OÜ MINIBOATÄRIPLAAN
SUMMARY
At
present work headline LLC (Limited Liability Company) MINIBOAT
activity plan contains 39 pages, 11 tables, a drawing and a
appendage.
The present works
purpose is to compile activity plan LLC MINIBOAT
foundation. The company mission is to
offer consumer as possible
quality and
safety grafts and so all as possible advantageous
price .
LLC MINIBOAT scheme is
build upon 2004 spring.
Authors plan is to
create a small enterprise, which produces small boats. The company
uses salary
workers , the
amount will be 13. The office will be in a
3
room apartment, which will be orderly furnished.
Author idea is to
use the
best computers and
other equipment.
Production building will
be build individually, which will lain in Tartu county, Kärevere.
The
location is very
important because over
there the
client can test
the
boat on the
spot .
In manufacturing will be used high technology, the best machines and
the best equipment. The workconditiones for the workpeople will be
comfortable so that they can work precisely and produce the best
quality. The workers will be chosed on specific
rules which
means that everyone must be the
specialist in his speciality.
To
fill work purpose there is planed next tasks:
The theoretical activity plan
Bring out company facts
Bring out organization priorities and strategy
Perform company analysis
Introduce company market tone
Compose market plan
Analyse financing plan
SISUKORD
SUMMARY 2
SISSEJUHATUS 5
1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED 6
1.1 Äriplaan kui dokument 6
1.2 Äriplaani koostamise põhjused 6
1.3 Mis on äriplaan? 7
1.4 Äriplaaniga ettevõtja 7
1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks 8
1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid 9
2. ÜLDANDMED 11
2.1 Ettevõtte põhiandmed 11
2.2 Ettevõtte äriidee 11
2.3 Ettevõtte konkurentsieelis 12
2.4 Ettevõtte personal 13
3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 15
3.1 Imidz ja põhieesmärgid 15
3.2 Tootearendus ja kvaliteet 16
3.3 Tootmisprotsessi kirjeldus 16
3.4 Ettevõtte visioon ja missioon 17
4. ETTEVÕTTE ANALÜÜS 18
4.1 Ettevõtte mikrokeskkond 18
4.2 SWOT - analüüs 19
5. TURUSITUATSIOON JA SELLE ARENGUVÄLJAVAATED 21
5.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus, kasvuvõimalused 21
5.2 Kliendid 21
5.3 Konkurents 22
6. MARKETINGIPLAAN 24
6.1 Müügieesmärgid 24
6.2 Marketingi komponendid 25
6.2.1 Toode/ teenused 25
6.2.2 Hinnakujundus 25
6.2.3 Turustuskanalid 26
6.3 Müügitoetus 26
7. FINANTSPLAAN 28
7.1 Finantseerimine 28
7.2 Rahakäibeprognoos 28
7.3 Kulude arvestused 29
7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus 30
7.5 Plaanilised bilansid 31
7.6 Kasumiaruanne 32
Kokkuvõtlikult võib öelda, et plaanitud käivete, prognooside, investeeringute, bilansside ja kasumitega on töö autor teoreetiliselt rahul. 32
8. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL 33
KOKKUVÕTE 34
KASUTATUD KIRJANDUS 35
LISAD 36
SISSEJUHATUS
Käesoleva lõputöö eesmärk on äriplaani teoreetilise olemuse uurimine ning praktilise osana koostada äriplaan OÜ MINIBOAT
asutamiseks ning firma turule tulekuks.
OÜ MINIBOAT asutatakse 2004. aasta kevadel. Plaanis on luua
väikeettevõte, mis tegeleb väikepaatide valmistamisega.
Kasutatakse palgatööjõudu, ettevõttes on töötajaid kokku 13.
Kontoriks kasutatakse ühismajas olevat 3-toalist korterit, mis on
töö jaoks korralikult sisustatud. Idee autor on planeerinud
kasutada kõige paremaid arvuteid ning muid töövahendeid. Tootmishoone on ehitatud eraldi see asub Tartumaal Käreveres, emajõe kaldal asukoht on väga oluline, sest seal saab klient näha valmis
paate ning samuti vajadusel kohapeal katsetada.
Tootmisel kasutatakse tipptehnoloogiat, parimaid masinaid ning
seadmeid. Loodud on ka töölistele kõik tingimused mugavaks
töötamiseks, et tööd saaks teha täpselt ja korralikult. Töölised
valitakse kindlatele reeglitele vastavalt, igaüks peab olema vastava
ala spetsialist.
Töö eesmärgi täitmiseks on planeeritud täita järgmised
ülesanded:
Uurida lühidalt äriplaani teoreetiliselt olemust
Tuua välja ettevõtte üldandmed
Tuua välja organisatsiooni põhieesmärgid ja strateegia
Teostada ettevõtte analüüs
Tutvuda turusituatsiooni ja selle arenguväljavaadetega
Koostada marketingiplaan
Koostada finantsplaan.
1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED
1.1 Äriplaan kui dokument
Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine.
Efektiivne planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist ja nende
saavutamise tee määratlemist. Planeerimine on protsess, mis on
ühtviisi oluline ettevõtte igas arengufaasis. Planeerides otsige
vastust küsimustele ( Tikk 1999):
- milliseks teie firma kujuneb ja kui kiiresti?
- kuidas ta oma eesmärgid saavutab?
- kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi?
Äriplaan ei ole muutumatu. Äris võib ette tulla ootamatusi ,
mistõttu esialgset plaani tuleb muuta. Mõnikord võrreldakse
äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid
mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud
liiklustingimused muuta võivad (EBS 2001).
1.2 Äriplaani koostamise põhjused
Alljärgnevalt on välja toodud põhjused äriplaani vajalikkusest:
et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda;
äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks;
äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada;
äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga;
ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu (Tikk 1999).
