Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on äriplaan?
  • Milliseks teie firma kujuneb ja kui kiiresti?
  • Kuidas ta oma eesmärgid saavutab?
  • Kuidas vähendada ebakindlust juhtida riske ja kasutada ära võimalusi?

OÜ MINIBOAT
ÄRIPLAAN

SUMMARY


At present work headline LLC (Limited Liability Company) MINIBOAT activity plan contains 39 pages, 11 tables, a drawing and a appendage.
The present works purpose is to compile activity plan LLC MINIBOAT foundation. The company mission is to offer consumer as possible quality and safety grafts and so all as possible advantageous price .
LLC MINIBOAT scheme is build upon 2004 spring. Authors plan is to create a small enterprise, which produces small boats. The company uses salary workers , the amount will be 13. The office will be in a 3 room apartment, which will be orderly furnished. Author idea is to use the best computers and other equipment. Production building will be build individually, which will lain in Tartu county, Kärevere. The location is very important because over there the client can test the boat on the spot .
In manufacturing will be used high technology, the best machines and the best equipment. The workconditiones for the workpeople will be comfortable so that they can work precisely and produce the best quality. The workers will be chosed on specific rules which means that everyone must be the specialist in his speciality.
To fill work purpose there is planed next tasks:
  • The theoretical activity plan
  • Bring out company facts
  • Bring out organization priorities and strategy
  • Perform company analysis
  • Introduce company market tone
  • Compose market plan
  • Analyse financing plan
    SISUKORD
    SUMMARY 2
    SISSEJUHATUS 5
    1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED 6
    1.1 Äriplaan kui dokument 6
    1.2 Äriplaani koostamise põhjused 6
    1.3 Mis on äriplaan? 7
    1.4 Äriplaaniga ettevõtja 7
    1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks 8
    1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid 9
    2. ÜLDANDMED 11
    2.1 Ettevõtte põhiandmed 11
    2.2 Ettevõtte äriidee 11
    2.3 Ettevõtte konkurentsieelis 12
    2.4 Ettevõtte personal 13
    3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 15
    3.1 Imidz ja põhieesmärgid 15
    3.2 Tootearendus ja kvaliteet 16
    3.3 Tootmisprotsessi kirjeldus 16
    3.4 Ettevõtte visioon ja missioon 17
    4. ETTEVÕTTE ANALÜÜS 18
    4.1 Ettevõtte mikrokeskkond 18
    4.2 SWOT - analüüs 19
    5. TURUSITUATSIOON JA SELLE ARENGUVÄLJAVAATED 21
    5.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus, kasvuvõimalused 21
    5.2 Kliendid 21
    5.3 Konkurents 22
    6. MARKETINGIPLAAN 24
    6.1 Müügieesmärgid 24
    6.2 Marketingi komponendid 25
    6.2.1 Toode/ teenused 25
    6.2.2 Hinnakujundus 25
    6.2.3 Turustuskanalid 26
    6.3 Müügitoetus 26
    7. FINANTSPLAAN 28
    7.1 Finantseerimine 28
    7.2 Rahakäibeprognoos 28
    7.3 Kulude arvestused 29
    7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus 30
    7.5 Plaanilised bilansid 31
    7.6 Kasumiaruanne 32
    Kokkuvõtlikult võib öelda, et plaanitud käivete, prognooside, investeeringute, bilansside ja kasumitega on töö autor teoreetiliselt rahul. 32
    8. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL 33
    KOKKUVÕTE 34
    KASUTATUD KIRJANDUS 35
    LISAD 36

    SISSEJUHATUS


    Käesoleva lõputöö eesmärk on äriplaani teoreetilise olemuse uurimine ning praktilise osana koostada äriplaan OÜ MINIBOAT asutamiseks ning firma turule tulekuks.
    OÜ MINIBOAT asutatakse 2004. aasta kevadel. Plaanis on luua väikeettevõte, mis tegeleb väikepaatide valmistamisega. Kasutatakse palgatööjõudu, ettevõttes on töötajaid kokku 13. Kontoriks kasutatakse ühismajas olevat 3-toalist korterit, mis on töö jaoks korralikult sisustatud. Idee autor on planeerinud kasutada kõige paremaid arvuteid ning muid töövahendeid. Tootmishoone on ehitatud eraldi see asub Tartumaal Käreveres, emajõe kaldal asukoht on väga oluline, sest seal saab klient näha valmis paate ning samuti vajadusel kohapeal katsetada.
    Tootmisel kasutatakse tipptehnoloogiat, parimaid masinaid ning seadmeid. Loodud on ka töölistele kõik tingimused mugavaks töötamiseks, et tööd saaks teha täpselt ja korralikult. Töölised valitakse kindlatele reeglitele vastavalt, igaüks peab olema vastava ala spetsialist.
    Töö eesmärgi täitmiseks on planeeritud täita järgmised ülesanded:
  • Uurida lühidalt äriplaani teoreetiliselt olemust
  • Tuua välja ettevõtte üldandmed
  • Tuua välja organisatsiooni põhieesmärgid ja strateegia
  • Teostada ettevõtte analüüs
  • Tutvuda turusituatsiooni ja selle arenguväljavaadetega
  • Koostada marketingiplaan
  • Koostada finantsplaan.

    1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED


    1.1 Äriplaan kui dokument


    Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine. Efektiivne planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist ja nende saavutamise tee määratlemist. Planeerimine on protsess, mis on ühtviisi oluline ettevõtte igas arengufaasis. Planeerides otsige vastust küsimustele ( Tikk 1999):
    • milliseks teie firma kujuneb ja kui kiiresti?
    • kuidas ta oma eesmärgid saavutab?
    • kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi?

    Äriplaan ei ole muutumatu. Äris võib ette tulla ootamatusi , mistõttu esialgset plaani tuleb muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad (EBS 2001).

    1.2 Äriplaani koostamise põhjused


    Alljärgnevalt on välja toodud põhjused äriplaani vajalikkusest:
  • et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda;
  • äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks;
  • äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada;
  • äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga;
  • ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu (Tikk 1999).


