Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi
kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. 2.)Teose pealkiri: "Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust. Zanr: Romaan 3.)Peategelased: Sirkel Jaak , Härra Wikman, Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder, Laasik Riks, Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu, Jauram, Penn e. Penno, Terrepson, Tummel e. Tumbu, Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu. Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik. Tegevusaeg: Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni. 4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti
Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt.
Piiskopi ülesanneteks oli: Valitseda majanduslikult ja politiiliselt piiskopkonda. Õnnistada ametisse vaimulikke. Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther
sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi ? asukoht 1444-1448, oktoobrist 1448 Mainzis sugulaselt laenuks 150 kuldnat esimene "Weltgericht" ~ 1444-46 kalendrid, donaadid (ladinakeelsed grammatikaõpikud, autor Aelius Donatus) väiksemad kirjatähed Piibli jaoks 1449 investor Johannes Fust, 800 kuldnat 1450 trükkima, 2 veergu, ridu 42, 290 tähte 42-REALINE PIIBEL Paavst Pius II sügisel 1454 nägi trükipiiblit Frankfurti sügismessil müümine Mainzi vikaar augustis 1456 tööalane märkus 1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer 1455 nov Fust nõuab raha tagasi (2026 k) Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k) 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk JOHANN GUTENBERG 6 abilisega päevas paar lehekülge jätkas ühe teises Mainzi töökojas 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi juurde asjaga tutvuma
Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref
Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju . Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman - klassivend · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
millest mõlemale poole on kolm vahekäiku. See loob suure siseruumi, igas vahekäigus on 48 sammast. Katedraali pikkus on 117 meetrit ja laius 65 meetrit. Katedraalis on 34 suurt vitraažakent. Hoolduskulud on igal aastal 1,5 miljoni euro ümber.6 2.2 Muusika 15.sajandi alguses alustas katedraali koor aktiivselt muusikaelu, selle tõttu on kooril muusikaajaloos tähtis roll. Johannes Ockeghem, kes oli üks tähtsamaid heliloojaid 15. sajandil oli katedraalid 1443. aastal vikaar-laulja, samamoodi oli seda ka Jacob Obrecht, aastatel 1492-1497. Organistide hulgast, kes katedraalis töötasid on samuti tuntuid nimesid, näiteks Henry Bredemers. Vähem tuntud on küll nimed Jacobus Barbireau ja Andreas Pevernage, aga nemad on kahalikus kontekstis väga olulised inimesed, kes samuti katedraalis töötasid.7 2.3 Kunst Katedraalis on palju hinnalist, näiteks 14. sajandist pärinev marmorist madonna. Mõned seinamaalingud on 15. sajandist
· Gild - kaupmeeste ühendus. · Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. · Sinod - vaimuliku järelvalve viis. · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. · Kanoonik toomhärra; · Praost - kapiitli eesotsas olev isik; · Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis. · Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone.
14. Kristjan Koorman pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass) Õpetajad 1. Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu 2. Paul Paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu 3. Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug) 4. Preili Jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik 5. Tädi Melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel 6. Härra Johan Wikman direktor
nüüdisülikond ning näpitsprillid. Tal oli tüüakas kael ümarik nudipea. Nii, kui saabus kevad ja ilmad soojaks läksid vabastas ta ennast lipsust ning käis ringi lahtise polosärgi-kaelusega, nii et hallid rinnakarvad kaeluseaugust paistsid. Plebsi kõnepruuk oli kohe ära tuntav. Hr. Tooder Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist.
Kohalik kõrgeim vaimulikvõim kuulus Riia peapiiskopile. Temale allusid Tartu ja Saare-lääne piiskopid. Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased.
toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega. stiftifoogt - tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid. missa - katoliiklik jumalateenistus liturgia - missa muusikalis-sõnaline osa. vikaar - alama astme vaimulik katoliku kirikus. reformatsioon - usupuhastus ketser - usutaganeja, katoliku kiriku õpetusest kõrvalekalduja. inkvisitsioon - katoliku kiriku kohtuorgan, mis tegeles ketserite väljaselgitamise, ümberveenmise ja karistamisega. Karistus on antud juhul suhteline mõiste, sest tulesurm oli vaimulike arvates kasulik eelkõige põletatavale - tuli puhastas hinge patust ja ketserlikust väärusust.
parteipoliitikat mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha oma parema arusaama järgi kõigest väest. Härra Wikman oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik. 4. Õpilaste ja õpetajate suhted Hr Tooder ja tema suhe õpilastega Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist.
Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik).
Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt.
saj algul) on teadaolevalt ainus kõrgem eesti päritolu vaimulik Vana – Liivimaal. PREESTRID – kirikukihelkonna hingekarjane Ülesanded: 1) 7 sakramendi (jumala armu väljendav toiming) õpetamine RISTIMINE, LEERITAMINE, LAULATAMINE; ARMULAUD, PIHTIMINE, 8 VIIMNE VÕIDMINE, PREESTRIKS PÜHITSEMINE 2) jumalasõna õpetamine Meie Isa Palve, Ave Maria, 10 käsku VIKAAR – preestri asendaja kabelis KÖSTER – kirikuteener, ül-ks abistada vaimulikku Pastor – luteri usu kiriku hingekarjane Ülalpidamine: 1) oma maalapilt saadav tulu 2) mõisast makstav kirikukümnis 3) koguduseliikmete annetused II ORDUD JA KLOOSTRID Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks ja säilitamiseks. Ordut
Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 19)Mikk 20)Peep 21) Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja 22) Padar tuim 23) Riibus - tuim 24) (11 klass)Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu, 25)kõmmo Õpetajad / vanemad inimesed paul paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid,
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
Aga midagi imponeerivat temas oli. Ta tulistas keelereegleid kuulipilduja kiirusega. Tema hüüdnimeks sai juba aastate eest Kõtsberg, sest keegi oli tema esimestel klassi-ilmumisel ümanud: ,,Näe, Kõtsberg juba siin.." Härrale meeldis väga ühes kirjanduse tunnis Jaagu lauale kritseldatud luuletus. Hr. Tooder Hr. Tooder oli pikk kõhnapoolne, kergelt hallisegune kräsupeaga ja pruunide lapsesilmadega mees. Ta andis poistele koolis usuõpetust. Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist.
kukutati. 1324 veeb langes paavsti Johann XXII lõplik otsus: Sigulda leping tühistati, pp-le, teistele p-dele, ja tk-le tagastati võõrandatud maa. Naases pp FRIEDRICH PERNSTEIN, kes 1312 aastast viibinud peam paavsti kuurias, oma ppk-a. Teda toetas ainult Trt p Engelbert von Dolen ja tagajärjetus võitluses vastasetega pani pp 1325 kevadel oma vasallid ja Ordu kirikuvande alla, lahkus maalt ega naasnud kuni surmani (1341) Liivimaale. Vahepeal valitses ppk-a vaimulikes asjus vikaar, ilmalikes foogtid. Vasallid püüdsid laiendada oma õigusi > vasallkond rüütelkonnaks. Seni võis ainult p oma pk-s talupoegi väkke kutsuda, nüüd iga vasall kutsus ise oma talupoegi väkke.Ppk-a foogtid pärinesid nüüd pea eranditult vasallide hulgast. Riia linn uuendas liitu Leedu suurvürst Gediminasega, kes jäi Ordu ohtlikuimaks vaenlaseks. Viimati üritas Leedu retke Liivimaale 1322. Näitamaks, et Riia pole sõlminud liitu Leedu
öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et härra Tooder oli Wikmanist lahkunud, võttes kaasa ka oma poja, kes seal varem õppis. Jutt veeres kümnendike magneesiumi-tembu peale, mille peale Tooder olevat pikalt ja põhjalikult mõelnud. Ta leidis, et õpilased ei oleks tohtinud seda teha, sest nad ju ei võinud teada, kui suur kogus magneesiumi õpetaja päris pimedaks oleks teinud. Samas väitis Tooder, et olevat neile juba kõik andeks andnud.
Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et härra Tooder oli Wikmanist lahkunud, võttes kaasa ka oma poja, kes seal varem õppis. Jutt veeres kümnendike magneesiumi-tembu peale, mille peale Tooder olevat pikalt ja põhjalikult mõelnud. Ta leidis, et õpilased ei oleks tohtinud seda teha, sest nad ju ei võinud teada, kui suur kogus magneesiumi õpetaja päris pimedaks oleks teinud. Samas väitis Tooder, et olevat neile juba kõik andeks andnud.
Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et nüüd ongi neil teema, mida koduteel arutada. Teel küsis Jaak, ega Laasik Pukspuude juures nii kaua polnud ühe tüdruku pärast. Laasik ütles, et tal poleks kedagi vaadata-oodata, sest Penn tegeleb Ainoga ning Jaak Virvega. Jaak ei mõistnud, kuidas too võis tema suhtumist Virvesse märgata või teada. Ega ometi majas sellest räägitud!? Poole tee peal keeras Laasik ära ning Jaak läks trammi peale. Seal kohtas ta vikaar Toodrit. Jaak teadis, et härra Tooder oli Wikmanist lahkunud, võttes kaasa ka oma poja, kes seal varem õppis. Jutt veeres kümnendike magneesiumi-tembu peale, mille peale Tooder olevat pikalt ja põhjalikult mõelnud. Ta leidis, et õpilased ei oleks tohtinud seda teha, sest nad ju ei võinud teada, kui suur kogus magneesiumi õpetaja päris pimedaks oleks teinud. Samas väitis Tooder, et olevat neile juba kõik andeks andnud.