1.3 Mis on äriplaan?
Aeg on raha. Kui äriplaani kirjutatakse , ilma et oleks selge ettekujutus selle otstarbest, siis raisatakse tõenäoliselt nii oma
aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja
ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani
kirjutamisele, peab teadma, mida see äriplaan äri jaoks saavutab
( Kivistik 2003).
Äriplaanil võib olla kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene
juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles
selgelt määratlenud oma eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu
ning teha tarku äriotsuseid.
Teiseks, ta võib anda asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele
lühikese ülevaate talu ja äri eesmärkidest ning nende
läbiviidavusest. Äriplaani kirjutades tuleb meeles pidada, et
pankurit huvitab , kas selles on piisavalt informatsiooni. Kas
informatsioon on arusaadav? Kas äriplaan on täielik? Oma äriplaanis
peab äriideed müüma. See on väga oluline tegur, kui soovitakse
pangalaenu saada.
Kolmandaks, äriplaani koostades ollakse sunnitud
oma äri üle vaatama kriitilise pilguga ja ilma emotsioonideta.
Aeg-ajalt võib juhtuda, et äriidee tundub romantiline, ning
hakatakse tegelema kasutoomatu äriga lihtsalt nostalgilistel
põhjustel. Kui äriplaanist selgub, et tulevane äri ei tooks
mingit tulu, pigem mitte hakata sellega üldse tegelema (Babcock,
Hamblin, Hahn 2000).
Sama tähtis on tõsiasi, et on palju asju, mida
äriplaan ei tee. Näiteks ei saa seda kasutada igapäevase tegevuse
juhina. Samuti ei ütle äriplaan, milline on kõige efektiivsem
ressursside kasutamise viis. Ta näitab lühidalt, kas äriplaan on
kasutoov, kuid mitte seda, kas see on kõige tulusam võimalus. See
töö tuleb ära teha veel enne, kui te äriplaani koostama hakatakse
(Babcock, Hamblin, Hahn 2000).
1.4 Äriplaaniga ettevõtja
Alljärgnevalt on välja toodud äriplaaniga ettevõtja eelised:
- põhjendab, kui palju raha vajatakse;
- tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
- tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida;
- tõestab, et ettevõtja teab riske ja on nendega arvestanud .
Hooletult
koostatud äriplaan tekitab potentsiaalses investoris mulje, et
ettevõtja on hooletu inimene, kes ei vaevu kõike olulist arvesse
võtma. Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel
tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et :
- ettevõtja on võimekas inimene;
- ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt;
- veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud.
- Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks kaaluda, otsida vigu, leida uusi võimalusi või isegi kaaluda äriideest loobumist. (Kivistik 2003).
Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee
headuses. Ei tasu loota kohe väga suurele kasumile . Kui prognoosid
näitavad hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja
eiratakse fakti, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks
konkurentsiuuring, mis võimaldab võrrelda oma näitajaid
konkurentide näitajatega. Erinevus ei tohiks olla väga suur.
Esimestel tegutsemisaastatel on ka tagasihoidlik kasum väga heaks
tulemuseks (Tartumaa Ettevõtluskeskus
2004).
1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks
Alljärgnevalt on välja toodud näpunäited äriplaani
kirjutamiseks:
- Kirjutakse professionaalselt, kuid välditakse akadeemilisust;
- Paragrahvid peaksid olema lühikesed ja üksteisest eraldatud;
- Äriplaan varustatakse tiitellehega ja köidetakse korralikult;
- Äriplaanil on alati autor ja koostamise kuupäev;
- Äriplaan ei ole muutumatu dokument.
- Välditakse tsitaate ja anekdoote;
- Äriplaani leheküljed peaksid olema nummerdatud;
- Kasutatakse pigem lauseid "Ettevõte on veendunud, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne
- Enne lõplikku vormistamist palutakse kellelgi , kes äriga seotud ei ole, äriplaan läbi lugeda. Palutakse, et lugeja kohe küsiks, kui midagi jääb arusaamatuks või pole veenvalt esitatud. (Kivistik 2003).
1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid
Äriplaani koostamiseks ei ole mingit kindlat vormi, mida kõik
ettevõtjad peaksid kasutama. Iga äriplaan erineb teisest mingil
määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad
ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri.
Käesoleva äriplaani puhul võib välja tuua järgmised komponendid:
- Üldandmed
- Põhieesmärgid ja strateegia
- Ettevõtte analüüs
- Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated
- Marketingiplaan
- Finantsplaan
- Riskitegurite hindamine ja kontroll
Eelnevast loetelust olulisemateks peatükkideks on marketingiplaan
ning finantsplaan.
Lühiajaline finantskavandamine
Lühiajaline
finantskavandamine seondub käibekapitali juhtimisega, seega
debitoorse võlgnevuse, lühiajalise laenu ja raha juhtimisega,
sellal kui pikaajaline finantskavandamine hõlmab eelkõige
kapitalieelarvestamist. Lühiajaline finantskavandamine koosneb
enamsti viiest osast: firma eelarvesüsteem rõhuasetusega
finantseelarvetel, täiendava rahavajaduse määramine, kassaeelarve
ja rahakäibe juhtimine, kasumieelarve ja eelarveline bilanss ning
käibekapitali kompleksjuhtimine ( Raudsepp ,
V., Raudsepp, P 1996).
Marketing
Turundusalased
teadmised tulevad kasuks kõigile, kes osalevad kaasaegses turumajanduses: ettevõtjale, tootjale, teenindajale ja tarbijale.
Marketingile on omased mõisted hinna kujundamine, müügitoetus ja reklaam , lähtudes turunduse sünnimaa Ameerika Ühendriikide
ülikoolide õppekavadest. Arenenud
turumajandusega riikides on teenindussektor majanduses domineeriv.