    1.3 Mis on äriplaan?


    Aeg on raha. Kui äriplaani kirjutatakse , ilma et oleks selge ettekujutus selle otstarbest, siis raisatakse tõenäoliselt nii oma aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani kirjutamisele, peab teadma, mida see äriplaan äri jaoks saavutab ( Kivistik 2003).
    Äriplaanil võib olla kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu ning teha tarku äriotsuseid.
    Teiseks, ta võib anda asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele lühikese ülevaate talu ja äri eesmärkidest ning nende läbiviidavusest. Äriplaani kirjutades tuleb meeles pidada, et pankurit huvitab , kas selles on piisavalt informatsiooni. Kas informatsioon on arusaadav? Kas äriplaan on täielik? Oma äriplaanis peab äriideed müüma. See on väga oluline tegur, kui soovitakse pangalaenu saada.
    Kolmandaks, äriplaani koostades ollakse sunnitud oma äri üle vaatama kriitilise pilguga ja ilma emotsioonideta. Aeg-ajalt võib juhtuda, et äriidee tundub romantiline, ning hakatakse tegelema kasutoomatu äriga lihtsalt nostalgilistel põhjustel. Kui äriplaanist selgub, et tulevane äri ei tooks mingit tulu, pigem mitte hakata sellega üldse tegelema (Babcock, Hamblin, Hahn 2000).
    Sama tähtis on tõsiasi, et on palju asju, mida äriplaan ei tee. Näiteks ei saa seda kasutada igapäevase tegevuse juhina. Samuti ei ütle äriplaan, milline on kõige efektiivsem ressursside kasutamise viis. Ta näitab lühidalt, kas äriplaan on kasutoov, kuid mitte seda, kas see on kõige tulusam võimalus. See töö tuleb ära teha veel enne, kui te äriplaani koostama hakatakse (Babcock, Hamblin, Hahn 2000).

    1.4 Äriplaaniga ettevõtja


    Alljärgnevalt on välja toodud äriplaaniga ettevõtja eelised:
    • põhjendab, kui palju raha vajatakse;
    • tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
    • tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida;
    • tõestab, et ettevõtja teab riske ja on nendega arvestanud .

    Hooletult koostatud äriplaan tekitab potentsiaalses investoris mulje, et ettevõtja on hooletu inimene, kes ei vaevu kõike olulist arvesse võtma. Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et :
    • ettevõtja on võimekas inimene;
    • ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt;
    • veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud.
    • Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks kaaluda, otsida vigu, leida uusi võimalusi või isegi kaaluda äriideest loobumist. (Kivistik 2003).

    Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee headuses. Ei tasu loota kohe väga suurele kasumile . Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja eiratakse fakti, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks konkurentsiuuring, mis võimaldab võrrelda oma näitajaid konkurentide näitajatega. Erinevus ei tohiks olla väga suur. Esimestel tegutsemisaastatel on ka tagasihoidlik kasum väga heaks tulemuseks (Tartumaa Ettevõtluskeskus 2004).

    1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks


    Alljärgnevalt on välja toodud näpunäited äriplaani kirjutamiseks:
    • Kirjutakse professionaalselt, kuid välditakse akadeemilisust;
    • Paragrahvid peaksid olema lühikesed ja üksteisest eraldatud;
    • Äriplaan varustatakse tiitellehega ja köidetakse korralikult;
    • Äriplaanil on alati autor ja koostamise kuupäev;
    • Äriplaan ei ole muutumatu dokument.
    • Välditakse tsitaate ja anekdoote;
    • Äriplaani leheküljed peaksid olema nummerdatud;
    • Kasutatakse pigem lauseid "Ettevõte on veendunud, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne
    • Enne lõplikku vormistamist palutakse kellelgi , kes äriga seotud ei ole, äriplaan läbi lugeda. Palutakse, et lugeja kohe küsiks, kui midagi jääb arusaamatuks või pole veenvalt esitatud. (Kivistik 2003).

    1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid


    Äriplaani koostamiseks ei ole mingit kindlat vormi, mida kõik ettevõtjad peaksid kasutama. Iga äriplaan erineb teisest mingil määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri.
    Käesoleva äriplaani puhul võib välja tuua järgmised komponendid:
    • Üldandmed
    • Põhieesmärgid ja strateegia
    • Ettevõtte analüüs
    • Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated
    • Marketingiplaan
    • Finantsplaan
    • Riskitegurite hindamine ja kontroll



    Eelnevast loetelust olulisemateks peatükkideks on marketingiplaan ning finantsplaan.
    Lühiajaline finantskavandamine
    Lühiajaline finantskavandamine seondub käibekapitali juhtimisega, seega debitoorse võlgnevuse, lühiajalise laenu ja raha juhtimisega, sellal kui pikaajaline finantskavandamine hõlmab eelkõige kapitalieelarvestamist. Lühiajaline finantskavandamine koosneb enamsti viiest osast: firma eelarvesüsteem rõhuasetusega finantseelarvetel, täiendava rahavajaduse määramine, kassaeelarve ja rahakäibe juhtimine, kasumieelarve ja eelarveline bilanss ning käibekapitali kompleksjuhtimine ( Raudsepp , V., Raudsepp, P 1996).
    Marketing
    Turundusalased teadmised tulevad kasuks kõigile, kes osalevad kaasaegses turumajanduses: ettevõtjale, tootjale, teenindajale ja tarbijale. Marketingile on omased mõisted hinna kujundamine, müügitoetus ja reklaam , lähtudes turunduse sünnimaa Ameerika Ühendriikide ülikoolide õppekavadest. Arenenud turumajandusega riikides on teenindussektor majanduses domineeriv. Eestis on teenuste sektor andnud üle poole sisemajanduse kogutoodangust alates 1992. aastast, kusjuures umbes kolmveerandi väikeettevõtete põhitegevusalaks on teenindus ( Vihalem 1996).

    2. ÜLDANDMED


    Ettevõtte tegevusalaks on väikepaatide valmistamine. Ettevõtte müüb oma tooteid Eestis, ning võimaluse korral hiljem ka Lätis, Soomes ning Rootsis.


    2.1 Ettevõtte põhiandmed


    Ettevõtte nimi:    MINIBOAT
    Ettevõtte juriidiline vorm: OSAÜHING
    Registreerimise number: .................................
    Registreerimise aeg ja koht:     TARTU 01.aprill 2004.a
    Aadress:                    ........................................
    Telefon:  ....................................
    Faks : ....................................
    e-mail:  ...........................................
    Põhikapital: 300 000
    Omanikud, nende osakapitali sissemaksu osa: ......................250 000, ..............................
    50 000
    Kontaktisik, tema telefon:             .................................................

    2.2 Ettevõtte äriidee


    Ettevõtte rajamise mõte sai alguse sellest, et töö autor ise tegeleb hobi korras veespordiga ning omab mootorpaati. Teine põhjus seisneb selles, et konkurents on väike, ja Tartumaal on ainult üks ettevõte, kes tegeleb paatide ja klaasplastikust detailide tootmisega. Töö autor on suviti tegelenud veespordiga ning seetõttu omab palju kogemusi - tunneb seda valdkonda väga hästi. Kui kõik korralikult ja täpselt teha ning plaanida , siis võib selle ettevõttega piisavalt raha teenida, siit algabki idee luua oma väikepaatide tootmisettevõte (vaata tabel 1 - äriidee).
    Tabel 1.OÜ Miniboat äriidee
    Kliendid:
    Mulje ettevõttest:
    turismifirmad
    mitmekülgne ja oskuslik teenindamine
    tellimused Eestist
    palju erinevaid tootevariante
    tellimused Soomest ja mujalt
    paindlik ja kiire teenindus
    eraisikud
    kõrgekvaliteedilised tooted
    Tooted:
    Tegutsemisviis:
    väikepaadid
    kavandid samast ettevõttest
    mudelid ja kavandid
    paindlik tööaeg (kokkulepitud tööaeg)
    info- ja reklaami levitamine
    paindlik hinnapoliitika
    tellimine
    väikepaatide tellimine
    toodangu kättetoimetamine kliendile võimalikult kiiresti
    Ettevõttele kavandatakse tegevusplaan esimeseks kvartaliks (vaata tabel 2).
    Tabel 2. Tegevusplaan
    Periood
    Tegevusplaan
    märts-mai
    alustatakse väikeettevõtte loomist- äriplaan, tootmishoone ehitamise algus
    juuni
    eriala spetsialistide värbamine
    juuli
    tegevusruumide korrastamine ja masinate ost
    august
    väikeettevõtte ametlik avamine



    2.3 Ettevõtte konkurentsieelis


    Ettevõte konkurentsieelised on järgmised:
    • mitmekülgsed teenused, töö teostus algusest lõpuni samast ettevõttest, võib tellida nii väikepaatide kavandi, kui ka töö teostuse;
    • väga lühikesed tähtajad, kiire töö ja hea kvaliteet;
    • uute ideede väljamõtlemine, et olla konkurentidest sammu võrra ees;
    • võtetkse vastu ka klientide ideid ja püütakse neid rakendada;
    • paindlik hinnapoliitika.

    2.4 Ettevõtte personal


    Ettevõtte tegevuse algetapil teeb jooksva töö otsused tegevdirektor , tema otsustab hangete, hinnakujunduse ja töökorralduse üle, samas peab nõu ka ettevõtte spetsialistidega. Kui ettevõte laieneb, luuakse tegevdirektorile abiks juhtgrupp, kes tuleb kokku kord nädalas ning arutatakse ettevõtte käivitamisega ning tegevusega seonduvaid probleeme. Koolitusele pannakse loodavas organisatsioonis suurt rõhku. Kasutatakse ka võimalusel töötajate vahetust Soome ja Rootsi ettevõtetega.
    Personali osa peab andma vastuse järgmistele küsimustele:
    • kui palju inimesi ettevõttes tööle hakkab;
    • kuna toimub värbamine teatud ametikohtadele;
    • kas vajalike teadmiste/oskustega personal on olemas või tuleb see välja õpetada.

    Tööaeg kohandatakse vastavalt tootmisvajadustele. Palka makstakse tehtud töö eest, vastavalt mingi tellimuse täitmiseks kulunud ajale. Tundide kohta peetakse täpset arvestust. See tähendab 2004.a alustatakse tunnipalgasüsteemiga ning 2005.a töötatakse välja kasumist sõltuv tulemuspalgasüsteem.
    Ettevõtteväliseid spetsialiste kasutatakse järgmiste tööde juures:
    • infotehnoloogia valdkonna tööd
    • kvaliteedisüsteemi loomisel
    • raamatupidamis- ja palgasüsteemi juhtimine.

    Vajadusel kasutatakse spetsialiste töötajate väljaõppeks kohapeal.
    Järgnevalt on tabelis 3 väljatoodud ettevõtte personaliplaan:
    Tabel 3. Personaliplaan
    AMETIKOHT
    KOHTADE ARV
    VÄRBAMISE AEG
    Tegevdirektor
    1
    märts
    Sekretär-raamatupidaja
    1
    juuni
    Turundusjuht
    1
    juuni
    Turundusspetsialist
    1
    juuni
    Müügijuht
    1
    juuni
    Müügiesindaja
    1
    juuni
    Tootmisjuht
    1
    mai
    Paatide valmistusmeister
    6
    august
    Alljärgnev joonis 1 iseloomustab OÜ MINIBOAT struktuuriskeemi, kuidas on jaotatud ametikohad ja kuidas võiks välja nägema hakata ettevõtte võimujaotus esialgsetel andmetel.


    Joonis 1. Struktuuriskeem

    3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA



    3.1 Imidz ja põhieesmärgid


    Ettevõtte loodetav imago :
    • Ettevõttest peab saama veespordisõprade seas populaarne ja usaldusväärne firma;
    • Hea teenindusega , kvaliteetne ja paindliku tööstiiliga ettevõte;
    • Kvaliteet kannab võrdlust mistahes teise paate tootva ettevõtte toodetega.

    2004. a. lõpuks arendab väikelaevade ettevõte välja oma eritooted, mis sobivad väga hästi veespordi harrastajatele.
    Kujundatakse välja koostööd tegevate spetsialistide võrk see tähendab, et ettevõttel on püsivad koostöösuhted Soome väikelaevade ettevõttega ja nende spetsialistidega.
    Väikepaatide käive rajaneb tegevuse alguses kolmele tähtsamale kliendigrupile:
    • eraisikud
    • turismiettevõtted
    • veespordiorganisatsioonid.

    Väikepaatide turg vallutatakse isikliku müügitöö abil, toeks kasutatakse aktiivset avalikkuse informeerimist. Suurt rõhku asetatakse oma reklaammaterjalile.
    Aastaks 2007 laiendatakse oma tegevust nii riigi siseselt, kui ka väliselt. Majandusedu kindlustatakse süsteemse, plaanipärase tegevuse ja suhteliselt madala kulutustasemega. Palk sõltub tulemustest, perioodikulud hoitakse minimaalsed.
    Kutseoskusi arendatakse pideva väljaõppega. Kasutatakse personali vahetust oma partneritega Soomest. Keerulisematel töödel kasutatakse esialgu allhanketöö tegijaid. Algusest peale pööratakse põhitähelepanu kvaliteedile, püütakse saada klientidelt maksimalselt tagasisidet.
    Luuakse lepingulised sidemed teiste suuremate laevaehitusettevõtetega, kus osutatakse selliseid teenuseid, mida kohapeal täita ei ole tehniliselt võimalik.

    3.2 Tootearendus ja kvaliteet


    Tootearenduse eest vastutab tegevdirektor. Kasutatakse Soome ja Rootsi koostööpartnerite kogemusi. Vajadusel ostetakse spetsialistidelt teenuseid.
    Toodang on peamiselt tellimustöö. Toodete müügis rõhutatakse teenuse terviklikkust- kavandist valmistooteni.
    Kavandatakse oma eritooteid:
    Tooteid ei patendeerita, kuid neist püütakse kujundada tuntud firmatooteid.
    Kvaliteedile pannakse suurt rõhku kogu oma tegevuses. Klientidelt püütakse saada tagasisidet, aeg- ajalt korraldatakse kirjalikke ja suulisi küsitlusi. Pretentsioonid kogutakse kirjalikult, neid analüüsitakse kohe ning tehakse järeldused. Kirjalikke kvaliteediselgituse koostamist alustatakse 2004. a.

    3.3 Tootmisprotsessi kirjeldus


    Ettevõte alustab tegevust oma eramaal. Kavandatakse hoolikalt ruumide kujundus ja valgustus , ruumid tehakse koheselt korda. Tootmisvõimsus kujundatakse vastavalt müügieesmärkidele.
    Tootmisprotsessi põhilised etapid:
  • kavandi tegemine
  • mudeli väljatöötamine
  • näidisvalmistoodang (originaal)
  • viimistlemine
  • tellimused
  • korrektuur ja töö kooskõlastamine kliendiga.
    Ettevõttel on suurepärased laienemise ja tasuvuse parandamise võimalused. Väikelaevade vajadus kasvab kiiresti ja tõhusalt.
    Tähtsamad võimalused, mis tootmisprotsessi mõjutavad:
    • eraisikute tellimused
    • turismifirmade tellimused
    • Soome tellimused
    • allhanketööde lisamine.


    3.4 Ettevõtte visioon ja missioon


    Ettevõtte visioon on saada koduturul oma valdkonnas turuliidriks ja uute trendide loojaks. OÜ Miniboat on väikepaate tootev ja turustav organisatsioon , kelle tegevus ja peamised kliendid asuvad Eesti Vabariigis, kuid pikemas perspektiivis loodetakse oma tegevust ka välisturgudele suunata. Ettevõttel on suurepärased laienemise ja tasuvuse parandamise võimalused. Tähtsaks teguriks on see, et töö autor osaleb aktiivselt veespordi maailmas ja seetõttu ka nõudlus väikepaatidele kasvab kiiresti.
    Tegevuse edukuse tagamiseks loob organisatsioon võimalused oma klientide vajaduste igakülgseks rahuldamiseks ja kvaliteedijuhtimissüsteemi mõjususe pidevaks parendamiseks.
    Ettevõtte missiooniks on pakkuda oma tarbijatele võimalikult kvaliteetseid ja turvalisi veesõidukeid, tagades selle abil tootmisahelast osavõtjaile pikaajalise tasuva äritegevuse.

    4. ETTEVÕTTE ANALÜÜS



    4.1 Ettevõtte mikrokeskkond


    Kuna toode on kallis, siis tarbivad toodangut keskealised (peamine sihtgrupp on 25- 35 aastased mehed ja naised). Toodangu tarbijatel pole oluliseks määrajaks haridus – pigem töökoht ning kindlasti ka Eesti keskmise palga suurune sissetulek. Toodangu paremat tarbimist võimaldab ka krediidi saamine, mis on Eestis hetkel piisavalt lihtne. Toote hinna ja kvaliteedi suhte loomiseks tuleb kasuks Eestis odav tööjõud ning tooraine . Suuremaks probleemiks on ettevõtte põhivara kuna väikepaatide tegemiseks on vajalikud masinad, mis maksavad palju. Väikepaatide kavaliteet peab vastama Euroopa nõuetele. Müügi aktiivsust saab tõsta näiteks nii, et need kes ostavad paadi saavad päästevarustusvahendid ( vestid +signaalrakett) pealekauba.
    Ettevõtte põhilisteks hankijateks on:

    Ettevõtte põhilisteks vahendajateks on:
    • Meedia - tänu reklaamile tutvuvad tarbijad tootega , see tähendab, et toode muutub tarbijale kättesaadavamaks. Reklaami abiga saab teha hinnapakkumised inimestele kättesaadavaks;
    • Finantsvahendajad - tänu kellele ettevõtte saab võtta pangast laenu ning seda kasutada ettevõtte alustamiseks nii saab tarbija kiiremini lõpptoodangu kätte.

    Klientuuri segmendid:
    Lõpptarbijad demograafilisel alusel:
    • Tarbijateks on keskealised perekonnad;
    • Tarbijateks võivad olla nii mehed kui ka naised;
    • Tarbijate eluviis on sportlik ja seiklusrikas.
    Lõpptarbijad majanduslikel alustel:
    • Tarbijate keskmine sissetulek on vähemalt 7000 krooni;
    • Tarbijateks võivad olla nii eramajade kui ka korterite omanikud, kuid soovitavalt veekogude lähedal;

    Lõpptarbijad muudel alustel (tarbija väärtushinnangud):
    • Loodussõbralikud tarbijad;
    • Inimesed, kes eelistavad turvalisust;
    • Inimesed, kes eelistavad toote mitmekesisust;
    • Tooted, mis on Euroopa nõuetele vastavad;

    4.2 SWOT- analüüs

    Organisatsiooni hindamise aluseks on SWOT analüüs, mis vastab küsimustele: milliseid eesmärke on võimalik saavutada kasutades ära olemasolevast olukorrast tulenevaid tugevusi, arvestades nõrkusi, tuginedes võimalustele ning vältides võimalikke ohtusid.
    Tugevad küljed:
    • asutajate huvi veespordi vastu
    • kaasaegne tehnoloogia ja koolitatud personal
    • tugev logistiline lahendus
    • kompetentne juhtkond

    Nõrgad küljed :
    • turundus -, tootmis-, tootearendusalase oskusteabe puudumine alustavas ettevõttes
    • uue kaubamärgi mittetundmine
    • madal krediidivõime.

    Võimalused:
    • uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine ( laevaliin )
    • riigipoolne tugi alustavale ettevõttele
    • uue ostjagrupi tekkimine
    • konkurentide tagasitõmbumine turult
    • kasvav nõudlus välisturgudel.

    Ohud:
    • turu kasvu võimalik peatumine
    • rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus
    • kogenud konkurentide agressiivne turuletulek
    • kulude kasv seoses muutustega seadusandluses
    • ostjate eelistuste muutumine
    • muudatused tehnoloogias.



