi või oda. Seega sarnanes sada aastat tagasi kütt veel suuresti oma muistse esivanemaga ning meil on võimalus näha esemeid, mille ajalugu on pikem, kui seda esmapilgul arvatagi oskaks. Seoses talumaade vabaksostmisega laienesid ka jahiõigused. Hakati moodustama jahiseltse ning küttimine võttis pikkamööda oma tänapäevase kuju. Pärast Vabadussõda algas aktiivsem võitlus salaküttimise vastu, jahindusele anti organisatoorne alus
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