Eestis on teenuste sektor andnud üle poole sisemajanduse
kogutoodangust alates 1992. aastast, kusjuures umbes kolmveerandi
väikeettevõtete põhitegevusalaks on teenindus ( Vihalem 1996).
2. ÜLDANDMED
Ettevõtte tegevusalaks on väikepaatide valmistamine. Ettevõtte
müüb oma tooteid Eestis, ning võimaluse korral hiljem ka Lätis, Soomes ning Rootsis.
2.1 Ettevõtte põhiandmed
Ettevõtte nimi: MINIBOAT
Ettevõtte juriidiline vorm: OSAÜHING
Registreerimise number: .................................
Registreerimise aeg ja koht: TARTU
01.aprill 2004.a
Aadress:
........................................
Telefon: ....................................
Faks : ....................................
e-mail: ...........................................
Põhikapital: 300
000
Omanikud, nende osakapitali sissemaksu osa: ......................250
000, ..............................
50 000
Kontaktisik, tema
telefon: .................................................
2.2 Ettevõtte äriidee
Ettevõtte rajamise mõte sai alguse
sellest, et töö autor ise tegeleb hobi korras veespordiga ning omab
mootorpaati. Teine põhjus seisneb selles, et konkurents on väike,
ja Tartumaal on ainult üks ettevõte, kes tegeleb paatide ja
klaasplastikust detailide tootmisega. Töö autor on suviti tegelenud
veespordiga ning seetõttu omab palju kogemusi - tunneb seda
valdkonda väga hästi. Kui kõik korralikult ja täpselt teha ning plaanida , siis võib selle ettevõttega piisavalt raha teenida, siit
algabki idee luua oma väikepaatide tootmisettevõte (vaata tabel 1 -
äriidee).
Tabel 1.OÜ Miniboat äriidee
Kliendid:
Mulje ettevõttest:
turismifirmad
mitmekülgne ja oskuslik teenindamine
tellimused Eestist
palju erinevaid tootevariante
tellimused Soomest ja mujalt
paindlik ja kiire teenindus
eraisikud
kõrgekvaliteedilised tooted
Tooted:
Tegutsemisviis:
väikepaadid
kavandid samast ettevõttest
mudelid ja kavandid
paindlik tööaeg (kokkulepitud tööaeg)
info- ja reklaami levitamine
paindlik hinnapoliitika
tellimine
väikepaatide tellimine
toodangu kättetoimetamine kliendile võimalikult kiiresti
Ettevõttele kavandatakse tegevusplaan esimeseks kvartaliks (vaata
tabel 2).
Tabel 2. Tegevusplaan
Periood
Tegevusplaan
märts-mai
alustatakse väikeettevõtte loomist- äriplaan, tootmishoone ehitamise algus
juuni
eriala spetsialistide värbamine
juuli
tegevusruumide korrastamine ja masinate ost
august
väikeettevõtte ametlik avamine
2.3 Ettevõtte konkurentsieelis
Ettevõte konkurentsieelised on järgmised:
- mitmekülgsed teenused, töö teostus algusest lõpuni samast ettevõttest, võib tellida nii väikepaatide kavandi, kui ka töö teostuse;
- väga lühikesed tähtajad, kiire töö ja hea kvaliteet;
- uute ideede väljamõtlemine, et olla konkurentidest sammu võrra ees;
- võtetkse vastu ka klientide ideid ja püütakse neid rakendada;
- paindlik hinnapoliitika.
2.4 Ettevõtte personal
Ettevõtte tegevuse algetapil teeb jooksva töö otsused tegevdirektor , tema otsustab hangete, hinnakujunduse ja töökorralduse
üle, samas peab nõu ka ettevõtte spetsialistidega. Kui ettevõte
laieneb, luuakse tegevdirektorile abiks juhtgrupp, kes tuleb kokku
kord nädalas ning arutatakse ettevõtte käivitamisega ning tegevusega seonduvaid probleeme. Koolitusele pannakse loodavas
organisatsioonis suurt rõhku. Kasutatakse ka võimalusel töötajate
vahetust Soome ja Rootsi ettevõtetega.
Personali
osa peab andma vastuse järgmistele küsimustele:
- kui palju inimesi ettevõttes tööle hakkab;
- kuna toimub värbamine teatud ametikohtadele;
- kas vajalike teadmiste/oskustega personal on olemas või tuleb see välja õpetada.
Tööaeg kohandatakse vastavalt tootmisvajadustele. Palka makstakse
tehtud töö eest, vastavalt mingi tellimuse täitmiseks kulunud
ajale. Tundide kohta peetakse täpset arvestust. See tähendab 2004.a
alustatakse tunnipalgasüsteemiga ning 2005.a töötatakse välja
kasumist sõltuv tulemuspalgasüsteem.
Ettevõtteväliseid spetsialiste kasutatakse järgmiste tööde
juures:
- infotehnoloogia valdkonna tööd
- kvaliteedisüsteemi loomisel
- raamatupidamis- ja palgasüsteemi juhtimine.
Vajadusel kasutatakse spetsialiste töötajate väljaõppeks
kohapeal.
Järgnevalt on tabelis 3 väljatoodud ettevõtte personaliplaan:
Tabel 3. Personaliplaan
AMETIKOHT
KOHTADE ARV
VÄRBAMISE AEG
Tegevdirektor
1
märts
Sekretär-raamatupidaja
1
juuni
Turundusjuht
1
juuni
Turundusspetsialist
1
juuni
Müügijuht
1
juuni
Müügiesindaja
1
juuni
Tootmisjuht
1
mai
Paatide valmistusmeister
6
august
Alljärgnev joonis 1 iseloomustab OÜ MINIBOAT struktuuriskeemi,
kuidas on jaotatud ametikohad ja kuidas võiks välja nägema hakata
ettevõtte võimujaotus esialgsetel andmetel.