    5. TURUSITUATSIOON JA SELLE ARENGUVÄLJAVAATED


    5.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus, kasvuvõimalused


    Väikepaatidel oleks tulevikku siis, kui laiendataks oma töövaldkonda, otsitaks partnerlust ja suurendaks oma ettevõtet. Kliente on palju, aga ettevõte on selleks väike. Praegused tellimused vastavad loodava ettevõtte võimalustele.
    Eestis vajab arenev ettevõtlus lähiajal rohkesti müügi aktiviseerimist. Tekkiva konkurentsi tingimustes tuleb ettevõttel mõelda, kuidas teiste omasuguste seast välja paista. See viib ettevõtted näiteks sagedamini messidele, mis omakorda eeldab kvaliteetse reklaammaterjali olemasolu.
    Loodud ettevõte on Eestis geograafiliselt soodsas asendis, kuna ta paikneb geograafiliselt väga heal kohal. Kliendid tulevad ikka ju parimatele jahimaadele. Seetõttu tuleb kõne alla allhanketööde ja tellimustööde tegemine välismaale. Ka kulutused on alguses ettevõttes veel väiksemad. Mõne aasta pärast selles osas situatsioon kindlasti muutub.
    Turunõudlust väikepaatide ettevõttes hinnatakse 2004. aastal u. 500000 kroonini aastas. 2005. aastaks prognoositakse kahekordset nõudluse kasvu ja 2007. aastaks ületab käive juba 2 miljoni krooni piiri.

    5.2 Kliendid


    Väikepaatide tähtsamad kliendid on:

    Väikepaatide tootmine asub Tartumaal Käreveres emajõe kaldal. See on väga hea koht, sest seal saab klient ka proovida ja näha valmis paate, saab kohe valmis toodangut kohapeal katsetada.
    Autor suudab ettevõtte käivitada, sest vastavad töölised on juba olemas. Tellimused suudetakse ära täita väga kiiresti. Kohalikest ettevõtetest kujunevad püsikliendid, kui ettevõte tagab kõrge kvaliteedi, head kavandid, paindlikkuse ja soodsa hinna.
    Turismifirmade peamised tellimused on kõrgekvaliteedilised jõekanuud ja aerupaadid. Kuna marketing suunatakse sagedamini välisturistidele, tuleb ettevõtte müügi täitjatel osata kindlasti inglise ja vene keelt, et täita nende tellimusi. Turismifirmadele ei ole tavaliselt vaja kiirtööd, kuid neile on väga oluline hind. Tõenäoliselt küsivad nad ka hinnapakkumisi teistest ettevõtetest.
    Suur klientide grupp võib olla tultvikus näiteks omavalitsused. Tahetakse ka valdadele tellida kanuusid, aerupaate, vesirattaid ning korraldada matku tuntumatesse paikadesse. Vald saab sellest kasu, meelitab inimesi matkama ja saavutab sellega tuntuse.

    5.3 Konkurents


    Konkurentideks võivad olla järgmised tegevusalade esindajad
  • erinevad ettevõtted, kes tegelevad paatide ja väikekaatrite müügiga või vahendamisega;
  • erinevad ettevõtted, kes tegelevad paatide ja väikekaatrite tootmisega;
  • erinevad ettevõtted, kes tegelevad paatide ja väikekaatrite hoolduse ja remondiga.
    Väikestele puudustele on konkurents igati arvestatav. OÜ “MINIBOAT” on uus ja algkapital oli firma loomiseks väike. Firma edasi arendamisel suudame kindlasti kõik nõrgad küljed likvideerida.
    Nõrgad küljed ettevõtte alustamisel :
    • halb valgustus
    • väike turg
    • väikesed tööruumid.

    Selleks, et ettevõte oleks võimeline turul konkureerima , konkurentsieeliseid looma tuleks teada täpselt, millised on firma konkurendid ning samas neid ka kirjeldada.
    Alljärgnevas tabelis 4 on välja toodud kõik OÜ MINIBOAT otsesed konkurendid.
    Tabel 4. OÜ MINIBOAT konkurentide üldine kirjeldus
    PIIRKOND
    ETTEVÕTTED
    TEGEVUSALA KIRJELDUS
    Tallinn
    Balti Merekaatrid AS
    Balti Merekaatrid tegeleb meretehnika müügi, hoolduse ja remondiga.
    Kuressaare,Saaremaa
    Kasse Paadid
    Kasse Paatide OÜ valmistab ainult sõudepaate.
    Lähte, Tartumaa
    OÜ Klassik Paat
    OÜ Klassik Paat on Lõuna-Eesti ainuke ametlikult paatide tootmisega tegelev ettevõte. Põhilisteks tegevusaladeks on paatide ja klaasplastikust detailide tootmine
    Rakvere
    Rakvere Viiking OÜ
    VT Plastik firma tegutseb klaasplastikust toodete valmistamisega. Põhitoodanguks on sõude- ja mootorpaadid, purjejahid.
    Lisaks firma kataloogitoodangule, on sealt võimalik tellida eksklusiivtooteid, alates joonistest, vormidest kuni valmistoodanguni.

    6. MARKETINGIPLAAN


    Marketingi eest vastutab ettevõtte müügijuht. Müügitöö õnnestumisel tuleb aga rõhutada kogu personali osatähtsust.

    6.1 Müügieesmärgid


    Toote müük kliendigruppide järgi on suhteliselt hajutatud (vaata tabel 5).
    Tabel 5. Müügiprognoos kliendigruppide järgi
    KLIENDIGRUPP
    MÜÜGIPROGNOOS
    eraisikud
    40% toodangust
    turismiettevõtted
    25% toodangust
    veespordiorganisatsioonid
    20% toodangust
    muud tellijad
    15% toodangust
    Kuna välisturule siirdumist esimese paari aasta jooksul ei toimu, on raske ka sealset turusituatsiooni praegu prognoosida. Samas on koostatud kodumaise turu müügiprognoos, kuni aastani 2007 (vaata tabel 6).
    Tabel 6. Toodete müügiprognoosid
    2004
    2005 - 2007
    TOODE
    KOGUS
    MÜÜGITULU
    KOGUS
    MÜÜGITULU
    Väikepaadid
    5
    425 000
    20
    2 550 000
    Kavandid
    6
    40 000
    18
    120 000
    Muud tooted
    7
    50 000
    20
    200 000
    KOKKU
    18
    775 000
    58
    2 870 000


