1947 , jt.). Ulatuslik töö Antarktises algas rahvus geofüüsika-aasta (1957 1959 ) uurimisprogrammi järgi. 12 riiki rajasid 51polaarjaama, kus tehti meteoroloogilisi, enamasti ka glatsioloogilisi, arheoloogilisi ja maamagnetismivaatlusi. Sisealade tundmaõppisel kasutati erilisi roomiktraktoreid. Selliseil masinail läbisid Briti ja Uus-meremaa ekspediatsioon 1957 1958 V. Fuchi (s. 1908) ja E. Hillary juhtimisel esimesena Antarktisele Weddelli merest üle lõunapooluse rossi mereni. 11 Kokkuvõte Antartikas on käinud paljud eestlastest - eestimaalastest uurijad, teadlased. Et Antarikas on 29 saart ja Antarktis on kaetud aastaringi mandrijääga mis on üle 2 kilomeetri paks . Sealne temperatuur võib langeda alla -80ºC . Vaatamata pideval jääle , külmaleja tuulele elavad seal taimed ja loomad nt pingviinid, vaalad, hülged ja linnud.
· Jäävaba maismaad 2 % · Jääkihi keskmine paksus üle 2000 meetri · Sademeid keskmisel 200- 500 mm /a · Jaguneb kontinentaalseks osaks ning mereliseks · Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik : selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid · Mereelustik ja pesitsejad : toiduahela aluseks fütoplankton; toiduahela väga oluline osa krill; ca 200 kalaliiki ; hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks kasvama) Aastal 2000 FAO andmetel
· Jaguneb kontinentaalseks osaks (kontinent ja Antarktika poolsaare idaosa) ning mereliseks (poolsaare lääneosa ja saared) · Taimed: vetikad, samblad, samblikud, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine
1) Golfi hoovus soe 2) Labrodori hoovus külm 3) Benguela hoovus - külm Suurim tõusu-mõõna vahe on 15 18 m Kanada idarannikul ja Prantsusmaa rannikul St.-Malo lahes Bretagne'i lahes. Kanada idarannikul Fundy lahes on tõusu kõrgus 21 m, mis on ka suurim maailmas. Atlandi oookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Sargasso 6000 7000 7100 2 Weddelli 2910 6820 3 Kariibi 2777 7090 4 Vahemeri 2505 5121 5 Riiser Larseni 1138 5035 6 Lazarevi 928 üle 4500 7 Labrodori 841 4316 8 Põhja 565 725
+2o kuni -2oC · Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. o Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki. o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid. o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised tõkked (vesi, mäed), aastaringne madal temperatuur, igikelts. Enimohustatud metsad maakeral.
annaabi.ee 