Joonis 1. Struktuuriskeem
3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA
3.1 Imidz ja põhieesmärgid
Ettevõtte loodetav imago :
- Ettevõttest peab saama veespordisõprade seas populaarne ja usaldusväärne firma;
- Hea teenindusega , kvaliteetne ja paindliku tööstiiliga ettevõte;
- Kvaliteet kannab võrdlust mistahes teise paate tootva ettevõtte toodetega.
2004. a. lõpuks arendab väikelaevade ettevõte välja oma eritooted, mis sobivad väga hästi veespordi harrastajatele.
Kujundatakse välja koostööd tegevate spetsialistide võrk see tähendab, et ettevõttel on püsivad koostöösuhted Soome väikelaevade ettevõttega ja nende spetsialistidega.
Väikepaatide käive rajaneb tegevuse alguses kolmele tähtsamale kliendigrupile:
- eraisikud
- turismiettevõtted
- veespordiorganisatsioonid.
Väikepaatide turg vallutatakse isikliku müügitöö abil, toeks kasutatakse aktiivset avalikkuse informeerimist. Suurt rõhku asetatakse oma reklaammaterjalile.
Aastaks 2007 laiendatakse oma tegevust nii riigi siseselt, kui ka väliselt. Majandusedu kindlustatakse süsteemse, plaanipärase tegevuse ja suhteliselt madala kulutustasemega. Palk sõltub tulemustest, perioodikulud hoitakse minimaalsed.
Kutseoskusi arendatakse pideva väljaõppega. Kasutatakse personali vahetust oma partneritega Soomest. Keerulisematel töödel kasutatakse esialgu allhanketöö tegijaid. Algusest peale pööratakse põhitähelepanu kvaliteedile, püütakse saada klientidelt maksimalselt tagasisidet.
Luuakse lepingulised sidemed teiste suuremate laevaehitusettevõtetega, kus osutatakse selliseid teenuseid, mida kohapeal täita ei ole tehniliselt võimalik.
3.2 Tootearendus ja kvaliteet
Tootearenduse eest vastutab tegevdirektor. Kasutatakse Soome ja Rootsi koostööpartnerite kogemusi. Vajadusel ostetakse spetsialistidelt teenuseid.
Toodang on peamiselt tellimustöö. Toodete müügis rõhutatakse teenuse terviklikkust- kavandist valmistooteni.
Kavandatakse oma eritooteid:
Tooteid ei patendeerita, kuid neist püütakse kujundada tuntud firmatooteid.
Kvaliteedile pannakse suurt rõhku kogu oma tegevuses. Klientidelt püütakse saada tagasisidet, aeg- ajalt korraldatakse kirjalikke ja suulisi küsitlusi. Pretentsioonid kogutakse kirjalikult, neid analüüsitakse kohe ning tehakse järeldused. Kirjalikke kvaliteediselgituse koostamist alustatakse 2004. a.
3.3 Tootmisprotsessi kirjeldus
Ettevõte alustab tegevust oma eramaal. Kavandatakse hoolikalt ruumide kujundus ja valgustus , ruumid tehakse koheselt korda. Tootmisvõimsus kujundatakse vastavalt müügieesmärkidele.
Tootmisprotsessi põhilised etapid:
kavandi tegemine
mudeli väljatöötamine
näidisvalmistoodang (originaal)
viimistlemine
tellimused
korrektuur ja töö kooskõlastamine kliendiga.
Ettevõttel on suurepärased laienemise ja tasuvuse parandamise võimalused. Väikelaevade vajadus kasvab kiiresti ja tõhusalt.
Tähtsamad võimalused, mis tootmisprotsessi mõjutavad:
- eraisikute tellimused
- turismifirmade tellimused
- Soome tellimused
- allhanketööde lisamine.
3.4 Ettevõtte visioon ja missioon
Ettevõtte visioon on saada koduturul oma valdkonnas turuliidriks ja uute trendide loojaks. OÜ Miniboat on väikepaate tootev ja turustav organisatsioon , kelle tegevus ja peamised kliendid asuvad Eesti Vabariigis, kuid pikemas perspektiivis loodetakse oma tegevust ka välisturgudele suunata. Ettevõttel on suurepärased laienemise ja tasuvuse parandamise võimalused. Tähtsaks teguriks on see, et töö autor osaleb aktiivselt veespordi maailmas ja seetõttu ka nõudlus väikepaatidele kasvab kiiresti.
Tegevuse edukuse tagamiseks loob organisatsioon võimalused oma klientide vajaduste igakülgseks rahuldamiseks ja kvaliteedijuhtimissüsteemi mõjususe pidevaks parendamiseks.
Ettevõtte missiooniks on pakkuda oma tarbijatele võimalikult kvaliteetseid ja turvalisi veesõidukeid, tagades selle abil tootmisahelast osavõtjaile pikaajalise tasuva äritegevuse.
4. ETTEVÕTTE ANALÜÜS
4.1 Ettevõtte mikrokeskkond
Kuna toode on kallis, siis tarbivad toodangut keskealised (peamine sihtgrupp on 25- 35 aastased mehed ja naised). Toodangu tarbijatel pole oluliseks määrajaks haridus – pigem töökoht ning kindlasti ka Eesti keskmise palga suurune sissetulek. Toodangu paremat tarbimist võimaldab ka krediidi saamine, mis on Eestis hetkel piisavalt lihtne. Toote hinna ja kvaliteedi suhte loomiseks tuleb kasuks Eestis odav tööjõud ning tooraine . Suuremaks probleemiks on ettevõtte põhivara kuna väikepaatide tegemiseks on vajalikud masinad, mis maksavad palju. Väikepaatide kavaliteet peab vastama Euroopa nõuetele. Müügi aktiivsust saab tõsta näiteks nii, et need kes ostavad paadi saavad päästevarustusvahendid ( vestid +signaalrakett) pealekauba.