    6.2 Marketingi komponendid


    6.2.1 Toode/ teenused


    Perspektiivselt on ettevõtte edu rajatud kvaliteetsete toodete ja nendega liituvate kvaliteetsete kavandite najale. Kavandite tegemist rõhutatakse ettevõtte marketingis ja kavanditööle püütakse tagada ka soodne hind. Oma eritoodete väljaarendamine ja marketing käivitub 2004. aastal.
    Ettevõttel on kataloog , mille järgi saab tarbija endale meelepäraseid tooteid valida. Kui tarbija ei leia kataloogist endale meelepärast toodet, siis on võimalik tarbijal teha eritellimus ning tehakse talle täpselt sellise toote nagu ta soovib (vaata tabel 7).
    Tabel 7. Mudelite kavandid ja lisavarustus
    MUDELITE KAVANDID
    LISAVARUSTUS
    4902 CLX (näidis)
    Kate
    4902 CLX COMFORT (näidis)
    Padjad
    506 CLX (näidis)
    Reelingute komplekt
    520 CLX (näidis)
    Tuuleklaasi tugikaar
    520 CLX COMFORT (näidis)
    Tuuleklaas
    Roolikonsool
    Vöörikate
    Kavandid



    6.2.2 Hinnakujundus


    Hinnakujunduse aluseks on kuluarvestus, samuti hakatakse arvestama paatide suurust, varustus- ja keerukusastet.
    Materjalikulu arvestatakse detailselt ning kulunud tööaeg püütakse määrata võimalikult suure täpsusega. Tegelikke kulutusi jälgitakse järelarvestuse kaudu. Hinnad püütakse asetada võimalikult kõrgeks, kuid siiski mõõdukais piirides.
    Pidevalt jälgitakse turuhindu. Ebaõnnestunud äritehingu puhul selgitatakse välja põhjus.

    6.2.3 Turustuskanalid


    Tähtsamad ettevõtte turustuskanalid on:
    • eraisikud
    • turismiorganisatsioonid
    • spordiseltsid
    • muud tellijad.

    Neid teenindatakse võikalikult hästi ja nendega peetakse aktiivset ning süstemaatiliselt ühend. Tootmishoone on eraldi ehitatud see asub Tartumaal Käreveres emajõe kaldal. See on väga hea, sest seal saab klient ka proovida ja näha valmis paate, samuti vajadusel kohapeal katsetada

    6.3 Müügitoetus


    Isiklik müügitöö
    Isiklik müügitöö on tähtsaim infolevitamise viis. See on peamiselt müügiesindaja ülesanne, aga ka ülejäänud personal peab müügi aktiveerimisel kaasa aitama . Kontakte otsitakse nii telefoni teel kui ka isiklikult ettevõtteid külastades.
    Müügi aktiviseerimine
    Peamised ettevõtte kasutatavad müügi aktiviseerimise meetodid:
    • ettevõtte tegevuse alguses saata kõigile tähtsamatele väikelaevade ettevõtetele tutvustav kiri;
    • sisse seada müügialbum, kus on kõikvõimalike kavandite näidised;
    • oma reklaamprospekt;
    • irmameene näidis, mis on kokku pandud väikelaevade toodetest;
    • osavõtt näitustest, messidest;
    • kutsuda ettevõtjaid ja oma partnereid väikelaevade ettevõttega tutvuma .
    • koostöö kirjastustega
    Avalikkuse informeerimine
    Ajakirjanikud kutsutakse OÜ MINIBOAT avamisele. Edaspidi informeeritakse ajakirjandust uuendustest . Trükistele kirjutatakse ettevõtte andmed. Uute toodete esitlemine ajakirjanduses.
    Reklaam
    Reklaami kasutatakse mõistlikult. Tähtsaim on interneti teel reklaami edastamine teistele ettevõtetele. Ajalehte pannakse kuulutus vaid tegevuse alguses. Müügiesindaja autole kleebitakse reklaamkirjad, see teenib kahte eesmärki:
    lisab ettevõttele tuntust ja näitab ära firma logo , et millega tegeldakse.

    7. FINANTSPLAAN


    Planeerimissüsteemi kirjeldus
    Süsteemi raamiks on:
    • äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse vähemalt kord aastas või ka tihedamini, kui olukord seda nõuab;
    • investeeringute plaan (vaata tabel 10);
    • mitme aasta peale koostatud rahakäibeprognoos (vaata tabel 8), kuludearveatused (vaata tabel 9), kavandatavad bilansid (vaata tabel 11) ja kasumiprognoos (vaata tabel 12);

    Nende lähteallikate abil koostatakse majandusaasta kuude lõikes rahakäibeprognoos.
    Rahakäibeprognoosi täitmist jälgitakse pidevalt kuuraportite põhjal ja vajaduse korral reageeritakse operatiivselt.

    7.1 Finantseerimine


    Väikepaatide ettevõtte peafinantseerija on Raiko Zirul oma algkapitaliga ja teine osanik . Järgmisel arenguetapil püütakse saada ettevõtte välised investeeringud , kõne alla võivad tulla Põhjamaade Investeerimispank, suurfirma “Ehituse ABC”, veesport “Kiirkaater”. Algetapil kaetakse käibekapitalist umbes kahendik omakapitali abil. Omakapitali paigutatakse kokku 300000 krooni.

    7.2 Rahakäibeprognoos


    See on tulevaste rahavoogude üksikasjalik plaan, milles on neli elementi: raha laekumine, raha väljaminek, rahaliste vahendite muutus antud perioodil ja täiendavalt vajatav raha (vaata tabel 8).
    Tabel 8. Rahakäibeprognoos
    2004
    2005 - 2007
    Jääk perioodi alguses
    0
    117 480
    Omakapital
    300 000
    0
    Pikaajaline laen
    300 000
    0
    Lühiajaline laen
    Muud laenud
    Laekumised müügist
    775 000
    2 870 000
    Muud
    Kokku sissetulek
    1 375 000
    2 987 480
    Kaubavarud
    0
    0
    Põhivarad
    0
    100 000
    Finantsinvesteeringud
    570 000
    100 000
    Tootmiskulud
    497 940
    2 029 600
    Dividendid
    Muud
    189 580
    225680
    Kokku väljaminek
    1 257 520
    2 455 280
    Ülejääk/
    puudujääk
    117 480
    532 200
    Jääk perioodi lõpuks
    117 480
    649 680


    7.3 Kulude arvestused


    Tabel 9 sisaldab endas nii muutuvkulude plaani, kus on näidatud kauba või teenuste müügiks tehtavaid kulutusi kui ka püsikulude plaani, kus on näidatud arvatavaid üldhalduskulusid.
    Tabel 9. Kulude arvestused
    2004
    2005-2007
    Muutuvad kulud
    Tooraine, abimaterjal
    154 240
    462 600
    Palgakulud koos sots. kindlustusega
    200 440
    700 000
    Vesi
    10 760
    48 200
    Elekter
    67 600
    210 000
    Soojus
    14 900
    45 900
    Muud
    50 000
    150 000
    Püsikulud
    Juhtimiskulud
    99 000
    299 000
    Kohustuslikud kindlustusmaksud
    20 000
    80 000
    Põhivahendite amortisatsioon
    29 130
    87 130
    Side ja kommunikatsioon
    10 000
    40 000
    Hooldus ja remont
    24 450
    102 450
    Üürikulu
    Komandeerimiskulud
    7000
    30 000
    Kulud kokku
    687 520
    2 255 280


    7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus


    Projekti maksumus koos hoonete ja seadmetega kokku 570 000. Kuna aktsiaseltsi omakapital on 300.000, siis on vaja lisainvesteeringuid 300 000. See saadakse pikaajalise sooduslaenuga.
    Alljärgnevas tabelis 10. on väljatoodud järgmised investeeringud:
    Tabel0. Investeeringud
    arvuti koos programmidega
    30 000
    kontorimööbel
    20 000
    kontori telefon, mobiiltelefon
    5000
    dziip järelkäruga
    200 000
    tööriistad
    15 000
    Tootmishoone ehitus
    300 000
    KOKKU
    570 000



    7.5 Plaanilised bilansid


    OÜ MINIBOAT ressursside ja nende allikate seisund eelarveperioodi lõpus. Plaanilise bilansi koostamiseks kasutatakse peamiselt rahavoogude plaanis, investeeringute plaanis ja plaanilises kasumiaruandes sisalduvat teavet (vaata tabel 11).
    Tabel 11. Plaanilised bilansid
    AKTIVA
    2004
    2005 - 2007
    Rahalised vahendid
    0
    649 680
    Maa
    Hooned, rajatised
    300 000
    300 000
    Seadmed , agregaadid
    570 000
    570 000
    Muu
    30 000
    Aktiva kokku
    600 000
    1 519 680
    PASSIVA
    Laenud
    300 000
    0
    Omakapital
    300 000
    1 519 680
    Passiva kokku
    600 000
    1 519 680

    7.6 Kasumiaruanne


    OÜ MINIBOAT kulude, tulude ja kasumi prognoos eelseisvateks perioodideks (vaata tabel 12).
    Tabel 12. Plaaniline kasumiaruanne
    Äritulud
    2004
    2005 – 2007
    Realiseerimise netokäive
    775 000
    2 870 000
    Äritulud kokku
    775 000
    2 870 000
    Ärikulud
    Tooraine, abimaterjal
    154 240
    462 600
    Mitmesugused tegevuskulud
    233 840
    793 680
    Tööjõu kulud
    299 440
    999 000
    Ärikulud kokku
    687 520
    2 255 280
    Ärikasum (- kahjum )
    87 480
    614 720
    Finantskulud
    Intressikulud
    18 000
    36 000
    Finantskulud kokku
    18 000
    36 000
    Aruandeaasta(te) puhaskasum (-kahjum)
    69 480
    578 720


    Kokkuvõtlikult võib öelda, et plaanitud käivete, prognooside, investeeringute, bilansside ja kasumitega on töö autor teoreetiliselt rahul.

    8. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL



    Ohud, mis võivad kaasneda ettevõtte loomisega :
  • Uus konkurent. Vähendab müügihulka ja alandab hinnataset, vähemalt ajutiselt . Vastuabinõud: jälgida suhteid kliendiga, organiseerida töö efektiivselt ning hoida sisseseade kaasaja tasemel. Sellisel juhul on alles algaval konkurendil pikk tee enne läbi käia, kui ta tasemele jõuab.
  • Õnnetused, tulekahjud, vargused . - hoolitseda turvasüsteemide eest, kindlustada vara.
  • Kulutuste suurenemine. Tööjõu hind kindlasti tõuseb, kuid kui tootmine on automatiseeritud, siis läheb inimtööjõudu vähem vaja. Materjali kallinemist võetakse arvesse hinnakujunduses- jäetakse “mänguruumi”. Kui sõlmitakse pikaajalisi lepinguid, siis seotakse hind tooraine hinnaga.
  • Valuutakursi muutused. Valuutakursimuutused võivad muuta ekspordi ebarentaabliks. Seepärast tuleks ärilepingud sõlmida lähtuvalt kroonides . Teine võimalus on valuuta tähtaegade piiritlemine.

    KOKKUVÕTE


    OÜ MINIBOAT tegevusalaks on väikepaatide valmistamine. Ettevõtte hakkab müüma oma toodet Eestis, Soomes, Rootsis ning võimaluse korral hiljem ka Lätis.
    Ettevõtte missiooniks on pakkuda oma tarbijatele võimalikult kvaliteetseid ja turvalisi veesõidukeid, tagades selle abil tootmisahelast osavõtjaile pikaajalise tasuva äritegevuse.
    Tööjõuna kasutatakse palgatõjõudu, ettevõttes on neid kokku 13. Kontoriks kasutatakse ühismajas olevat 3-toalist korterit, mis asub Tartumaal, Laevas .
    Tootmishoone on eraldi ehitatud see asub Tartumaal Käreveres emajõe kaldal. See on väga hea, sest seal saab klient ka proovida ja näha valmis paate, samuti vajadusel kohapeal katsetada.
    Töö eesmärk sai täidetud. Töö eesmärgi täitmiseks esitleti äriplaan, kus käsitleti:
    • esimeses peatükis on käsitletud äriplaani koostamise vajadusi ja põhimõtteid;
    • teises peatükis on välja toodud ettevõtte üldandmed;
    • kolmandas peatükis puudutati põhieesmärki ja strateegiat;
    • neljandas peatükis tegeldi ettevõtte analüüsiga;
    • viiendas peatükis vaadeldi turusituatsiooni ja selle arenguväljavaateid;
    • kuuendas peatükis loodi marketingiplaan;
    • seitsmendas peatükis tehti finantsplaan;
    • kaheksandas peatükis käsitleti riskitegureid.



    KASUTATUD KIRJANDUS


    Ettevõtja Käsiraamat. 2001. Tallinn, Äripäeva kirjastus
    Tartumaa Ettevõtluskeskus. 2004. Tartu
    BABCOCK, L., HAMBLIN, C., HAHN, S. 2000. KUIDAS KOOSTADA ÄRIPLAANI. USA
    TIKK, J. 1999. Ettevõtlus ja Äriplaan. Tallinn: EBS.
    KIVISTIK, T. 2003. Äri Alustamine & Areng. http//www.aktiva.ee. 04.11.2003
    RAUDSEPP, V., RAUDSEPP, P. 1996. Lühiajaline Finantskavandamine. Tallinn: Külim
    VIHALEM, A. 1996. Marketing: hind, müük, reklaam. Tallinn: Külim



    LISAD


    Lisa 1. Toote näidismudelid
     
    506 CLX
    Pikkus: 5,0 m.
    Laius: 2,35 m.
    Kandevõime: 5 in.
    Max.mootor: 90 hj.
    4902 CLX COMFORT
    Pikkus: 5,0 m.
    Laius: 2,2 m.
    Kandevõime: 5 in.
    Max.mootor: 75 hj.
    4902 CLX
    Pikkus: 5 m.
    Laius: 1,85 m.
    Max.mootor: 25 hj.


    520 CLX COMFORT
    Pikkus: 5,2 m.
    Laius: 2,05 m.
    Max.mootor: 60 hj.


  • Vasakule Paremale
    OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #1 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #2 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #3 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #4 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #5 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #6 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #7 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #8 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #9 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #10 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #11 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #12 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #13 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #14 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #15 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #16 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #17 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #18 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #19 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #20 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #21 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #22 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #23 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #24 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #25 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #26 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #27 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #28 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #29 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #30 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #31 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #32 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #33 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #34 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #35 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #36 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #37 OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN #38
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 401 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raikozirul Õppematerjali autor
    Lõputöö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Äriplaani Koostamine
    48
    doc

    Äriplaani Koostamine

    muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;

    Majandus
    ÄRIPLAANI VAJADUS JA SELLE KOOSTAMINE
    14
    doc

    ÄRIPLAANI VAJADUS JA SELLE KOOSTAMINE

    ............................................10 Lisa 1. Juhend äiplaani koostamiseks finantseerijale....................................................... 2 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö, "Äriplaani vajadus ja selle koostamine", tegemine on ajendatud peamiselt isiklikust huvist ja vajadusest tundma õppida äriplaani koostamise põhimõtteid. Igale ettevõtte juhile on kasulik koostada äriplaan ja sellele tuginedes mitmeti arendada end ja oma firma tegevust. Andmebaasi koostamine, kogumine ja täiendamine, ettevõtte juhtimine ja finantsanalüüs on oskused, mida läheb vaja igal ettevõtjal. Äriplaani sunnib koostama kaks peamist vajadust. Eelkõige on äriplaan vajalik ettevõtjale (ettevõtjatele) enestele, et selle abil oma äriidee tasuvust analüüsida. Kui ettevõtjal enesel

    Äriplaan
    Disaini ise
    22
    doc

    Disaini ise

    Hiljem võib lisada tunnitööle ka preemia näiteks aastalõpus. 10.4. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine Ettevõtteväliste spetsialistidena kasutatakse näiteks raamatupidamist- see ostetakse sisse, lisaks masinate hooldus ning parandamine. 16 11. Finantsmajandusplaanid 11.1 Planeerimissüsteemi kirjeldus Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida täiendatakse 2 korda aastas ning kontrollitakse. 11.2 Finantseerimine Enterprise Estoniast on võimalik taotleda starditoetust kuni 100 000 krooni. Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%. EAS toetust loodetakse saada 50 000 krooni. Äri alustamise maksumuseks on arvatud ligikaudu 140 000 krooni, millest pool kavatsetakse tasuda oma vahenditega. Ülejäänud laenuga ligikaudu 20 000 krooni. Laen tuleks võtta

    Majandus
    Äriplaani koostamine
    48
    doc

    Äriplaani koostamine

    Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad. Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: 1. et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;

    Majandus
    Äriplaan
    27
    doc

    Äriplaan

    ise korraldada. Vastavad hoolduskulud on arvestatud kasumiaruande ja rahavoogudeplaani tabelites. Ka teenusearendamisel ja kvaliteedisüsteemi parandamisel kasutab firma välisabi. 20 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse kord aastas. Planeerimissüsteemi alusel koostatakse kasumiplaan. 11.2. Finantseerimine Kuna ettevõtte omandivormiks on osaühing, siis algkapitaliks on 40 000. Et aga ettevõtte saaks korralikult tegutsemist alustada, tuleb taotleda pangast ka laen, mida oleks hea võtta lepinguga, et esimesel aastal ei peaks tegelema laenu tagasimaksmisega. Et vältida üllatusolukordi, peab olema varuraha. Selleks laenab ettevõte natuke rohkem, kui planeeritult vaja

    Majandus
    Äriplaani koostamine
    21
    doc

    Äriplaani koostamine

    - kuidas ta oma eesmärgid saavutab? - kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi? Äriplaani koostamiseks on mitmeid võimalusi: 1. ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investoritele, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;

    Majandus
    Äriplaan - OÜ Rekkaparadiis
    13
    doc

    Äriplaan - OÜ Rekkaparadiis

    10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid Kuna kliendid on enamjaolt välismaalased siis on kndlasti vaja koolitada osad teenintajad erinevaid võõrkeeli oskama ning tehnikutle vastavate seadmete koolitused. 10.3. Palgasüsteem ja selle areng Palka makstakse vastavalt ametikohale ja turu keskmist töötasu vastaval ameti kohal. 11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse kord aastas. Planeerimissüsteemi alusel koostatakse kasumiplaan. 11.2. Finantseerimine Kuna ettevõtte omandivormiks on osaühing, siis algkapitaliks on 1 miljon eurot millest 100 000 eurot on panga laen. 1.aasta lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 100 000

    Majandus
    Äriplaani e-kursuse materjal
    156
    pdf

    Äriplaani e-kursuse materjal

    kohustuslikuks kirjatööks. Seega tuleb äriplaani kirjutama hakates meeles pidada, et: 1) äriplaani (3 EAP) ei ole võimalik koostada ühe õhtuga, kuigi on olemas käsiraamat „Äriplaan 30 minutiga“; 2) töö tuleb kirjutada ise ja panna sellesse sisse oma teadmised – ei ole mõtet kopeerida olemasolevaid äriplaane, sest teadmisi ja oskusi nõnda juurde ei tule; 3) enne kirjutamist tuleb tutvuda äriplaanile esitatavate nõuetega – nii sisuliste kui ka vormistuslikega; 4) äriplaan tuleb koostada loodavale ettevõttele – äriplaan ei saa olla juba turul tegutseva ettevõtte eduloo kirjeldus. Samuti ei saa äriplaanina käsitleda tööd, kus ettevõtte töötaja hakkab samast ettevõttest FIE-na palga asemel teenuste eest osutatud tulu saama ning sellega „ettevõtjaks olemine“ piirdubki. Äriplaani koostamise kergendamiseks on olemas töövihik, mille küsimustikud aitavad oluliselt kirjutamisele kaasa

    Majandus




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    aamail profiilipilt
    aamail: Suhteliselt ok.
    16:14 27-02-2009
    onemore profiilipilt
    onemore: Aitas mind :)
    18:56 09-12-2012
    Merilismigelskite profiilipilt
    Merilismigelskite: täitsa ok
    11:58 23-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun