Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930
t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Eestis tol ajal oli linnaõigus 9 asulal. Oma sissetulek saadi peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne oli selles osas olukord hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveokaubaks aga sool, mis andis ka siinsetele kaupmeestele suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid kogunenud alade kaupa tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti, üheskoos kaitsti end tsunfivälise toodangu eest ja materiaalset abi leskedele ja orbudele. Raad Linnavalitsus Bürgermeister president, rae juht
1241 · Saarlased pidi tagasi astuma kat usku · Määratin kindlaks hinnuse suurus, selle tasumise kord, kirikukoormised · Kohtumõistmise kord Saarlased arvatavasti uuesti likvideerisid võõrvõimu, sest: 27.aug 1255 uus lpng saarlaste ja om vahel · Tagasi kat kirik usku · Kohustus osa võtta ordu sõjakäikudest kaitsesõja puhul 9) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 14.saj 2: 40-47; 136-137; 155-166 (Eesti ajalugu kd 2 Eesti keskaeg, Trt 1937) 45: 43-50 (Eesti ajalugu. Kronoloogia, Sulev Vahtre, Tln 2007) 29.veeb 1304-Tartu leping e liiduleping Liivi ordu, Tartu ja Saare-Lääne piiskoppide(p), toomkapiitlite (tk), vasallide ja Harju-Viru(e Taani kuni Ee vasallide) vasallide vahel, mis suunatud Riia linna peapiiskopi (pp) ja Taani kuni vastu. Tagamõtted: · Ordu taotles tuge ja liitlasi võitluses Riia, Riia pp-ga ja püüdis ka ühendada maa jõudusid võitluseks välisvaenlaste vastu.
Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat,
· 28. november Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, Poola kuningale Zygmunt II Augustile; Riia linn jääb aga kuni 1582. aastani vabalinnaks 1562 · Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu 15631570 · 1563 algab Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, Liivimaal vallutavad rootslased taanlastelt Läänemaa ning Maasilinna linnuse Saaremaal 15701583 · 15701578 Venemaast sõltuv Magnuse vasallkuningriik Eesti alal · 1570, august 1571, 16. aprill venelased piiravad Magnuse juhatusel Tallinna · 1573, 23. jaanuar Koluvere lahing, Rootsi väepealik Clas Åkesson Tott võidab venelasi ja sunnib nad Läänemaalt lahkuma · 1577, 23. jaanuar 15. märts venelased piiravad teist korda Tallinna · 1581, 6. november rootslased vallutavad venelastelt Narva · 1582 Jam-Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel · 1583, 10
Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks.
Kõik kommentaarid