1938 Ing, Pr, It, Sks sõlmisid Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 1938-1939 NSVL ja Jaapani vägede vahel toimusid Mongoolias sõjalised kokkupõrked, NSVL võit 1939 kehtestati Hisp Franco diktatuur 1939, 23. sept Sks ulitimaatum Leedule (viis väed Klaipedasse) 1939, 14. märts kuulutas Hitleri õhutusel end vabaks Slovakkia, järgmisel päeval hõivasid Sksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia (Lääneriikide mõõt sai nüüd täis). Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit (märk, et tahetakse ka Poolat). 1939, 31. märts teatasid Sbr ja Pr, et kaitsevad Poola puutumatust, alustasid läbirääkimisi NSVL-ga, lootes teda Sksa vastu kaasata. Ing hakkas sõjaks valmistuma. 1939, 23.aug Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) Sks ja NSVL vahel, mittekallaletungileping, lubati üksteist 10 a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele
Leping kirjutati Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31.03.55.Poolas I-EU kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline org. EL algus-1951a.sõlmiti EU söe-jateraseühendus (ESTÜ)asutamisleping.Rahu nimel ühinesid 6 EU riiki:Belg,Hol,Lux,Ital.,Pr,sks.Hiljem hakati kutsuma Eu ühenduseks ja 1993a.sai EL. VMN-Vastastikuse majandusabi nõukogu-sots riikid org.mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnika koostööd.Asutati 1949Liikmed:bulg,kuuba,mongo,NSVL,pool,rume,sksa DV,tsehhsl,ung,vietn. Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas üritati hoida vastaspoolt hirmus:massihävitusrelvad,tavarelvastus=võimsam.
Kirjaoskuse areng linnades Ladinakeelsed koolid linnades ei rahuldanud käsitööliste ja kaupmeeste huve(need koolid olid suunatud edasiõppijatele). Käsitööliste ja kaupmeeste vajadused eeldasid pigem praktilist laadi teadmisi: lepingute ja arvete kirjutamise oskust, geograafia, võõrkeelte, raha-, kaalu ja mõõdusüsteemide tundmist. Asjaajamine linnas käis alam-saksa keeles. Tekkis eraviisilisi ja lugemise ja kirjutamise koole, kus õpetati alam-sksa keeles. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lõpuks õpiti ka erakirjade koostamist, lepingute, võlakirjade ja arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks. Tüdrukuid erakoolidesse ei saadetud, nad võisid lugemist, kirjutamist õppida kloostrikoolides (linnakool püsisladinakeelsena kuni 18.saj.-ni).
arvel ja mõjus orduvõimu kitsendavalt, olles hiljem üheks teguriks, mis tõkestas ordupoolseid Liivim ühtlusriigi taotlusi. · Esialgu pidi lpng andma aluse rooma-kat kiriku edasitungimisele itta, selleks oli oluline, et tüli Taani kun ja Ordu vahel oleks likvideeritud ja valitud ühise tegutsemise siht venelaste vastu, kelle ala pidaski silmas lpngus edasite vallutuste suhe. Pärast Vene küs ebaõnnestunuid lahendamiskatseid 1240ndate algul suundus Sksa ordu vallutuslik peahuvi leedulaste vastu. Ordu eriharusid üks Preisis ja teine Liivi ja Kuramaal lahutas sõjaka leedu hõimu käes olev Samogiitia, mis sai tuge kurelastelt, semgallidelt, preislaste idapoolsetelt hõimudelt. Peale koh rahva oli Samogiitia poolele võitlejaks Leedu. Suurvürst Mindaugasloovutas liidulpngu põhjal Ordule Samogiitia, Ordu retked sinna kohtsaid kohalikepoolt ägedat vastupanu. Durbe lahingus sai orduvägi samogiitidelt 13.juulil 1260 otsustavalt lüüa
19 sajandi esimisel poolel olid estofiilid aktiivselt tegelenud eestluse mitmete aspektide arendamisega, nüüd aga 19 sajandi keskpaigaks oli baltisaksa ühiskonnas suhtumine muutunud- valdavaks oli saanud seisukoht, et eestlastel rahvusena tulevikku ei ole. Selleks et nad saaks osa körgemast kultuurist, peaks nad sakslasteks ümberrahvustuma. ,,Kalevipoeg" välja antud aastatel 1857-1861 vihikute kaupa, ilmus algselt paralleelväljaandena nii eesti kui sksa keelsete väljaannetena. Ilmus siis õpetatud eesti seltsi eestvedamisel. 1862 ilmus aiinult eestikeelne rahvaväljaanne. Rahvusliku ärkamise tingimused: Üldised poliitilised olud olid 19 sajandi keskel ebasoodsad rahvuslikuks liikumiseks, siiski münevõrra riiklikul tasandil olukord mutuus Alexander II (1855-1885) valitsusajal- riigivõimu suhtumine rahav omaalgatustesse mutuus vabamaks. Lisaks ka see et talurahva nn isetegemis ekogemus oli sajandi keskpaigaks juba veits olemas-
annaabi.ee 
