Eesti ajaloolised institutsioonid (2)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Informaatika - Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

5 VÄGA HEA

20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid.
Eri võimude valitsemisaeg:

Isevalitsus
Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia .

Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid.

Veebruari (märtsi) revolutsioon , tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu
1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka Eestimaa kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska . Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan , Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Eesti Maapäev.
Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis .

Oktoobripööre ja Eesti Töörahva Kommuun (ei haaranud kogu territooriumi)
1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre, millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel.
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis novembris 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.
Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamise kogu Venemaal.
Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana.
Eesti Töörahva Kommuun (Eesti Töörahwa Kommuuna), ETK, oli Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal, st. 52 päeva eksisteerinud nõukogude vabariik. Eesti Töörahva Kommuuni juhiks oli Jaan Anvelt ning sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed. 30. novembril 1918 kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Eesti iseseisvaks nõukogude vabariigiks. Eesti Töörahva Kommuun jätkas Nõukogude Venemaalt Eestisse tulnud bolševike poliitikat:

tööstusettevõtted natsionaliseeriti
mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid
valitses punane terror
kiusati taga kirikut ja vaimulikke

See pidi vormiliselt olema eesti tööliste riik, perspektiivis Nõukogude Venemaa koosseisus, tegelikkuses polnud Eesti Töörahva Kommuun iseseisev riik, sest ETK juhtkonnal polnud tegelikult võimu, ETK juhtkond allus Nõukogude Venemaa sõjaväe juhatusele. ETK-l polnud õigust väljendada kogu eesti rahva tahtmist – demokraatlikult valitud rahvaesindus oli Tallinnas asuv Eesti Ajutine Valitsus. ETK-d ei tunnustanud riigina ükski teine maailma riik peale Nõukogude Venemaa.

Saksa okupatsioon 1918
Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi.
Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee.
Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul.

Eesti vabariik 1918-40 (3 konstitutsiooni )
Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel.
Ametlikult lõppes Vabadussõda Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920.
1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt vastu esimene korraline põhiseadus, millega loodi ka Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis riigivanem . Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Seetõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine.
Teine põhiseadus võeti vastu 1933 rahvahääletusega.
1937. aastal võttis Rahvuskogu vastu kolmanda põhiseaduse, millega loodi presidendi ametikoht ja kahekojaline Riigikogu, mis koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Presidendiks sai Konstantin Päts.

Esimene nõukogude okupatsioon 1940-41
Nõukogude okupatsioon Eestis, mida on nimetatud ka 'esimeseks nõukogude aastaks', kestis Eestis kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti alad vallutas. Aastatel 1940 –1941 toimus Eesti kiire sovjetiseerimine: kaotati Eesti riigivõimu sümbolid, raha ja mitmed rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid . Samuti vangistati ja represseeriti mitmeid avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid , kellest vaid üksikutel õnnestus end varjata või välismaale põgeneda. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande eestlase.
Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis eriti suure hoo sai sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses.

Saksa valitsusaeg 1941-44
Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastamist, tuli neil peagi pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus, Eesti Omavalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon , ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist.
Saksa okupatsiooni ajal toimus Eestis ka mitmeid kuritegusid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommunistideks peetud inimesi. Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati.

Nõukogude aeg 1944-1991 (2 konstitutsiooni)

1940 põhiseadus - Kõik võim ENSV -s kuulub linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu.
1977 põhiseadus - Kogu võim Eesti NSV-s kuulub linna ja maa töörahvale töörahva saadikute nõukogude näol.

Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991. See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil.

Taasiseseisvumine 1991
Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.
Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.
Mõisted, mida on vaja teada (ülesanded, tegevusaeg üldiselt, kellele allus või kes talle allus)
Institutsioonide ajaloo allikad: aadressraamat, koodeks , kronoloogiline seadustekogu , põhiseadus, põhikiri
Tsaariaeg:

Kuberner, kubermanguvalitsus
Ministeeriumid ja peavalitsused olid täitevvõimuks Vene impeeriumi keskvalitsuses. Siseministeeriumi juurde kuulusid kuberner ja kubermanguvalitsus.

Kuberner – viib ellu valitsuse ja keisri tahet. Jälgib, et kubermangus oleks seadused täidetud ja avalik kord tagatud. Korra hoidmiseks oli õigus appi kutsuda sõjavägi.
Kubermangu valitsus – vastutab kuberneri ja keskvalitsuse ülesannete täitmise eest.

Riigiduuma
Riigiduuma (parlamendi alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkoda) moodustasid alates 1905. aastast seadusandliku võimu Vene impeeriumi keskvalitsuses.
I ja II Riigiduuma valiti 1905 valimisseaduse alusel, III ja IV Riigiduuma 1907 valimisseaduse alusel.

Seisuslik kord

Rüütelkond, maanõunike kolleegium , maamarssal /rüütelkonna peamees
Eestimaa rüütelkond– 13. saj
Saaremaa rüütelkond– Taani võimu ajal, enne 1645
Liivimaa rüütelkond– 1643

Maapäev – rüütelkonna üldkoosolek. (3 aasta tagant, kohustuslik kõigile rüütlimõisate omanikele, igal mehel 1 hääl). Kõrgeim organ.
Maamarssal (Lm) või rüütelkonna peamees (Em). Juhatas Maapäeva.
Maanõunike kolleegium – 12 meest, valiti eluks ajaks, üks oli iga kuu resideeriv maanõunik
Aadlikonvent (Lm) või rüütelkonnakomitee (Em)

Õigusi oli kärbitud 19. saj II poole reformidega, säilinud oli patronaadiõigus, postijaamade ülalpidamine jmt
5. Vallavolikogu, vallavalitsus
1866. aasta vallaseadus . Vallavalitsusse kuulusid:
Talurahvaasjade komissar - riiklik järelevalveorgan 1889. aastast
Vallavanem – täidesaatev võim
Valla täiskogu - esinduskogu
Vallakohus – kohtuorgan talupoegade jaoks, talupojad ise valisid endi seast kohtunikud, järelevalvet teostas 1889. aastast ülemtalurahvakohus.
Talupoegade kogukondlikud oraganisatsioonid haldusülesannete täitmiseks ja kohalike küsimuste lahendamiseks.
Vallavolikogu koosnes vallavanemast ja volimeestest, kellest pooled valiti peremeeste ja rentnike, pooled maameeste hulgast 3 aastaks. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid puudutavate küsimuste otsustamine vallas, vallakassa ja muu vara ning kogukonna asutustega seotud küsimuste lahendamine, maksude jaotamine ja kogumine, vallaametnike palkade määramine jm.
6. Linnavolikogu ja –valitsus
1870. Venemaa linnaseadus
1892. linnaseadus
Linnavalitsus koosnes linnapeast ja mitmesugustest komisjonidest. Linna ettevõtted ( tapamaja , elektrijaam gaasivabrik). Järelevalvet teostas kuberner.
Linnavolikogu koosnes linnavalitsusest ja linnapeast. Neid valisid kõik kinnisvaraomanikud.
7. Väeteenistuskomisjon. ( 1874 -1918)
1874 - mindi üle nekrutisüsteemilt üldisele sõjaväekohustusele, moodustati väeteenistuskomisjonid ja sõjaväehobuste jaoskonnad.
Väeteenistuskomisjoni ülesanded olid: üldine järelvalve ja kontroll noorsüdurite võtmise läbiviimise ja sõjaväekohustuse alla kuuluvate isikute üle, noorsõdurite igaastase kubermangunormi jaotamine jaoskondade vahel, noorsõdurite meditsiiniline läbivaatus ettenähtud juhtumitel, maakondlike väteenistuskomisjonide aruannete ning kaebuste läbivaatamine, aruande koostamine iga-aastase noorsõdurite võtmise kohta sise- ja sõjaministeeriumi jaoks.
8. 1888. politseireform. Politseikordnik, urjadnik.
9. juuni 1888 oli politseireform. Politsei moodustasid: maakonna politseiülem (vanemabi, nooremabid, urjadnikud vallas), linna politseimeister (jaoskonnaülem ehk pristav, rajooni ülevaataja, kordnik), tervishoiupolitsei, kriminaalpolitsei, sandarmeeria.
Ülesanded: korrakaitse ja seaduste avalikustamine , sõjaväkke võtmise korraldamine, erametsade kaitse, vaesustõendite väljaandmine, raha, kaalude ja mõõtude kontrollimine, epideemiate leviku tõkestamine.
Urdjanik täitis maakonnaülema ja tema vanemabi korraldusi, allus vahetult maakonnaülema nooremabile. Ülesanded: korra ja julgeoleku tagamine vallas, õigus algatada jälitustegevust, õigus arreteerida kuriteos kahtlustatavaid isikuid mitte ainult kuriteopaigal, vaid ka juhul, kui kahtlusaluse juurest või tema elukohas leiti ilmseid süütõendeid, järelvalve vallas viibivate jt teiste kahtlaste isikute üle, vallas toimuvate avalike ürituste läbiviimise jälgimine, järelvalve teede korrashoiu üle, arvestuse pidamine sõjapõgenike üle jt.
9. 1889. kohtureform . Kohtupalat, ringkonnakohus , rahukohtunik. Prokurör. Advokaat. Notar .
9.juuli 1889 oli kohtureform. Ringkonnakohus Riias ja Tallinnas ( Apellatsioon Peterburi kohtupalatisse, Kassatsioon Senatisse). Koosnes ringkonnakohtu prokurörist, rahukogust (+ kinnistusosakond ), rahukohtunikust, kohtupristavist, vannutatud advokaadist ja notarist.
Ringkonnakohus – kubermangu kõrgema astme kohus.(1889-1918)
Loodi ülevenemaalise 1864 a kohtuseaduse alusel Baltikumikohtureformiga 1889. Oli jaotatud 4ka osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond..
Rahukohtunik – esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal - ja administratiivasjade arutamiseks. (1889-1918)
Prokurör – keskvõimu esindajad kubermangus, kes jälgisid seaduste täitmist administratiiv ja kohtuasutustes. (1783-1889) prokuröri tegevust reguleerisid Venemaa üldised seadused. Ametisse määras, vallandas ja kohtulikult karistas neid Senat .
Prokurörile allusid: kubermanguasjurid, üks kohtu- ja teine administratiivasjade jaoks; eestimaal fiskusekomissaar, liivimaal ülemfiskaal ja maakonna e kreisifiskaalid; kubermanguprokuröri abid.
Ülesanded: kubermangus üldise korra säilitamise eesmärgil seaduste õige tõlgendamine ja täpse täitmise ning kindlaksmääratud võimupiiride jälgimine amatiasutustes; vanglate, sunnitöö- ja töömajade regulaarne külastamine ning kinnipidamiskorra täitmise jälgimine; nõrgamõistuslikuks või hullumeelseks tunnistamises osalemine.
Advokaat – isik, kes annab juriidilist nõu ja abi ning esindab huviosalist kohtuis ja ametiasutustes.
Enne 1889 a justiitsreforme nimetasid asvokaate ametisse Liivimaa Õuekohus ja Eestimaa Ülemmaakohus.
Adokaatide ülesandeks oli eraisikutelt saadud või kohtu määratud juriidiliste asjade ajamine ning asjaosaliste huvide kaitsmine kohtus tsiviil- ja kriminaalprotsessi õigustes ettenähtud juhtudel.
Eesti alal tegutsenud advokaadid olid 1918 a-ni registreeritud Peterburi Kohtupalatis ja allusid sealsele vandeadvokaatide nõukogule.
Notar – ametiisikud, kes vormistavad ja kinnitavad õigusdokumente, tõestavad dokumentide ja nende ärakirjade ehtsust jm.
Ülesanded: igasuguste aktide koostamine asjast huvitatud isikute palvel; aktiraamatu sissekannetest väljakirjutuste ja ärakirjade andmine; igasuguste avalduste tõestamine; protestide toimetamine; volituste tõestamine; avaldiste kuulutamine ühelt isikult teisele; dokumentide hoiulevõtt eraisikute käest; pärandvara jagamiskava koostamine kohtu ülesandel.
Kinnistusamet – kohtu juures tegutsevad asutused, mille ülesandeks oli kinnistusraamatute pidamine.(1889-1940)
10. Konsistoorium . pastor , praost , vöörmünder, kirikueestseisja. Patronaadiõigus.
Luteriusu kirik -16. saj reformatsioon . Koosnes vaimulike asjade peavalitsusest, ülemkonsistooriumist, konsistooriumist/superintendendist, praostkonnast/praostist, pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest.
Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad – eestlaste esimene massiline usuvahetus
Konsistoorium – 17,saj-1919 – kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus.
Pastor – („karjane") e (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik. Õiguslikult sarnane preestrile.
Praostkond on teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis kiriku alaosana, mille ligemaks vaimulikuks on praost. Praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest.
Vöörmünder - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta.
Kirikueestseisja – maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks.
Patronaadiõigus - oli kuni 1919. aastani Balti kubermangudes kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamisõigus, mis kuulus kirikupatroonile, kelle maa peale oli kirikuhoone kunagi rajatud

Üldhoolekande kolleegium, kreisiarst
Tervishoiu ja vaestehoolekandega tegelesid kubermanguvalitsuse tervishoiuosakond, kubermangu loomaarst , üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal).
Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud
Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein)
Üldhoolekande kolleegiumid – kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad.
Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve.
Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus kubermangu tervishoiuvalitsusele a teostas järelvalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales maakonna hoolekandeasutuste, koolera - ja rõugepanemise omiteede tegevuses..
Ülesanded: haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja taudide vastatste meetmete rakendamine, arstlikud läbivaatused ning laipade ja isikute kohtumeditsiinilise ekspertiisi teostamine , järelvalve apteekide, haiglate, vaestemajade, vanglate jt asutsuste sanitaarkorra üle, ilmastikuvaatlused.

Õpperingkonna kuraator , rahvakoolide inspektor , haridusseltsid
Õpperingkonna kuraator 1803 -1918– kõrgem riigiametnik õpperingkonnas koolide juhtimiseks ja järelvalveks. Kuraatorile allusid gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid, eraõppeasutused ja Tartu Ülikool.
Ülesanded: seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise järele valvamine, õppetööst ja riigi raha kulutamisest haridusministeeriumile aruannete esitamine.
Rahvakoolide inspektor- 1887-1918 – riigivõimu poolt määratud haridusametnik linna- ja maa-algkoolide ning eraõppeasutuste järelvalveks ja juhtimiseks. Allusid rahvakooli direktorite kaudu õpperingkonna kuraatorile.

Kroonupalat , rentei, statistikakomitee
Kroonupalat – 1783-1920. Venemaa Rahandusministeeriumi kohalikud allasutused kubarmangus. Esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister.
Allus algul kubernerile, siis senatile, seejörel rahandusministeeriumile.
Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine , järelvalve erakaubanduse ja töönduse üle, rentreide tegevuse kontrollimine.
Rentrei – (-1922) rahadusorgan kreisi tasandil. Riigikassa osakonnad maakonnas või kubermangus. Allusid kubermangu kroonupalatile.
Ülesanded: koraliste ja erakorraliste riigimaksude kogumine ja maksualuste kohta arvestuse pidamine, tempelmarkide, aktipaberite, vekslipaberite, pidupiletite markide, mängukaartide müümine, rahavahetamine, rahasaadetiste edasitoimetamine.
Statistikakomitee – 1854-1917 – asutus statistiliste andmete kogumiseks vastava kubarmangu kohta. Allus kubernerile ja keskstatistikakomiteele.
Ülesanded: andmete kogumine kubermangu kohta ja nande viimine Siseministeeriumi poolt kinnitatud tabelite vormi, kubermangu tervikkirjelduste ja pksikute majandusharude kirjelduste koostamine.

Erakondade lubamine . Eesti Rahvameelne Eduerakond. Seltside tüübid.
Eesti Rahvameelne Eduerakond 1905-1917– liberaalne rahvuslik reformipartei eesti alal. Asutati Tartus. Partei tegevuspiirkond hõlmas Liivimaa kubermangu eesti osa ja eestimaa kubermangu. Keskkomitee asus tartus. Kohtadel võis asutada osakondi.
Seltsid: piibliseltsid, laulu-mänguseltsid (nii linnas kui maal), tuletõrjeseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, majanduslikud kooperatiivid, kutseühingud (hiljem ametiühingud).
1917-18
Asutav kogu. Maanõukogu.
12-14.11.1917 Vene Asutava kogu valimised
21-28.01.1918 Eesti Asutava kogu valimised
15.11.1917 Maanõukogu kõrgemaks võimuks
Saksa okupatsioon sept 1917 – 19.11.1918
Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920

Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine
Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus
Mai 1919 opteerumine ( Moskva , Petrograd, Omsk)
Okt 1919 Maaseadus
August 1920 Seisuste kaotamise seadus

Eesti Vabariik (1920-40)

Põhikord põhiseaduse järgi, riigi(voli)kogu, riigipea, ministeeriumid

Kõrgeim võim – rahvas
- Valimisõigus 20 a, m ja n, vähemalt 1 a Eesti kodanik
- Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku)
- Rahvahääletus ( kukutas Riigikogu)
Seadusandlik võim – Riigikogu (100 liiget, 3 a, erakondade nimekirjade alusel)
Täidesaatev võim – Riigivanem (esindab ja juhib) + ministrid , st valitsus
Ministeeriumid: haridus - 1936, kohtu- 1918, majandus- 1929, põllutöö- 1918, sise- 1918, teede- 1918, välis- 1918 ja sotsiaalministeerium 1936.

Tavapolitsei ja kaitsepolitsei, sõjavägi

Politsei. Siseminister ja politseivalitsuse direktor

Välispolitsei (jagunes 8 prefektuuri: prefekt, komissar, konstaabel), kriminaalpolitsei, poliitiline politsei.

Sõjavägi

1922 polk nimetati rügemendiks
1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale
1928 väeteenistus lühenes 1 aastale
Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu
1918 nov piirivalve , alates 1923 professionaalne.

Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi
Siseministeerium – omavalitsuste talitus:

Maavalitsused (presidendi määratud maavanem )
Linnaomavalitsused (3 järku).

Vallavalitsus ja vallakohus.
Siseministeerium – omavalitsuste talitus:

Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad).

Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga
Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat.
Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 –kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44

Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK. Piiskop, metropoliit

Mai-juuni 1917 Tartus I eesti kirikukongress
- Jätta alles TÜ usuteaduskond
- EELK on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes
- Liikmed kõik need, kes pole teatanud väljaastumisest
- Eesotsas piiskop
1919 lahutati riik kirikust , maad võõrandati
- 1923 rahvahääletus koolide usuõpetuse küsimuses
1925, 1934 usuühingute ja nende liitude seadus
1926 perekonnaseisu seadus
EAÕK – 1917 autonoomne, 1923 otsealluvus Konstantinoopoli patriarhile
- 1934 - 200000 liiget, 158 kogudust, 15 uut kirikut, 2 kloostrit, Vaimulik seminar Petseris
Katoliku kirik – kuni 1918 allus Mogiljovi, sealpeale Riia peapiiskopile
- 1924 iseseisev administratuur
- 1934 - 2327 liiget, 9 kogudust
Baptiste - 49 kogudust
Adventiste - 38 kogudust
Vanausulisi - 12 kogudust jne

EELK – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
EAÕK – Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Hoolekanne ja meditsiinikorraldus Eesti Vabariigis

Üleminek ühtluskoolile. Tartu ülikool

1920 avalikkude algkoolide seadus – haridus emakeelne, tasuta, kohustuslik
1922 keskkoolide seadus
1934 keskkoolireform
1919 Tartu ülikool + Pallas, Konservatoorium
1936 Tehnikaülikool
1938 Teaduste Akadeemia

1925 Kultuurkapitali seadus. 6 sihtkapitali

1919. a põllumajandusreform

Parteide tüübid kuni 1934, parteide keelamine (nn vaikiv ajastu). Punane rist , skaudid

Kuni 1934 palju erinevaid, siis ainult Isamaaliit
Parempoolsed
- Põllumeestekogud
- Kristlik rahvaerakond
- Majaomanike seltside liit
Keskparteid
- Eesti Rahvaerakond
- Eesti Tööerakond
- Asunikud
Vasakparteid
- Sotsid
- Iseotsid
- Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud

Kutsekojad
Alates 1938. aasta valimistel

1924 Kaubandus-tööstuskoda
1931 põllutöökoda
1934-36 Arstide
Agronoomide
Ametnikkude
Insenerikoda
Kalandus
Kodumajandus

Loomaarstide
Maatööliste
Majaomaike
Meierite
Rohuteadlaste
Tööliskoda
Õpetajate koda
Ühistegevuskoda

Kultuurautonoomia
Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid.

Kultuurkapital
Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri‑ ja kunstitegelastele.
Nõukogude aeg (1940/44-1990)

Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi

Kõrgeim võim – EKP (NLKP) I sekretär
Riigivõimuorgan – ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992)
Valitsusorgan – ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee)

Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad.

Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD , siseministeerium

Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid
Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga
Sõjaväelised õppeasutused reorganiseerida Punaarmee koolideks
Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon

SARK ehk NKVD – Siseasjade rahvakomissariaat (GLAVLIT, perekonnaseisuaktide bürood, passilauad)
KGB – Riiklik Julgeolekukomitee

Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud)

Täitevkomiteede süsteem – linna, rajooni TSN TK-d, nende osakonnad

Rahvakohus
Esimese astme kohus.

Kirik nõukogude ajal

1943 NSVL RKN usukultusasjade Nõukogu
1945 Usuasjade volinikud, kõik ogudused pidid registreeruma
1946 keelati usulise kirjanduse trükkimine, avati usuteaduslik instituut
1947 asutati poliitiliste ja teadusalaste teadmiste levitamise ühing (hiljem “Teadus”)
1948 suleti TÜ kirik
1949 keelustati leeriõpetus, võeti vastu luterliku kirku seadus
1957 saavutas leer sõjaeelse taseme
1945 allutati EAÕK Moskva metropoliidile, iseseisev ÕK jätkas eksiilis.
1945 kõik baptistid koondati Oleviste kirikusse (vanempresbüteri kantselei)
1982 lubati trükkida kiriklikku kirjandust
1989 jõulud taas lubatud
1991 avati uuesti TÜ usuteaduskond

Tervishoiusüsteem – ambulatooriumid, polikliinikud, eri tüüpi haiglad

Koolisüsteem – 7 kl kool, 8-klassiline kool, üleminek täielikule keskharidusele. Uued Kõrgkoolid. ENSV Teaduste Akadeemia

1946 kõrgkoolid NSVL kõrgema ja keskhariduse ministeeriumi alla, ENSV TA
1946 kutseharidus ametikoolile. 1941-88 ENSV MN Riiklik kutsehariduse komitee.
Üleminek ainesüsteemilt kursuste süsteemile.
1954/55 poiste ja tüdrukute ühiskoolid, 1955/56 koolivorm , 1956/57 õppemaksu kaotamine keskkoolis
1959 üldine 8-klassiline koolikohustus
1964 keskkool 11 asemel 10 aastat, 1965 jälle 11.

Kolhoos , sovhoos , MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad

1944 sotsialistliku maareformi taastamine
1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta
1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine
- Kolhoos - kollektiivmajand
- Sovhoos - riigimajand
- Artell – kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised)
- MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor ), EKE (Eesti kolhoosi ehitus)
- 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama
- 1970. Aastad – suurmajandid ja ääremaad
- 1981 Agrotööstuskompleksid
- 1982 toitlusprogramm

Riigihoiukassad – kuulub riigipanga osakonna alla.

NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär

NLKP – Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Tegutses 1952-1991. Ainupartei , riigi tegeliku võimu kandja. Seda juhtis NLKP KK peasekretär või I sekretär.
EKP – Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses 1920-1990. Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Eesmärk oli üles ehitada kommunistlik ühiskond. Allus EKP Kongressile.
ÜLKNÜ - Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ÜLKNÜ) oli NLKP noorteorganisatsioon. Ühing asutati 1918. Komsomoli allorganisatsiooni sai moodustada koolides , sõjaväes, ettevõtetes. Allorganisatsioonidest moodustati rajooni-, linna- jt komsomoliorganisatsioone.
ELKNÜ - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing oli üks ÜLKNÜ allorganisatsioone, Eesti NSV noorsoo ühiskondlik-poliitline massiorganisatsioon, EKP aktiivne abiline ja reserv . (1940-1980)
Keskkomitee – keskne , juhtiv komitee
Poliitbüroo – mõnede kommunistlike paretide keskorgan
Sekretär – poliitiline, juhtiv ametikoht mõnes parteis .

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eglevi Õppematerjali autor

Vastused eksamiküsimustele.

ajaloolised institutsioonid kolhoos sovhoos riigipank riigihoiukassad

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja

Eesti ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil

Kategoriseerimata

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust:

Ajalugu

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele.

Ajalugu

docx

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised.

Eesti ajalugu

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3

Ajalugu

doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine Esmaseks ülesandeks kujunes võimu ülevõtmine. Vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917

Ajalugu

Rohkem sarnaseid