vastuhakk ka riigi vastu aga Saksamaa väikeriigid ei suutnud end alati paavsti kuuria juures maksma panna. Vaimulikel väike palk Saksamaal, lõhenemine. Saksa traditsioonid tugevad. 2. Hiliskeskaega ilmestab vagadusepüüe, inimestel isiklik mure, kas pälvivad ikka lunastuse (indulgentside nõue, lokaalsed palverännakud). Eluajal või surres anti testamendiga preestrile/kirikule mingi summa, et saaks surnu või pere jaoks missasid pidada. Selleks vikaar, kes missasid peab (4 missat nädalas). Missapreestreid linnas palju, vähene tasu ja palju vaba aega. Paljud linnad võtsid ülemäärased vaimulikud kantseleisse, nt notariks. 26 Perekond kirikusse rajada oma altari. Saksamaal kirikute sisemusest säilinud u 2%. Regend vaimulikukoht, hinnatud nt 20-margane toomhärra koht. Paavsti provisioon kohad ei täideta koha peal vaid paavsti kantseleis (kuurias)
Pühitsuste hierarhia ja ametlik hierarhia. Pühitsus on see, mis annab meelevalla. Pühitsus tuleneb apostelliku suksessiooni ideest. Pühitsusi on mitut liiki, jagunevad madalateks ja kõrgemateks pühitsusteks. Kõrgemad pühitsused on alamdiakon, diakon, preester ja piiskop. Alates 12. Sajandist on nõutav tsölibaat kõigi nende jaoks. Preester `= prespüüter. Kõrgem vaimulik = prelaat. Mõne ameti jaoks on nõutav spetsiifiline pühitsus. Vaimulikuametid: Vikaar - vaimuliku asetäitja või abiline. Toomhärra - prestiizikam amet kui preestri oma, aga ametisse pühitseb siiski preester. Toomkapitooliumi liige. Toomkapiitel valis 12. Sajandist hiliskeskajani piiskoppe. Tema olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Preester - õigus viia läbi usulisi riitusi. Piiskop-kiriku koguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja
Henriku kroonikast: 1184. aasta paiku alustas piiskop Meinhard kiriku rajamist Ükskülla, 1206. aastal rajati kirikukihelkonnad ja alustati kirikute ehitamist. Eestis oli olemas kirikute võrgustik enne 1223.-1224. aasta ülestõusu. Hiliskeskajal oli Riias 48, Tartus piiskopkonnas 34, Saare-Lääne piiskopkonnas 27 ja Tallinna piiskopkonnas 25 kirikukihelkonda. Maakabelid- Kirik võis asuda liiga kaugel kihelkonnas ning seetõttu vasallid hakkasid rajama kabeleid, kus teenis vikaar (vaimulik õpetaja). Kabeleid sageli ehitati teede äärde või linnamüüride taha. Osa maakabeleid oli rajatud piiskopi loata ja kirikuvõimud püüdsid sellist isetegevust takistada või sundida oma ehitisi lammutama. Piiskopi loal maakabel võis saada kogudusekiriku õigused. Kui kihelkonna kiriku sissetulek vähenes maakabeli tõttu siis tuli kirikhärrale maksta hüvitist. Kloostrid- Kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja muude hoonete kompleks,
hoiukoht atribuut - oluline tunnus, omadus; juurdekuuluv ese. Kunstis on atribuut kujutatavale inimesele iseloomulik tunnus, nt Heraklese lõvinahk märter usukannataja, usu pärast surma mineja; piltlikult öeldes veendumuste pärast kannataja paavst - roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kirikute üle. Paavsti poole pöördudes kasutatakse tiitlit "Tema Pühadus". Paavsti täielik tiitel on: Jeesuse Kristuse vikaar (asemik), Rooma piiskop, Püha Apostel Peetruse järglane, Apostlite vürst, Kõrgeim võim, Lääne patriarh, Itaalia priimas, Rooma linna ja maakonna peapiiskop, Vatikani linnriigi monarh palverändur palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Palverännak sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile pildirüüstajate liikumine levis Bütsantsis 8.- 9. sajandil. Pilditülis osalesid ikonoklastid
rahvusliku liikumise ajal kunstiliselt parimad. Teose "Wikmani poisid" lühikokkuvõte Tegevuspaik: Wikmani gümnaasium Tallinnas Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): · Sirkel Jaak priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull klassi kõige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder usuõpetuse õpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks tark, õpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman klassivend · Maim e. Joodik boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu rumaluke, hajevil, visati koolist välja.
pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond. Keskaegne ühiskond oli lokaalne, keskvõim ei suutnud kaitsta ei kohalike inimeste elu ega vara. Külainimesed osutasid teeneid kuninga vasallile, oma patroonile ning patroon tagas neile kaitse. Kohustused isanda ja vasalli vahel, ükskõik, millisel tasemel see ka ei olnud, olid alati vastastikkused
pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Investituuritüli Gregorius VII. Jumal andis Peetrusele võimu võim kinni siduda ja lahti päästa Taevas, ka maa peal võtta ära impeeriume, kuningriike, maakondi, omandit. Paavst on absoluutse võimuga. Paavst omab distsiplineerivad võimu iga kristlase üle. Omas õigust olla Euroopa moraali kohtunik. 11. sajandi lõpus tekkis seadusandlik tüli, mis puudutas ilmaliku võimu õigust vaimulike ametissemääramisel
annaabi.ee 
