Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti
Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt.
Piiskopi ülesanneteks oli: Valitseda majanduslikult ja politiiliselt piiskopkonda. Õnnistada ametisse vaimulikke. Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther
sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi ? asukoht 1444-1448, oktoobrist 1448 Mainzis sugulaselt laenuks 150 kuldnat esimene "Weltgericht" ~ 1444-46 kalendrid, donaadid (ladinakeelsed grammatikaõpikud, autor Aelius Donatus) väiksemad kirjatähed Piibli jaoks 1449 investor Johannes Fust, 800 kuldnat 1450 trükkima, 2 veergu, ridu 42, 290 tähte 42-REALINE PIIBEL Paavst Pius II sügisel 1454 nägi trükipiiblit Frankfurti sügismessil müümine Mainzi vikaar augustis 1456 tööalane märkus 1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer 1455 nov Fust nõuab raha tagasi (2026 k) Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k) 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk JOHANN GUTENBERG 6 abilisega päevas paar lehekülge jätkas ühe teises Mainzi töökojas 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi juurde asjaga tutvuma
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju . Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman - klassivend · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Ajalugu 4 1.1 Meie leedi 4 1.2 Katedraali ehitus 5 1.3 Ajaloosündmuste mõju katedralile 5 2. Antwerpeni katedraal seest ja väljast 5 2.1 Arhitektuur 6 2.2 Muusika 6 2.3 Kunst 6 Lisa 1 7 Lisa 2 8 Lisa 3 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Referaadi aluseks on võetud internetist leitud artiklid- mis keskenduvad kunstiteostele Antwerpeni katedraalis. Üldist materjali katedraali a...
· Gild - kaupmeeste ühendus. · Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. · Sinod - vaimuliku järelvalve viis. · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. · Kanoonik toomhärra; · Praost - kapiitli eesotsas olev isik; · Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis. · Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone.
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel ...
nüüdisülikond ning näpitsprillid. Tal oli tüüakas kael ümarik nudipea. Nii, kui saabus kevad ja ilmad soojaks läksid vabastas ta ennast lipsust ning käis ringi lahtise polosärgi-kaelusega, nii et hallid rinnakarvad kaeluseaugust paistsid. Plebsi kõnepruuk oli kohe ära tuntav. Hr. Tooder Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist.
Kohalik kõrgeim vaimulikvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Saare-lääne piiskopid. Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased.
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
parteipoliitikat mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha oma parema arusaama järgi kõigest väest. Härra Wikman oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik. 4. Õpilaste ja õpetajate suhted Hr Tooder ja tema suhe õpilastega Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist.
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt.
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
Aga midagi imponeerivat temas oli. Ta tulistas keelereegleid kuulipilduja kiirusega. Tema hüüdnimeks sai juba aastate eest Kõtsberg, sest keegi oli tema esimestel klassi-ilmumisel ümanud: ,,Näe, Kõtsberg juba siin.." Härrale meeldis väga ühes kirjanduse tunnis Jaagu lauale kritseldatud luuletus. Hr. Tooder Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist.
kukutati. 1324 veeb langes paavsti Johann XXII lõplik otsus: Sigulda leping tühistati, pp-le, teistele p-dele, ja tk-le tagastati võõrandatud maa. Naases pp FRIEDRICH PERNSTEIN, kes 1312 aastast viibinud peam paavsti kuurias, oma ppk-a. Teda toetas ainult Trt p Engelbert von Dolen ja tagajärjetus võitluses vastasetega pani pp 1325 kevadel oma vasallid ja Ordu kirikuvande alla, lahkus maalt ega naasnud kuni surmani (1341) Liivimaale. Vahepeal valitses ppk-a vaimulikes asjus vikaar, ilmalikes foogtid. Vasallid püüdsid laiendada oma õigusi > vasallkond rüütelkonnaks. Seni võis ainult p oma pk-s talupoegi väkke kutsuda, nüüd iga vasall kutsus ise oma talupoegi väkke.Ppk-a foogtid pärinesid nüüd pea eranditult vasallide hulgast. Riia linn uuendas liitu Leedu suurvürst Gediminasega, kes jäi Ordu ohtlikuimaks vaenlaseks. Viimati üritas Leedu retke Liivimaale 1322. Näitamaks, et Riia pole sõlminud liitu Leedu
öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et härra Tooder oli Wikmanist lahkunud, võttes kaasa ka oma poja, kes seal varem õppis. Jutt veeres kümnendike magneesiumi-tembu peale, mille peale Tooder olevat pikalt ja põhjalikult mõelnud. Ta leidis, et õpilased ei oleks tohtinud seda teha, sest nad ju ei võinud teada, kui suur kogus magneesiumi õpetaja päris pimedaks oleks teinud. Samas väitis Tooder, et olevat neile juba kõik andeks andnud.
Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et härra Tooder oli Wikmanist lahkunud, võttes kaasa ka oma poja, kes seal varem õppis. Jutt veeres kümnendike magneesiumi-tembu peale, mille peale Tooder olevat pikalt ja põhjalikult mõelnud. Ta leidis, et õpilased ei oleks tohtinud seda teha, sest nad ju ei võinud teada, kui suur kogus magneesiumi õpetaja päris pimedaks oleks teinud. Samas väitis Tooder, et olevat neile juba kõik andeks andnud.
Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et härra Tooder oli Wikmanist lahkunud, võttes kaasa ka oma poja, kes seal varem õppis. Jutt veeres kümnendike magneesiumi-tembu peale, mille peale Tooder olevat pikalt ja põhjalikult mõelnud. Ta leidis, et õpilased ei oleks tohtinud seda teha, sest nad ju ei võinud teada, kui suur kogus magneesiumi õpetaja päris pimedaks oleks teinud. Samas väitis Tooder, et olevat neile juba kõik andeks andnud.
vastuhakk ka riigi vastu aga Saksamaa väikeriigid ei suutnud end alati paavsti kuuria juures maksma panna. Vaimulikel väike palk Saksamaal, lõhenemine. Saksa traditsioonid tugevad. 2. Hiliskeskaega ilmestab vagadusepüüe, inimestel isiklik mure, kas pälvivad ikka lunastuse (indulgentside nõue, lokaalsed palverännakud). Eluajal või surres anti testamendiga preestrile/kirikule mingi summa, et saaks surnu või pere jaoks missasid pidada. Selleks vikaar, kes missasid peab (4 missat nädalas). Missapreestreid linnas palju, vähene tasu ja palju vaba aega. Paljud linnad võtsid ülemäärased vaimulikud kantseleisse, nt notariks. 26 Perekond kirikusse rajada oma altari. Saksamaal kirikute sisemusest säilinud u 2%. Regend vaimulikukoht, hinnatud nt 20-margane toomhärra koht. Paavsti provisioon kohad ei täideta koha peal vaid paavsti kantseleis (kuurias)
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Henriku kroonikast: 1184. aasta paiku alustas piiskop Meinhard kiriku rajamist Ükskülla, 1206. aastal rajati kirikukihelkonnad ja alustati kirikute ehitamist. Eestis oli olemas kirikute võrgustik enne 1223.-1224. aasta ülestõusu. Hiliskeskajal oli Riias 48, Tartus piiskopkonnas 34, Saare-Lääne piiskopkonnas 27 ja Tallinna piiskopkonnas 25 kirikukihelkonda. Maakabelid- Kirik võis asuda liiga kaugel kihelkonnas ning seetõttu vasallid hakkasid rajama kabeleid, kus teenis vikaar (vaimulik õpetaja). Kabeleid sageli ehitati teede äärde või linnamüüride taha. Osa maakabeleid oli rajatud piiskopi loata ja kirikuvõimud püüdsid sellist isetegevust takistada või sundida oma ehitisi lammutama. Piiskopi loal maakabel võis saada kogudusekiriku õigused. Kui kihelkonna kiriku sissetulek vähenes maakabeli tõttu siis tuli kirikhärrale maksta hüvitist. Kloostrid- Kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja muude hoonete kompleks,
hoiukoht atribuut - oluline tunnus, omadus; juurdekuuluv ese. Kunstis on atribuut kujutatavale inimesele iseloomulik tunnus, nt Heraklese lõvinahk märter usukannataja, usu pärast surma mineja; piltlikult öeldes veendumuste pärast kannataja paavst - roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kirikute üle. Paavsti poole pöördudes kasutatakse tiitlit "Tema Pühadus". Paavsti täielik tiitel on: Jeesuse Kristuse vikaar (asemik), Rooma piiskop, Püha Apostel Peetruse järglane, Apostlite vürst, Kõrgeim võim, Lääne patriarh, Itaalia priimas, Rooma linna ja maakonna peapiiskop, Vatikani linnriigi monarh palverändur palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Palverännak sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile pildirüüstajate liikumine levis Bütsantsis 8.- 9. sajandil. Pilditülis osalesid ikonoklastid
rahvusliku liikumise ajal kunstiliselt parimad. Teose "Wikmani poisid" lühikokkuvõte Tegevuspaik: Wikmani gümnaasium Tallinnas Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): · Sirkel Jaak priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull klassi kõige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder usuõpetuse õpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks tark, õpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman klassivend · Maim e. Joodik boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu rumaluke, hajevil, visati koolist välja.
pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond. Keskaegne ühiskond oli lokaalne, keskvõim ei suutnud kaitsta ei kohalike inimeste elu ega vara. Külainimesed osutasid teeneid kuninga vasallile, oma patroonile ning patroon tagas neile kaitse. Kohustused isanda ja vasalli vahel, ükskõik, millisel tasemel see ka ei olnud, olid alati vastastikkused
pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Investituuritüli Gregorius VII. Jumal andis Peetrusele võimu võim kinni siduda ja lahti päästa Taevas, ka maa peal võtta ära impeeriume, kuningriike, maakondi, omandit. Paavst on absoluutse võimuga. Paavst omab distsiplineerivad võimu iga kristlase üle. Omas õigust olla Euroopa moraali kohtunik. 11. sajandi lõpus tekkis seadusandlik tüli, mis puudutas ilmaliku võimu õigust vaimulike ametissemääramisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