Ettevõtte põhilisteks hankijateks on:
Ettevõtte põhilisteks vahendajateks on:
- Meedia - tänu reklaamile tutvuvad tarbijad tootega , see tähendab, et toode muutub tarbijale kättesaadavamaks. Reklaami abiga saab teha hinnapakkumised inimestele kättesaadavaks;
- Finantsvahendajad - tänu kellele ettevõtte saab võtta pangast laenu ning seda kasutada ettevõtte alustamiseks nii saab tarbija kiiremini lõpptoodangu kätte.
Klientuuri segmendid:
Lõpptarbijad demograafilisel alusel:
- Tarbijateks on keskealised perekonnad;
- Tarbijateks võivad olla nii mehed kui ka naised;
- Tarbijate eluviis on sportlik ja seiklusrikas.
Lõpptarbijad majanduslikel alustel:
- Tarbijate keskmine sissetulek on vähemalt 7000 krooni;
- Tarbijateks võivad olla nii eramajade kui ka korterite omanikud, kuid soovitavalt veekogude lähedal;
Lõpptarbijad muudel alustel (tarbija väärtushinnangud):
- Loodussõbralikud tarbijad;
- Inimesed, kes eelistavad turvalisust;
- Inimesed, kes eelistavad toote mitmekesisust;
- Tooted, mis on Euroopa nõuetele vastavad;
4.2 SWOT- analüüs
Organisatsiooni hindamise aluseks on SWOT analüüs, mis vastab küsimustele: milliseid eesmärke on võimalik saavutada kasutades ära olemasolevast olukorrast tulenevaid tugevusi, arvestades nõrkusi, tuginedes võimalustele ning vältides võimalikke ohtusid.
Tugevad küljed:
- asutajate huvi veespordi vastu
- kaasaegne tehnoloogia ja koolitatud personal
- tugev logistiline lahendus
- kompetentne juhtkond
Nõrgad küljed :
- turundus -, tootmis-, tootearendusalase oskusteabe puudumine alustavas ettevõttes
- uue kaubamärgi mittetundmine
- madal krediidivõime.
Võimalused:
- uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine ( laevaliin )
- riigipoolne tugi alustavale ettevõttele
- uue ostjagrupi tekkimine
- konkurentide tagasitõmbumine turult
- kasvav nõudlus välisturgudel.
Ohud:
- turu kasvu võimalik peatumine
- rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus
- kogenud konkurentide agressiivne turuletulek
- kulude kasv seoses muutustega seadusandluses
- ostjate eelistuste muutumine
- muudatused tehnoloogias.
5. TURUSITUATSIOON JA SELLE ARENGUVÄLJAVAATED
5.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus, kasvuvõimalused
Väikepaatidel oleks tulevikku siis, kui laiendataks oma
töövaldkonda, otsitaks partnerlust ja suurendaks oma ettevõtet.
Kliente on palju, aga ettevõte on selleks väike. Praegused
tellimused vastavad loodava ettevõtte võimalustele.
Eestis vajab arenev ettevõtlus lähiajal rohkesti müügi
aktiviseerimist. Tekkiva konkurentsi tingimustes tuleb ettevõttel
mõelda, kuidas teiste omasuguste seast välja paista. See viib
ettevõtted näiteks sagedamini messidele, mis omakorda eeldab
kvaliteetse reklaammaterjali olemasolu.
Loodud ettevõte on Eestis geograafiliselt soodsas asendis, kuna ta
paikneb geograafiliselt väga heal kohal. Kliendid tulevad ikka ju
parimatele jahimaadele. Seetõttu tuleb kõne alla allhanketööde ja
tellimustööde tegemine välismaale. Ka kulutused on alguses
ettevõttes veel väiksemad. Mõne aasta pärast selles osas
situatsioon kindlasti muutub.
Turunõudlust väikepaatide ettevõttes hinnatakse 2004. aastal u.
500000 kroonini aastas. 2005. aastaks prognoositakse kahekordset
nõudluse kasvu ja 2007. aastaks ületab käive juba 2 miljoni krooni
piiri.
5.2 Kliendid
Väikepaatide tähtsamad kliendid on:
Väikepaatide tootmine asub Tartumaal Käreveres emajõe kaldal. See
on väga hea koht, sest seal saab klient ka proovida ja näha valmis
paate, saab kohe valmis toodangut kohapeal katsetada.
Autor suudab ettevõtte käivitada, sest vastavad töölised on juba
olemas. Tellimused suudetakse ära täita väga kiiresti. Kohalikest
ettevõtetest kujunevad püsikliendid, kui ettevõte tagab kõrge
kvaliteedi, head kavandid, paindlikkuse ja soodsa hinna.
Turismifirmade peamised tellimused on kõrgekvaliteedilised jõekanuud
ja aerupaadid. Kuna marketing suunatakse sagedamini välisturistidele,
tuleb ettevõtte müügi täitjatel osata kindlasti inglise ja vene
keelt, et täita nende tellimusi. Turismifirmadele ei ole tavaliselt
vaja kiirtööd, kuid neile on väga oluline hind. Tõenäoliselt
küsivad nad ka hinnapakkumisi teistest ettevõtetest.
Suur klientide grupp võib olla tultvikus näiteks omavalitsused.
Tahetakse ka valdadele tellida kanuusid, aerupaate, vesirattaid ning
korraldada matku tuntumatesse paikadesse. Vald saab sellest kasu,
meelitab inimesi matkama ja saavutab sellega tuntuse.
5.3 Konkurents
Konkurentideks
võivad olla järgmised tegevusalade esindajad
erinevad ettevõtted, kes tegelevad paatide ja väikekaatrite müügiga või vahendamisega;
erinevad ettevõtted, kes tegelevad paatide ja väikekaatrite tootmisega;
erinevad ettevõtted, kes tegelevad paatide ja väikekaatrite hoolduse ja remondiga.
Väikestele puudustele on konkurents igati arvestatav. OÜ “MINIBOAT”
on uus ja algkapital oli firma loomiseks väike. Firma edasi
arendamisel suudame kindlasti kõik nõrgad küljed likvideerida.
Nõrgad küljed ettevõtte alustamisel :
- halb valgustus
- väike turg
- väikesed tööruumid.
Selleks, et ettevõte oleks võimeline turul konkureerima ,
konkurentsieeliseid looma tuleks teada täpselt, millised on firma
konkurendid ning samas neid ka kirjeldada.
Alljärgnevas
tabelis 4 on välja toodud kõik OÜ MINIBOAT otsesed konkurendid.
Tabel 4. OÜ MINIBOAT konkurentide üldine kirjeldus
PIIRKOND
ETTEVÕTTED
TEGEVUSALA KIRJELDUS
Tallinn
Balti Merekaatrid AS
Balti Merekaatrid tegeleb meretehnika müügi, hoolduse ja remondiga.
Kuressaare,Saaremaa
Kasse Paadid OÜ
Kasse Paatide OÜ valmistab ainult sõudepaate.
Lähte, Tartumaa
OÜ Klassik Paat
OÜ Klassik Paat on Lõuna-Eesti ainuke ametlikult paatide tootmisega tegelev ettevõte. Põhilisteks tegevusaladeks on paatide ja klaasplastikust detailide tootmine
Rakvere
Rakvere Viiking OÜ
VT Plastik firma tegutseb klaasplastikust toodete valmistamisega. Põhitoodanguks on sõude- ja mootorpaadid, purjejahid.
Lisaks firma kataloogitoodangule, on sealt võimalik tellida eksklusiivtooteid, alates joonistest, vormidest kuni valmistoodanguni.
6. MARKETINGIPLAAN
Marketingi eest vastutab ettevõtte müügijuht. Müügitöö
õnnestumisel tuleb aga rõhutada kogu personali osatähtsust.
6.1 Müügieesmärgid
Toote müük kliendigruppide järgi on suhteliselt hajutatud (vaata
tabel 5).
Tabel 5. Müügiprognoos kliendigruppide järgi
KLIENDIGRUPP
MÜÜGIPROGNOOS
eraisikud
40% toodangust
turismiettevõtted
25% toodangust
veespordiorganisatsioonid
20% toodangust
muud tellijad
15% toodangust
Kuna välisturule siirdumist esimese paari aasta jooksul ei toimu, on
raske ka sealset turusituatsiooni praegu prognoosida. Samas on
koostatud kodumaise turu müügiprognoos, kuni aastani 2007 (vaata
tabel 6).
Tabel 6. Toodete müügiprognoosid
2004
2005 - 2007
TOODE
KOGUS
MÜÜGITULU
KOGUS
MÜÜGITULU
Väikepaadid
5
425 000
20
2 550 000
Kavandid
6
40 000
18
120 000
Muud tooted
7
50 000
20
200 000
KOKKU
18
775 000
58
2 870 000
6.2 Marketingi komponendid
6.2.1 Toode/ teenused
Perspektiivselt on ettevõtte edu rajatud kvaliteetsete toodete ja
nendega liituvate kvaliteetsete kavandite najale. Kavandite tegemist
rõhutatakse ettevõtte marketingis ja kavanditööle püütakse
tagada ka soodne hind. Oma eritoodete väljaarendamine ja marketing
käivitub 2004. aastal.
Ettevõttel
on kataloog , mille järgi saab tarbija endale meelepäraseid tooteid
valida. Kui tarbija ei leia kataloogist endale meelepärast toodet,
siis on võimalik tarbijal teha eritellimus ning tehakse talle
täpselt sellise toote nagu ta soovib (vaata tabel 7).
Tabel 7.
Mudelite kavandid ja lisavarustus
MUDELITE KAVANDID
LISAVARUSTUS
4902 CLX (näidis)
Kate
4902 CLX COMFORT (näidis)
Padjad
506 CLX (näidis)
Reelingute komplekt
520 CLX (näidis)
Tuuleklaasi tugikaar
520 CLX COMFORT (näidis)
Tuuleklaas
Roolikonsool
Vöörikate
Kavandid
6.2.2 Hinnakujundus
Hinnakujunduse aluseks on kuluarvestus, samuti hakatakse arvestama
paatide suurust, varustus- ja keerukusastet.
Materjalikulu arvestatakse detailselt ning kulunud tööaeg püütakse
määrata võimalikult suure täpsusega. Tegelikke kulutusi
jälgitakse järelarvestuse kaudu. Hinnad püütakse asetada
võimalikult kõrgeks, kuid siiski mõõdukais piirides.
Pidevalt jälgitakse turuhindu. Ebaõnnestunud äritehingu puhul
selgitatakse välja põhjus.
6.2.3 Turustuskanalid
Tähtsamad ettevõtte turustuskanalid on:
- eraisikud
- turismiorganisatsioonid
- spordiseltsid
- muud tellijad.
Neid teenindatakse võikalikult hästi ja nendega peetakse aktiivset
ning süstemaatiliselt ühend. Tootmishoone on eraldi ehitatud see
asub Tartumaal Käreveres emajõe kaldal. See on väga hea, sest seal
saab klient ka proovida ja näha valmis paate, samuti vajadusel
kohapeal katsetada
6.3 Müügitoetus
Isiklik
müügitöö
Isiklik müügitöö on tähtsaim infolevitamise viis. See on
peamiselt müügiesindaja ülesanne, aga ka ülejäänud personal
peab müügi aktiveerimisel kaasa aitama . Kontakte otsitakse nii
telefoni teel kui ka isiklikult ettevõtteid külastades.
Müügi
aktiviseerimine
Peamised ettevõtte kasutatavad müügi aktiviseerimise meetodid:
- ettevõtte tegevuse alguses saata kõigile tähtsamatele väikelaevade ettevõtetele tutvustav kiri;
- sisse seada müügialbum, kus on kõikvõimalike kavandite näidised;
- oma reklaamprospekt;
- irmameene näidis, mis on kokku pandud väikelaevade toodetest;
- osavõtt näitustest, messidest;
- kutsuda ettevõtjaid ja oma partnereid väikelaevade ettevõttega tutvuma .
- koostöö kirjastustega
Avalikkuse
informeerimine
Ajakirjanikud kutsutakse OÜ MINIBOAT avamisele. Edaspidi
informeeritakse ajakirjandust uuendustest . Trükistele kirjutatakse
ettevõtte andmed. Uute toodete esitlemine ajakirjanduses.
Reklaam
Reklaami kasutatakse mõistlikult. Tähtsaim on interneti teel
reklaami edastamine teistele ettevõtetele. Ajalehte pannakse
kuulutus vaid tegevuse alguses. Müügiesindaja autole kleebitakse
reklaamkirjad, see teenib kahte eesmärki:
lisab ettevõttele tuntust ja näitab ära firma logo , et millega
tegeldakse.
7. FINANTSPLAAN
Planeerimissüsteemi kirjeldus
Süsteemi raamiks on:
- äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse vähemalt kord aastas või ka tihedamini, kui olukord seda nõuab;
- investeeringute plaan (vaata tabel 10);
- mitme aasta peale koostatud rahakäibeprognoos (vaata tabel 8), kuludearveatused (vaata tabel 9), kavandatavad bilansid (vaata tabel 11) ja kasumiprognoos (vaata tabel 12);
Nende lähteallikate abil koostatakse majandusaasta kuude lõikes rahakäibeprognoos.
Rahakäibeprognoosi täitmist jälgitakse pidevalt kuuraportite põhjal ja vajaduse korral reageeritakse operatiivselt.
7.1 Finantseerimine
Väikepaatide ettevõtte peafinantseerija on Raiko Zirul oma algkapitaliga ja teine osanik . Järgmisel arenguetapil püütakse saada ettevõtte välised investeeringud , kõne alla võivad tulla Põhjamaade Investeerimispank, suurfirma “Ehituse ABC”, veesport “Kiirkaater”. Algetapil kaetakse käibekapitalist umbes kahendik omakapitali abil. Omakapitali paigutatakse kokku 300000 krooni.
7.2 Rahakäibeprognoos
See on tulevaste rahavoogude üksikasjalik plaan, milles on neli elementi: raha laekumine, raha väljaminek, rahaliste vahendite muutus antud perioodil ja täiendavalt vajatav raha (vaata tabel 8).
Tabel 8. Rahakäibeprognoos
2004
2005 - 2007
Jääk perioodi alguses
0
117 480
Omakapital
300 000
0
Pikaajaline laen
300 000
0
Lühiajaline laen
Muud laenud
Laekumised müügist
775 000
2 870 000
Muud
Kokku sissetulek
1 375 000
2 987 480
Kaubavarud
0
0
Põhivarad
0
100 000
Finantsinvesteeringud
570 000
100 000
Tootmiskulud
497 940
2 029 600
Dividendid
Muud
189 580
225680
Kokku väljaminek
1 257 520
2 455 280
Ülejääk/
puudujääk
117 480
532 200
Jääk perioodi lõpuks
117 480
649 680
7.3 Kulude arvestused
Tabel 9 sisaldab endas nii muutuvkulude plaani, kus on näidatud kauba või teenuste müügiks tehtavaid kulutusi kui ka püsikulude plaani, kus on näidatud arvatavaid üldhalduskulusid.
Tabel 9. Kulude arvestused
2004
2005-2007
Muutuvad kulud
Tooraine, abimaterjal
154 240
462 600
Palgakulud koos sots. kindlustusega
200 440
700 000
Vesi
10 760
48 200
Elekter
67 600
210 000
Soojus
14 900
45 900
Muud
50 000
150 000
Püsikulud
Juhtimiskulud
99 000
299 000
Kohustuslikud kindlustusmaksud
20 000
80 000
Põhivahendite amortisatsioon
29 130
87 130
Side ja kommunikatsioon
10 000
40 000
Hooldus ja remont
24 450
102 450
Üürikulu
Komandeerimiskulud
7000
30 000
Kulud kokku
687 520
2 255 280
7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus
Projekti maksumus koos hoonete ja seadmetega kokku 570 000. Kuna aktsiaseltsi omakapital on 300.000, siis on vaja lisainvesteeringuid 300 000. See saadakse pikaajalise sooduslaenuga.
Alljärgnevas tabelis 10. on väljatoodud järgmised investeeringud:
Tabel0. Investeeringud
arvuti koos programmidega
30 000
kontorimööbel
20 000
kontori telefon, mobiiltelefon
5000
dziip järelkäruga
200 000
tööriistad
15 000
Tootmishoone ehitus
300 000
KOKKU
570 000
7.5 Plaanilised bilansid
OÜ MINIBOAT ressursside ja nende allikate seisund eelarveperioodi lõpus. Plaanilise bilansi koostamiseks kasutatakse peamiselt rahavoogude plaanis, investeeringute plaanis ja plaanilises kasumiaruandes sisalduvat teavet (vaata tabel 11).
Tabel 11. Plaanilised bilansid
AKTIVA
2004
2005 - 2007
Rahalised vahendid
0
649 680
Maa
Hooned, rajatised
300 000
300 000
Seadmed , agregaadid
570 000
570 000
Muu
30 000
Aktiva kokku
600 000
1 519 680
PASSIVA
Laenud
300 000
0
Omakapital
300 000
1 519 680
Passiva kokku
600 000
1 519 680
7.6 Kasumiaruanne
OÜ MINIBOAT kulude, tulude ja kasumi prognoos eelseisvateks perioodideks (vaata tabel 12).
Tabel 12. Plaaniline kasumiaruanne
Äritulud
2004
2005 – 2007
Realiseerimise netokäive
775 000
2 870 000
Äritulud kokku
775 000
2 870 000
Ärikulud
Tooraine, abimaterjal
154 240
462 600
Mitmesugused tegevuskulud
233 840
793 680
Tööjõu kulud
299 440
999 000
Ärikulud kokku
687 520
2 255 280
Ärikasum (- kahjum )
87 480
614 720
Finantskulud
Intressikulud
18 000
36 000
Finantskulud kokku
18 000
36 000
Aruandeaasta(te) puhaskasum (-kahjum)
69 480
578 720
Kokkuvõtlikult võib öelda, et plaanitud käivete, prognooside, investeeringute, bilansside ja kasumitega on töö autor teoreetiliselt rahul.
8. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL
Ohud, mis võivad kaasneda ettevõtte loomisega :
Uus konkurent. Vähendab müügihulka ja alandab hinnataset, vähemalt ajutiselt . Vastuabinõud: jälgida suhteid kliendiga, organiseerida töö efektiivselt ning hoida sisseseade kaasaja tasemel. Sellisel juhul on alles algaval konkurendil pikk tee enne läbi käia, kui ta tasemele jõuab.
Õnnetused, tulekahjud, vargused . - hoolitseda turvasüsteemide eest, kindlustada vara.
Kulutuste suurenemine. Tööjõu hind kindlasti tõuseb, kuid kui tootmine on automatiseeritud, siis läheb inimtööjõudu vähem vaja. Materjali kallinemist võetakse arvesse hinnakujunduses- jäetakse “mänguruumi”. Kui sõlmitakse pikaajalisi lepinguid, siis seotakse hind tooraine hinnaga.
Valuutakursi muutused. Valuutakursimuutused võivad muuta ekspordi ebarentaabliks. Seepärast tuleks ärilepingud sõlmida lähtuvalt kroonides . Teine võimalus on valuuta tähtaegade piiritlemine.
KOKKUVÕTE
OÜ MINIBOAT tegevusalaks on väikepaatide valmistamine. Ettevõtte hakkab müüma oma toodet Eestis, Soomes, Rootsis ning võimaluse korral hiljem ka Lätis.
Ettevõtte missiooniks on pakkuda oma tarbijatele võimalikult kvaliteetseid ja turvalisi veesõidukeid, tagades selle abil tootmisahelast osavõtjaile pikaajalise tasuva äritegevuse.
Tööjõuna kasutatakse palgatõjõudu, ettevõttes on neid kokku 13. Kontoriks kasutatakse ühismajas olevat 3-toalist korterit, mis asub Tartumaal, Laevas .
Tootmishoone on eraldi ehitatud see asub Tartumaal Käreveres emajõe kaldal. See on väga hea, sest seal saab klient ka proovida ja näha valmis paate, samuti vajadusel kohapeal katsetada.
Töö eesmärk sai täidetud. Töö eesmärgi täitmiseks esitleti äriplaan, kus käsitleti:
- esimeses peatükis on käsitletud äriplaani koostamise vajadusi ja põhimõtteid;
- teises peatükis on välja toodud ettevõtte üldandmed;
- kolmandas peatükis puudutati põhieesmärki ja strateegiat;
- neljandas peatükis tegeldi ettevõtte analüüsiga;
- viiendas peatükis vaadeldi turusituatsiooni ja selle arenguväljavaateid;
- kuuendas peatükis loodi marketingiplaan;
- seitsmendas peatükis tehti finantsplaan;
- kaheksandas peatükis käsitleti riskitegureid.
KASUTATUD KIRJANDUS
Ettevõtja Käsiraamat. 2001. Tallinn, Äripäeva kirjastus
Tartumaa Ettevõtluskeskus. 2004. Tartu
BABCOCK, L., HAMBLIN, C., HAHN, S. 2000. KUIDAS KOOSTADA ÄRIPLAANI. USA
TIKK, J. 1999. Ettevõtlus ja Äriplaan. Tallinn: EBS.
KIVISTIK, T. 2003. Äri Alustamine & Areng. http//www.aktiva.ee. 04.11.2003
RAUDSEPP, V., RAUDSEPP, P. 1996. Lühiajaline Finantskavandamine. Tallinn: Külim
VIHALEM, A. 1996. Marketing: hind, müük, reklaam. Tallinn: Külim
LISAD
Lisa 1. Toote näidismudelid
506 CLX
Pikkus: 5,0 m.
Laius: 2,35 m.
Kandevõime: 5 in.
Max.mootor: 90 hj.
4902 CLX COMFORT
Pikkus: 5,0 m.
Laius: 2,2 m.
Kandevõime: 5 in.
Max.mootor: 75 hj.
4902 CLX
Pikkus: 5 m.
Laius: 1,85 m.
Max.mootor: 25 hj.
520 CLX COMFORT
Pikkus: 5,2 m.
Laius: 2,05 m.
Max.mootor: 60 hj.
Kõik kommentaarid