Eesti ajalugu Põhjasõjast 19. saj lõpuni (0)

PÕHJASÕDA
Põhjused:

• Taanile , Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel
  

Eeldused:

• Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga – polnud mujale vaja sõjaväge
  
• Rootsis oli näljahäda
  
• võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII
  

12. veebruar 1700 – Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele.
Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja.
12. september – Vene väed jõuavad Narva alla
19. november – Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased

• Vene vägedele oli tuisk vastu
  
• püssirohi oli otsakorral
  
• moona ei saanud juurde vedada
  
• sõdurid olid näljas
  
• vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle
  

Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale .
1701-1703 toimusid Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel, kus hävitati kõik teele ettejuhtuv.
Mais 1704 toimub Kastre jõelahing, kus rootslaste laevastik hävitatakse ja saavutatakse ülemvõim Peipsi järvel.
1704 – alistuvad venelastele Tartu ja Narva.
1708 – küüditati Narva ja Tartu elanikud ning Tartu hävitati peaaegu täielikult.
1709 – Poltaava lahing Ukraina aladel, kus viimaks hävitatakse Rootsi väed ja pealikud põgenevad Türki
1710 – alistuvad Pärnu, Tallinn ja Kuressaare ning sõjategevus lõpeb Eesti aladel
29. september 1710 – alistub Rootsi garnison Eestis
1710 – 1711 – katk Eesti aladel
1721 – Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga.
Tulemused:

• rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele
  
• Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse
  
• hävitati linnad ja külad
  
• sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid
  

VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI
Balti erikord – Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel

• restitutsioon – Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele
  
• jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir
  
• halduskorraldus
  
• valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile
  
• kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud
  
• 3 rüütelkonda
  
• justiitskolleegiumid – Peterburis aadlike õigused
  
• kammerkontor – kaubanduse reguleerimine
  
• linnade omavalitsustes säilis keskaegne töö
  
• aadlimatriklid – rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, kus olnutel olid majanduslikud ja poliitilised privileegid
  

Majandus

• oluliseks sai teraviljakaubandus
  
• peamiselt veeti Venemaale viina , samuti viidi sinna härgi
  
• väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas , ka lukskaubad
  
• 1734 – Räpina paberivabrik
  
• hakkasid tekkima manufaktuurid
  
• 1739 Roseni deklaratsioon
  
• talupoeg pärisori
  
• mõisnik võis pärandada, vahetada, müüa
  
• piiramatu kodukariõigus
  
• maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisas tööd
  

ASEHALDUSKORD
1762 – võimule Katariina II – impeeriumi ääremaade senised privileegid tuleb kaotada ja allutada ühesugusele keisrivõimule.

• 1764 ringsõit Eestis
  
• 1765 George Browne positiivsed määrused:
  
• talupoja õigus vallasvarale
  
• koormiste ülejäägi vaba turustamise õigus
  
• piirid mõisakoormistele
  
• talupojal õigus mõisniku peale kaevata
  
• 1783 – seati sisse asehalduskord – peale Katariina II surma taastati vana korraldus
  
• loodi Paldiski, Viljandi ja Võru maakonnad
  
• mõlema kubermangu ette tuli ühine asehaldur
  
• maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed saadeti laiali
  
• kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused
  
• linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele
  
• linnade valitsemiseks valiti linnaduumad
  
• sisse seati pearahamaks – otsene maks riigile
  
• talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda
  
• hingeloendused – teada saamiseks, kui palju raha peaks saama
  
• kõik maakonnakeskused said linnaõigused – tekkis 12 linna
  

VAIMUELU 18. SAJANDIL
Pärast Põhjasõda jäi peamiseks vaimuelu kandjaks luteri usk – Vene riigivõim tunnistas seda siinse valitseva kirikuna.
Peale sõda levis kirikuõpetajate seas pietism

• luteri süveneva vanameelsuse vastu
  
• usuelu elavdamine sisemise tunnetamise suunas
  
• aitasid kirikul üle saada sõjajärgsest madalseisust
  
• lähendasid luteri usku rahvale
  

Vennaste - ehk hernhuutlaste liikumine

• levis talurahva seas, eneseteadlikkuse kasv
  
• usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, sotsiaalne võrdsus
  
• moodustasid omaette kogudusi, valisid endale jutlustaja
  
• kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal
  
• hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid jms
  
• koorilaulu levik
  
• kirjaoskuse omandamine – kirjavahetused ja päevikute pidamine
  
• 1743 aastal keelati tegevus
  

Ratsionalism

• pastorkonna toetus
  
• jagati kasulikke näpunäiteid, elutarkusi
  
• kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust – pärisorjus
  

August Wilhelm Hupel ja Peter Wilde – ajakiri Lühike Õpetus.
Baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia – Riia toomkool. Seal töötas Herder , kes tutvustas eesti rahvaluulet Euroopas.
Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes trükikoda.
1765 - Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava

• rahvakool kõikidesse suurematesse mõisatesse
  
• 18. saj lõpuks oskas lugeda üle poole eesti talurahvast
  

1739 – anti välja esimene eestikeelne Piibel – Anton Thor Helle
1731 – esimene maarahva kalender
TALURAHVASEADUSED 19. SAJ I POOLEL
Eeldused

• võimul oli Aleksander I – uuendusmeelne, euroopalik, valgustusideedele avatud
  
• Venemaal valitsev pärisorjus oli läänemaailma naerualuseks
  
• majanduslik kriis
  
• 1796 – Garlieb Merkel kirjeldas liivi talupoegade elu Saksamaal ilmunud raamatus – suur mõju eurooplastele
  
• 1802 – Petri kritiseeris sama raamatus eestlaste kohta
  

1802/1804 talurahvaseadused

• eestikeelse teksti algussõna „Iggaüks...“
  
• talude pärandamise õigus
  
• koormistele piirangud
  
• talupoegade müük keelatud
  
• kodukari piiramine
  
• moodustati vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise
  
• järgnesid talurahvarahutused, sest pärisorjust ei kaotatud
  

1816/1819 talurahvaseadused

• 1812 Napoleoni sõjaretk – Napoleon vabastas talupojad vallutatud aladel pärisorjusest
  
• pärisorjusest vabastamine – endiselt mõisniku käsu all
  
• maa mõisniku ainuomand – tuli rentida, teorent ja teoorjus
  
• liikumisvabadust piirati endiselt – linna, teise kubermangu minna ei võinud
  
• priinimede panek
  

1849/ 1856 talurahvaseadused

• üleminek teoorjuselt raharendile
  
• renditalude kruntiajamine – ühe talu maade ühendamine
  
• magasivaru – viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta
  

VAIMUELU 19. SAJ I POOLEL
Tartu Ülikool

• 1802 taasavati
  
• 4 teaduskonda – usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond
  
• õppetöö saksa ja ladina keeles
  
• enamik õppejõude Saksamaalt – valgustusideed
  
• esimene rektor Parrot oli sõber keisriga – laialdane autonoomia ja rahaline toetus
  
• ülikooli peahoone , tähetorn, anatoomikum, raamatukogu, Toomemägi
  
• enamasti õppisid Balti kubermangude tudengid , hiljem ka mujalt
  
• 1892 muudeti venekeelseks ja nimeks sai Jurjevi Ülikool
  

Haridusolud

• sisse seati neljaastmeline ühtluskool
  
• kihelkonnakool – kreiskool – gümnaasium – ülikool
  
• püsiv talurahvakoolide võrk kujunes välja peale pärisorjuse kaotamist
  
• 1828 Tartu õpetajate seminar
  

Usuliikumised

• ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk
  
• populaarne oli ka vennasteliikumine – demokraatlik, talurahva seas levinud
  

Seltsiliikumine muutus populaarsemaks – teadus, üliõpilaskorporatsioonid, klubid jne. Tegutses üle 50 seltsi.
Arhitektuuris valitses klassitsism , eriti tuli välja mõisaarhitektuuris.
Estofiilide liikumine – baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehti ja õpikuid.
1838 – Õpetatud Eesti Selts. Lõi Faehlmann ja seadis eesmärgiks edendada eesti ajaloo, keele ja geograafia tundmist.
1842 – Eesti Kirjanduslik Ühing
MAJANDUS 19. SAJANDIL
MÕIS JA TALUD
19. sajandil algul peamine majandusüksus mõis.

• Edenemise aluseks viljatootmine
  
• peamiseks viinaköökides valmistatud viin
  
• väljaminekud hakkasid suurenema – paremad toidud, mõisahäärberid jne
  
• oluliseks tooraineks sai kartul
  

• Talude päriseksmüümine algas 1850ndatel aastatel Lõuna-Eestis ja raha saadi selleks linakasvatusest.
  
• Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas.
  
• Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms.
  

Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis.

• Pastla asendati saabastega
  
• seljas vabrikuriidest ülikond
  
• valguseks petrooleumlamp
  

Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus.
LAEVANDUS
19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus.

• Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik
  
• kaubandus arenes
  
• tegeleti salakaubandusega
  
• metskaptenid – rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid
  

Tekkis vajadus koolitatud laevajuhtide järele ja 1864 asutati merekool Heinastesse.
TÖÖSTUS

• Eeldused tööstuslikuks pöördeks tulid aurumasina kasutuselevõtuga.
  
• Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende kaubad oli Vene turul hinnatud.
  
• Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva Kreenholmi Manufaktuur , kus kasutati ära koskede vee-energia.
  
• Tekstiilitööstuse kõrval kasvas ka masina- ja metallitööstus, oluliseks sai ka paberi tootmine.
  

RAUDTEE JA KAUBANDUS
1870 - valmis Paldiski-Tallinn-Peterburi raudteeliin. Pärast seda hakati rajama ka teisi raudteid .

• Tihendas Venemaa suhteid Eestiga
  
• kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist
  
• suurenes transiitveoste tähtsus
  
• avardusid kaubavahetuse võimalused
  
• kiiresti arenes ka sisekaubandus
  

LINNASTUMINE
Linnastumise tõi kaasa tööstuse kiire kasv, sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng.
19. sajandi alguses elasid linnas peamiselt sakslased , hiljem peamiselt eestlased. Tsunftisundus püsis kuni 1860. aastani
1877 – Vene linnaseadus – juhtimine linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte.
Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv, kuid õiguslikult olid nad teisejärgulised kodanikud.
Kadakasakslane – eestlane, kes tahtis näida sakslasena, varjates oma päritolu
ÄRKAMISAEG
EELDUSED

• eestlaste majandusliku jõukuse kasv
  
• eestlaste haridustaseme tõus
  
• eestlaste otsustusõiguse kasv
  
• baltisaksa ja vene haritlaste vaidlused eestlaste rahvusküsimuse ümber
  

RAHVUSLIK LIIKUMINE

• 1857 – Janseni „ Perno Postimees “ - vanim tänaseni tegutsev ajaleht
  
• 1863 – „Kalevipoja“ rahvaväljaanne
  
• 1864 – toimus palvekirjade aktsioon, keisri õuemaalija Köler aitas talupoegade delegatsioonil Aleksander II palge ette jõuda
  
• 1865 – asutati laulu- ja mänguselts „ Vanemuine “
  
• 1869 – I üldlaulupidu, mille algatajaks oli „Vanemuise“ selts eesotsas Janseniga; tähistati 50 aastat pärisorjuse kaotamisest
  
• 1870 – valmis esimene raudteeliin; Paldiski – Tallinn - Peterburi
  
• 1870 – asutati Eesti Üliõpilaste Selts
  
• 1870 – Eesti Põllumeeste Selts
  
• 1870 - „Kolm isamaakõnet“ - C.R. Jakobson
  
• 1871 – Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J. Hurt juhiks; raha kogumiseks korraldati näituseid, kontserte, korjandusi
  
• 1872 – Eesti Kirjameeste Selts – juhiks J. Hurt; ülesandeks eestikeelse kirjasõna väljaandmine
  

JAKOB HURT

• emakeelne haridus
  
• usult saab abi
  
• ei soovinud koostööd venelastega
  
• arvas , et eestlased peaksid vaimult suureks saama
  

C.R. JAKOBSON

• propageeris karskust
  
• liigse usuõpetuse vastu
  
• nõudis haridusolude parandamist
  
• baltisakslaste vastu, avatud venelastele
  
• rõhk rohkem eestlaste majandusliku olukorra parandamisel
  

KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES

• 1878 – Jakobson hakkas välja andma „Sakalat“
  
• suur lõhe Jakobsoni ja Hurda vahel
  
• Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni usuvastasus
  
• 1880 – Hurt lahkus Eestist
  
• Jakobson läks tülli Jannseniga, sest viimane oli vanameelne ja tegi koostööd sakslastega
  
• 1881 – tapeti Aleksander II, võimule sai venemeelne Aleksander III
  
• 1882 – Jakobson suri ootamatult
  
• 1884 – Otepääl õnnistati sisse sinimustvalge
  

VENESTUSAEG

Uus keiser Aleksander III oli venemeelne ja leidis, et impeerium tuleb ühtlustada.

• 1882 – Manasseini revisjon tuli Balti erikorra kohta halvustavaid andmeid koguma
  
• 1885 – uued kindralkubernerid Zinovjev ja Šahhovski
  
• sakslaste asemel ametitesse venelased
  
• asjaajamiskeeleks sai vene keel
  
• vallaametnikud lasti oma kohtadelt lahti, asendati venelastega
  
• talurahvakohtud kaotati
  
• talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd
  
• sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel
  
• 1888 – Aleksandrikool avati venekeelsena
  
• 1893 – Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele
  
• hakati levitama õigeusku
  
• eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks
  
• 1880ndate lõpus hakkas venestamist toetama rahvusliku liikumise osaleja Ado Grenzstein
  
• 1891 - „Postimees“ esimene eestikeelne päevaleht
  
• rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides
  
• 1888 – Hurt korraldas rahvaluule kogumise aktsiooni
  
• venestuse vastu hakkas võitlema Villem Reiman , kes pani aluse ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele
  
• EÜS – eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises