Facebook Like
Küsitlus


VARS (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks
3.osa Vegetatiivsed taimeorganid
VARS
Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes , kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest.
Varre põhitunnused:
*maapeale asetus
*võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele
*lehtede kandmisele
*hargnemisvõimele
*radiaalsele siseehitusele
*rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele.
Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel.
Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On taimi, mille varred asuvad enamvähem muutumata kujul mullas, maapinnale ulatuvad neil ainult õied.
Taime varre ülesanded:
*külgharude moodustamine
*lehestiku, õite ja viljade kandmine
*Tõusev vool(ksüleemis)- vee ja min.ainete transport juurtest lehtedesse ja teistesse maapealsetesse organitesse.
* Laskuv vool(floeemis)- vees lahustunud assimilaatide transport lehtedest teistesse organitesse
*Nendele põhiülesannetele võivad lisanduda ka kaitsefunktsioonid(astelde moodustumine) , varuainete säilitamine
Varre tüübid:
Varre ehituse tunnuste alusel iigitatakse taimed suurteks morfoloogilis-ökoloogilisteks rühmadeks. Nendel rühmadel ei ole süstemaatilist tähtsust:
* Puittaimed . Vars koosneb peamiselt puitunud rakkudest ja neist moodustunud kudedest. Nad on pikaealised taimed. Puittaimed jagunevad veel omakorda kolmeks suureks rühmaks: puud, põõsad, puhmad.
-Puudeks nimetatakse pikaealisi tugeva ja kõrge ,puitunud, hästi silmapaistva varrega taimi.
-Põõsaste varred on lühemaealised, nende vars hargneb maapinna läheduses. Põõsasteks on nt sõstrad, kuslapuu, sarapuu jne.
-Puhmad e kääbuspõõsad sarnanevad põõsastele kuid nende varred on veelgi lühiealisemad , kogu taime eluiga võib aga ulatuda mitmesaja aastani. Need on kanarbik , sinikas, sookail .
-mõnikord eristatakse veel poolpõõsaste rühma, millesse kuuluvaid taimi iseloomustab varte mittetäielik puitumine. Alumised oksad puituvad , ülemised jäävad rohtseks. Need on iseloomulikud poolkõrbetele.
*Rohttaimed. kaotavad eluks ebasoodsal aastaajal kõik oma maapealsed osad. Vastavalt elukestusele jaotatakse rohttaimed üheaastasteks, kaheaastasteks ja mitmeaastasteks
-Üheaastaste rohttaimede elu kestab ainult ühe vegetatsiooniperioodi. Nende taimede seemned idanevad kevadel , sügiseks valmivad aga seemned, mis talvituvad .
-Kaheaastased taimed kasvavad kaks vegetatsiooniperioodi, õitsedes ja viljudes teisel eluaastal .
-Mitmeaastaste rohttaimede elu kestab mõnest kuni paljude aastateni.
- vastavalt õitsemise kordumisele jaotatakse taimed monokarpseteks ja polükarpseteks. Esimised õitsevad aind üks kord elu jooksul, teised aga korduvalt.
Varre harunemine :
Hargemiseks nimetatakse taime varre jagunemist selle kasvuprotsessis.
Hargnemistüüpide vaatlemisel nimetame vart või tüve ennast võsu peateljeks , selle harud on teise järgu teljed, viimasete harud kolmanda järgu teljed jne.
Jaotatakse:
*Arengulooliselt on vanim dihhotoomne hargnemine . See leiab aset peamiselt alamatel taimedel. Selle korral peatelge ei teki – esialgse püstise telje kasv lakkab esimise hargnemisega. Dihhotoomse hargnemise korral eristatakse järgmisi alatüüpe:
-isotoomne hargnemine-tütarharud on ühesuurused
-anisotoomne-tütarharud on erineva suurusega
-dihhopodiaalne-tütarrakud on oluliselt erineva suurusega, nii et üksteisele järgnevad tütarharud loovad siksakiliselt kasvava peatelje
*Kõrgematel taimedel esineb peamiselt monopodiaalne või sümpodiaalne hargnemistüüp.
Monopodiaalne-peatelg jätkab pidevat kasvu. Teise järgu teljed tekivad peatelje külgpungadest allapool ladvapunga. Esineb nt kuusel,männil,kadakal, tammel , pihlakal.
Sümpodiaalne- peatelg lõpetab teatud vanuses kasvu ja selle tipu ligidal olev külgharu pöördub ülespoole, võttes sellise asendi nagu oleks ta peatelje jätk, sama kordub ka kolmanda järgu teljega . lõpuks tekib sümpodiaalne vars mis meenutab peatelge. Sümpodiaalne hargnemine jagatakse:
-Monohaasne- kasvu lõpetanud ladvapunga all kavab edasi üks teise järgu telg , mis asendab peatelge
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
VARS #1 VARS #2 VARS #3 VARS #4 VARS #5 VARS #6 VARS #7 VARS #8 VARS #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LisLiska Õppematerjali autor

Lisainfo

KOnspekt raamatust Botaanika1

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
odt
Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
74
odt
Ökoloogia konspekt
9
docx
Vars ja juur
11
docx
Taimerakk ja taimekoed
84
docx
Botaanika eksami konspekt 2017
33
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
68
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
84
docx
ELUSLOODUS





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun