Muinasaja suurtegelased (0)

Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht
A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni
A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi”
August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 1694– 1733 . Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud.
A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor , viljakas literaat , kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja
lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus
Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser ,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma .Kinnitas talurahvaseadused
Berthold - 1196 -1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus
B. von Dreiben-Liivim ordumeister ,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad
B. Hoeneke - Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist.
B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on „Surmatants“.
B. Russow -Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles „Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti
keskaja üks tähtsamaid allikaid.
B.G. Forselius -Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus
Boriss Šeremetjev-juhtis Põhjasхja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal.
Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest.
Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 1379– 1400 . Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär.
Ingvar - Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu.
Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks.
Hiltnius - u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk , tagastas saua 2 aastat hiljem.
Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärit munk, külastas 1170 paiku Eestit.
Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 1557 –59.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda
Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699- 1730
Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses( 1782 ) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt.
Friedrich Wilhelm Willmann - Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti.
Fölkersahm- Ruhja parun , tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele
Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor
Gotthard Kettler -Liivi ordumeister 1559– 1562 ja Kuramaa hertsog 1562– 1587 , vallutas Rõngu linnuse.
G.IIA.- Rootsi kuningas 1611 –1632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas alla TÜ asutusürikule.
George Browne- Riia kindralkuberner (1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti
talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada
Garlieb Merkel -Baltis kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile,kirjeldas oma raamatus1796talupoegade maj ja õigusliku seisundit.
Georg Friedrich Parrot -Taasavat(1802)Ülikooli I rektor,sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse
Gerhard Franz von Kьgelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärit maalikunstnik
Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil
Hans Susi -tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida.
Hermen Rode-Lübecki maalija , kes lõi Niguliste kiriku tiibaltari.
Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara
Horatio Nelson- 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal.
I.IV Julm- Moskva suurvürst al. 1533 ja Vene tsaar al. 1547, verisemaid Venemaa valitsejaid.
I. Schenkenberg-Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka
Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul
Jungingen - Saksa ordu kõrgmeister a’tel 1393–1407. 1397.a andis kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru
rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis
Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest.
JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop1515–27.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse
J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop
J. Pulck -silmapasitvam eestlasest üliõpilane Rostockis 16saj-l, kuulus Saare-Lääne pskpkonna toomkapiitlisse
J. Koell -Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled
J.Skytte-Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ,Uppsala ülikooli kantsler 1622-45,vabahärra1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-34, TÜ esimene kantsler ja peainitsiataator.G.IIA. isiklik õpetaja
J.J. Hastfer -baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.1686–87 Liivimaa kuberner , 1687 –16Liivim kindralkuberner, 1690–95 TÜ kantsler. Reformis haldust,surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile.
J.R. Patkul -Liivim aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik,Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid
J.Jhering-Piiskop,tegi suure töö luteri kiriku organis-sel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süstm, I eesti k.aabits
J.Fischer-Liivim superintendent ,edendas k.haridust,andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organisats
J.Hornung-1893. ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära
Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonete projekteerija,hiljem ülikooli prf, arhitekt .
Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane , kritiseeris pärisorjust oma raamatus “Eestimaa ja eestlased”(1802).
Janis Cimze-Juhtis Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminari.
J.V. Jannsen - Koolmeister,rahv. Liikumese juhte.Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele,1857 Perno Pm
Johann Köler- Eesti haritlane ja maalikunstnik, leidis teenistuse Venemaal. Etendas rahvusliku liikumises suurt rolli
Juhan Leinberg-Jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, 1854 loobus kõigest, hakkas pidama palvetunde. Tugines oma jutlustes Vanale Testamendile, seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. Olukorrast usu kaudu. Maltsveldi liikumise algataja
Kaupo - Toreida vanem, lasi end Theoderichil ristida, temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises
Karl XII-Rootsi kngs1697–18.Taani,Poola, Venem sõlmisid Karli vastu liidu,alustasid 1700Põhjasõda.Valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi.
Käsu Hans-Puhjas köster,õpetaja.Esimene teadaolev eesti soost luuletaja
Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide
kaotamist,ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist
Karl Ernst von Baer-19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajaja
Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija . TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja.
Kreutzwald - Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid “Kalevipoeg”, “Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Lembitu - Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217 .
Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra,levitas liivlaste seas ristiusku. 1186 -96 I Liivimaa piiskop.
Modena Wilhelm- Paavsti saadik,moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi.Itaalia vaimulik ja diplomaat,tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-ja Preisimaal
Martin Luther-1483-1546 saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ,oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Melchior Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp,populaarne jutlustaja.1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäe
kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
Michael Andreas Barclay de Tolly - 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane.
Magnus-oli Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivim kuningas1570–1577,püüdis erinevate vahenditega saavutada suurt võimu.
Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides.
Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane.
Moritz Hermann Jacobi-19 saj. Tartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud füüsik
Nicolaus - Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks.
Ohtra Jü rgen - iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal.
Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees , õ-tähe tooja eesti kirjakeelde, andis välja lehte Marahwa NäddalaLehte.
Pontus De la Gardie -Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 1580 –1583 Liivi sõjas Rootsi väge
Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
Parun Otto Fabian Rosen - Liivimaa maanõunik, arvas et talupoeg oli pärisori ja mõisnik võis teda pärandada, vahetada ja müüa. Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse.
Philipp Karell- Eesti arst,Nikolai I ja Aleksander II ihuarst,etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli.
Schwarzenberg- Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi,avaldas kirjutise “Liivimaa talupegade pärisorjusest”(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile.
Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu
Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu).
Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 1576 –86.Edukas sõjamees,sundis venelased Liivimaalt
taanduma.Jam Zapolski vaherahuga sai Vana-Liivimaa lõunaosa,hiljem kujunes Liivimaa kubermang .
Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja.
Vjatško - 1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes.
Vesse -saarlaste vanem Jüriöö ülestõusul. Saarlased alustasid ülestõusu 1343al.Juhtimisel vallutati Pöide linnuse,kihutati sakslased Saaremaalt välja.Saarem iseseisvus 1344a-ni,mil orduväed saarlased alistasid.
W.von Plettenberg -Liivi ordu maameister 1494 –1535.Suutis mitmes lahingus võita Moskva Suurvürstiriiki, 1520’tel reformatsiooni ajal ordu ja tema valdused Liivimaal säilitada.Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis maa sisemisi lahkhelisid ületada.
W.A. von Schlippenbach-Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja,
Eestimaa kindralkuberner 1704–1706, kindralleitnant 1708. Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-09 ning 1715a läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis Vene kindralleitnandi auastme.
W. Struve - 19. saj TÜ tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom.