Eesti Vabariik

Härma, Marianne

Eesti Vabariik (0)

Keskkool - Ajalugu - Eesti ajalugu

1 Hindamata

Eesti Vabariik

Eesti iseseisvumine:

I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis.
Sõja mõju Eestile:

Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised.
Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati sõdimiskogemusi ning paljud said vene armee ohvitserideks. Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas.
Sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise, osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi.
Tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele, laskemoona , sinelite ja transpordivahendite tootmine.
Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem.
Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret.

Veebruarirevolutsioon 1917 aastal. Kukutati keiser , kehtestati vabariik, võimule sai Ajutine Valitsus – suund demokraatlikule riigile.

Autonoomia - 30. märtsil kinnitas Eestile Ajutine Valitsus autonoomia ehk omavalitsuse, mille alusel:

Eestimaa ja Liivi kubermangu põhjaosa liideti ühtseks rahvuskubermanguks.
Kubermangu valitsuses asendati vene ametnikud eestlastest ametnikega .
Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska ja tema abistamiseks Maanõukogu.
Kohalik võim koondus eestlaste kätte.
Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel.
Moodustati rahvusväeosad, mille juhiks sai Johan Laidoner.
Aktiveerus parteide tegevus ja parteide loomine.

Maanõukogu - Esimene rahvaesindus ehk Eesti Ajutine Maanõukogu. Sinna valiti 62
saadikut. Tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest
täidesaatev võim.

Oktoobripööre - 1917. aastal võtsid VSDTP enamlased eesotsas Leniniga võimu üle. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
Muudatused:

Enamlaste kätte koondus võim.
Viktor Kingissepp võttis Poskalt võimu üle.

Maapäev aeti laiali.
Punakaardi relvastatud salkade laialisaatmine.
Suurte ettevõtete riigistamine nt tööstusettevõtted ja pangad.
Kirik lahutati riigist ja kool kirikust , mõndadest kirikutest tehti punased rahvamajad.
Eestist pidi saama Venemaa osa.
Mõisad võeti baltisakslastelt ära.

Iseseisvumine:
Maanõukogu kuulutas ennast oma 15. Novembri 1917. aasta otsuses Eestis kõrgeimaks võimukandjaks. Oma volitused anti edasi Maapäeva vanematekogule.
Iseseisvusmanifest – 24. veebruar 1918 . Manifestis kuuluati Eestimaa
Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus “Endlas”.
24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus
eesotsas K. Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna.
Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. Liikmed – Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik .
23. veebruaril loeti ette manifest Pärnus, 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Jüri Vilmsiga.
25. veebruar oli pidulik päev – majadel lehvisid sini-must-valged lipud, helistati kirikukelli, peeti aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval toimus sõjaväeparaad. Konstantin Päts luges manifesti avalikult ette ning kohe peale seda marssisid linna saksa väed ja sellega oli ka üürike iseseisvumine lõppenud.

Saksa okupatsioon – 24. veebruar kuni 11. november 1918. Kavas oli luua Balti Hertsogiriik.
Abinõud:

Saksa keel poliitilises asjaajamises ja koolides .
Baltisakslased määrati ametnikeks.
Rahvusväeosad saadeti laiali.
Eestlaste poliitiline tegevus katkestati. ’
Trükisõna allutati tsensuurile.
Rahvuslikud poliitikud vangistati või hukati.
Majandus allutati Saksamaale.

Eesti Vabadussõda 28. november 1918 kuni 2. veebruar 1920.

Poliitiline eellugu : Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon , mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda
Saksamaale.

Vabadussõja algus: Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28. novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt .
Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte
sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti
edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti – umbes 2/3 Eestist.

Eestlaste ebaedu põhjused:

rahval puudus kaitsetahe , sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I maailmasõjast sõjatüdimus ja majanduslik kriis.
keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti.
vastase arvuline ülekaal.
relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus.
kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine.

Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, kui Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel. Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid , umbes 80 000 meest, Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi.

Eestlaste edu põhjused:

vabatahtlike väeosade loomine, näiteks koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid jne.
soomusrongide efektiivne kasutamine.
Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. Vägede ülemjuhatajaks oli Johann Laidoner.
eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest, umbes 13 000 meest.
Valitsuse lubadus teostada maareform - maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919.
enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu.
välisabi saabumine - Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud
paranes vägede varustamine - annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt).

Suurriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa, toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva . Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest.

Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz . Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes.
Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu
( Cesise ) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana.

Tartu rahu - Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse tungida, kuid rünnakud löödi tagasi. Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2.veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina de jure Eesti Vabariiki.
Rahulepingu tingimised:

Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks.
Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad.
Eesti sai 15 miljonit kuldrubla.
Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale .
Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega.
Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad.

Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata .

Demokraatlik Eesti:

Esimene põhiseadus - võeti vastu 15. juunil 1920 (kuid jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas. Seega järgis ka põhiseadus Rousseau ’ rahva suveräniteedi põhimõtet. Riigivõim jaotati Montesquieu 'le tuginedes seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Kuid samas jäi nende võimude omavaheline suhe tasakaalustamata . Ühekojaline 100-liikmeline Riigikogu, mis oleks pidanud kandma üksnes seadusandlikku võimu, sai täieliku kontrolli ka täidesaatva ja kohtuvõimu üle. Valitsusel tegelikult iseseisvad täidesaatvad volitused puudusid, mistõttu see allus vahetult Riigikogule.

Majandus: Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik Maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema . (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keeruliseks. Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv haru loomakasvatus , Eesti eksportis väga palju peekonit. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks said Suurbritannia ja Saksamaa.

Riigipöörde katse NSV poolt 1. detsember 1924 kommunistide poolt. Riigipöörde katse suruti maha ja peale seda olid kommunistlikud parteid Eestis keelatud.
Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks 1921. aastal.

Suur kriis – Ülemailmse maailmakriisi mõju.
Kriisid Eestis:
Majanduskriis
Sisepoliitiline kriis
Põhiseaduslik kriis

Hindade suur langus.
Tollimaksude järsk tõus.
Ettevõtete pankrotid ja tootmise vähenemine.
Tööpuuduse kasv.
Talude pankrotid.

Riiklike asutuste autoriteedi vähenemine.
Valitsused olid lühiajalised.
Erakondi oli liiga palju ning olid ebapüsivad.
Vabadussõjalased astusid erakondadesse.

Põhiseaduses tehti muudatused, mis võeti vastu alles kolmandal hääletusel. Vastu võeti Vapside eelnõu.

Vabadussõjalased ehk Vapsid :
Algne eesmärk: Vabadussõja veteranide huvide kaitse.
Poliitilised seisukohad: Tugeva võimuga riigipea ja 50-liikmeline Riigikogu. Kindral Andres Larkast pidi saama riigipea. Vapside põhiseadus võitis rahvahääletusel oktoobris 1933.
Vabadussõjalasi saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934. aastal.

Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu:

Riigipööre 12. märts 1934. Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk oli ennetada vabadussõdalaste eeldatavat võitu valimistel ning koondamaks võimu enda kätte. Suunatud otseselt Vapside võimu vastu. Esialgseteks abinõudeks olid: kehtestati kaitseseisukord , arreteeriti Vapsid. Alustuseks määrati siseministriks Karl Einbund. Võim koonduski Pätsi, Laidoneri ja Einbundi kätte.
Vaikivaks ajastuks on nimetatud seetõttu, et poliitilist tegevust ei toimunud ning riigipea valimisi lükati edasi.

Tasalülitamine:

Sõnavabaduse piiramineja tsensuuri kehtestamine.
Riigikogu saateti laiali ning valimisi ei toimunud.
Erakonnad keelustati , püsima jäi ainult Isamaaliit .
Vapside arreteerimine. Vabanesid 1938.
Kampaaniate korraldamine.
Opositsiooni keskus – Tartu, Jaan Tõnisson.

Uus põhiseadus – 1938

Presidendi ametikoht.
Kahekojaline Riigikogu (80+40). Suur osa oli määratud ametnikke.
Valitsus sõltus presidendist.
Piirati rahva valimisõigust ja hääletamist.
Presidendiks kinnitati Konstantin Päts.

Majanduselu iseloomustas edenemine. Asendus majandusliku rahvuslusega. Arenes põlevkivitööstus. Riigiettevõtted moodustasid suurema osa majandustegevusest. Plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Eksporditi põllumajandussaadusi.

Välispoliitiliseks ohuks olid NSV ja Saksamaa. Baltimaad ajasid erapooletuse poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut.

Kultuurielu:
Kultuuri aitas rahastada Eesti Riiklik Kultuurikapital. Rahvusvähemused moodustasid Eestis 10% elanikest. Neile tegati õigus emakeelsele haridusele ja sellised koolid olid riigi ülalpidamisel.
Kirjanikud : August Gailit, Hendrik Visnapuu, A. H. Tammsaare , Artur Adson , Marie Under, F. Tuglas.
Kunstnikud : Jaan Koort, Anton Starkopf, Eduard Viiralt.
Muutused hariduses: 6. klassi – algkool + 3. klassi progümnaasium. 6. klassi vähemalt oli kohustuslik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marianne Härma Õppematerjali autor

Eesti iseseisvumine, vabadussõda, I maailmasõja mõju eestile

eesti vabariik okupatsioon iseseisvumine autonoomia vabadussõda murrang edu põhjused tartu rahu demokraatlik eesti

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi ( esimene 26. nov. 1905- Eesti Rahvameelne Eduerakond) 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

11.klassi ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumise kokkuvõte

EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem

Ajalugu

doc

Eetsi iseseisvumine

vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a

Ajalugu

110

ppt

Eesti iseseisvumine

sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus.

Ajalugu

doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.  Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk