Nimeks sai Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. Kehtestati kord, et Eesti- või Liivimaal mõnda riigiametisse asumiseks tuli veidi aegagi Tartus õppida. Rootsi aja jooksul jõudis ülikoolis õppida üle 1600 tudengi. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Samuti hakati kirikute juures talupoegadele katekismust ja kirikulaule õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati ka piibli tõlkimist. Hariduse kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suureline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast seda, kui asustati 1648. aastal Tartu külje all
seminar Sisukord Bengt Gottfried Forseliusest Forseliuse seminari asutamine Forseliuse seminar Forseliuse õppemeetodid Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Kasutatud kirjandus Bengt Gottfried Forseliusest U 1660-1688. Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poeg. Tallinna Ülikoolis. Juristiharidus Wittenbergi ülikoolis. Forseliuse seminari asutamine Luteri kiriku soov õpetada lugeda. Alguses õpetasid köstrid Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. 1684. a. Rajati esimene koolmeistrite kool. Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat. Ainus õpetaj oli Forselius. Õpetati lugemist ja usuõpetust, aga ka: · Kirikulaule · Raamatuköitmist · saksa keelt · Arvutamist Lõpetas pea 160 õpilast. Forseliuse õppemeetodid Loobus võõrtähtedest. Võttis kasutusele täpitähed.
1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika
KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE · Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi. · Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest. · Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel.
said õiguse isegi kuningale kaevata ja kohtusse minna, kui neile nende arvates liiga tehti, kuid üldiselt arvati, et õigus on ikkagi mõisnikul. Esimesed talurahva koolid Eestis tekkisid Rootsi ajal. See oli tänu Bengt Gottfried Forseliusele, kes 1684. aastal rajas õpetajate ettevalmistamiseks seminari, mis kestis 4 aastat. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Seminari saatis edu ning kaks Eesti poissi viidi isegi Rootsi kuningale näitamiseks, kes kiitis kooli õppemeetodi heaks. Eesti jaoks oli Rootsi võim sama nagu kõik teisedki võõrvalitsejad – tõusude ja mõõnadega. Märkimisväärne on rahvastiku kiire kasv 17. sajandil ning esimeste talurahva koolide avamine.
Lisaks mõisatele viisid oma kaupa linna müügiks ka talupojad. Tänu salakaubandusele ja talupoegade äritsemisele hakkas talurahva jõukus kasvama. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Vene aja lõpus tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunfti- ja kauplemispiirangud kaotati. Rootsi ajal hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetasid köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati Piibli tõlkimist eesti keelde, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Hariduse edendamise oluline tegelane oli Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium, mis aastal 1632 avati kuninga korraldusel Tartu Ülikoolina. Tartu Ülikool oli esimene kõrgeim õppeasutus Eestis.Talupoegade jaoks seati sisse rahvakoolide süsteem
Esimene Üldlaulupidu Selles ette kandes tahaks rääkida eestlusele väga tähtsaks saanud pikaajalisest traditsioonist saada kokku ja laulda kõik koos. Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis J.V
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645
Keelpillid tõusid juhtivaks kohaks. Tulevane muusik pidi õppima 3 aastat kohapeal, siis 3 aastat Riiasm seejärel Saksamaal või mujal. 1. Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal? Jesuiidikollegiumis õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Eesti esimene protestantlik lauluraamat ilmus. 2. Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? Köstrid hakkasid rahvast lugema õpetama, kus õpetajateks olid Forseliuse seminari köstrid/koolmeistrid. Sai alguse eesti maakoolide võrk. Köstrikoolid olid pea kõigis kihelkondades. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiume. 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll tolleaegses hariduselus? Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik-
a. asus Rootsi troonile Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohale. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale
Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja
tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku 851 esinejat. Kokku käis kahe päeva jooksul läbi 15 000 kuulajat. See
seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori 1869 I Laulupidu selts "Vanemuine" ametlik korraldaja(Tartu). Eelkäijad kihelkonnakoolide kontsert. Ilmalikke laule vähe. 45 eesti, 1 saksa koorid. A. Kunileid (Koidula) "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm".
1684 Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust. Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid. Neid oli aga vähe ja nende haridus oli kehv. Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid. Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana. Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt. Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis. Forselius alustas eesti talupoiste õpetamisega ning rajas selleks lõpuks oma kooli,
Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630
kõrgematele võimudele nõidumisena. Nõidade kindlaks tegemiseks kasutati "veeproovi". Oletataval nõial seoti käed ja jalad kinni ning lasti vette. Kui inimene vajus põhja, siis ta oli süütu, kui jäi veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. 1630.aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631
aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Forselius kirjutas aabitsa ja selle järgi õpetas ta lugemist, kirjutati paberile, mida õpilased hiljem raamtuteks köitsid. Forseelius lõi ka uue lugemisõpetamise meetodi, ehk siis et üks õpilane loeb kõva häälega ette ja teised jälgivad teksti, see andis häid tulemusi. Lõpuks arenes asi nii kaugele, et igas kihelkonnas pidid olema koolimajad, kui ehitamine ei läinud hästi ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Tartu Ülikooli asutas
10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Rootsi ajal. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril.Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja Eestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (...
-ndail kui luteri usust lahkusid kreeka-katoliku kiriku pealetungi tõttu tuhanded "karjalambad". Oli tarvis laiendada kiriku tegevust, et talurahvast rohkem kaasa tõmmata. Üheks uuenduseks oli kirikumuusika taseme tõstmine, et teha rahvast jumalateenistusel kaasalaulmisega aktiivsemaks ja kirikuskäimist meeldivamaks. Seni laulis igaüks nii nagu oskas. Rahvas ei tundnud nooti, vähestes kirikutes oli orel, lauldi köstri eeslaulmise järgi. Köstridki polnud alati muusikatundjad. Kuna köstrid olid ka kihelkonnakoolis tegevad, siis oli hädavajalik neid koolitada. 1839.a.loodi köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminar ehk Cimze seminar. 1849 kolis kool üle Valka ning eestlastest õpilaste arv suurenes tunduvalt. Esimese laulupeo ajaks oli Valga seminarist tulnud juba 40-50 eestlast, seega oli 1860.-ndail ligi kolmandik eesti kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad asusid Tartu-, Võru- ja Viljandimaal
paberimanufaktuurid. Manufaktuuri keskuseks oli Narva. 17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? Tartu Ülikool asutati 1632. aastal. Esimesena asus ülikool Tartus, siis Tallinnas, pärast seda Pärnus. Uus ülikool sai nimeks Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. 18. Academia Gustaviana - ülikooli nimetus Gottfried Forselius - koolistas oma elu ajal välja 160 eesti noormeest kellest pidi saama koolmeistrid ja köstrid. 20. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Maaravitsejaid kes kasutasid nõidumis kive. 21. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? reduktsioon,
Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast.
Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. 1632. aastal avati Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. 1637. aastal koostas Stahl esimese eesti keele grammaatika ja 1686. aastal koostas Forselius esimese aabitsa.
tehti Hiiumaale,kus valmistati klaasi ja peeglit. Järelikult olid inimestel kogu aeg käed ja jalad tööd täis. Väga suured muudatused toimusid ka usuelus, mis ei meeldinud eestlastele just väga palju. Rootsi riik asus väga aktiivselt talupoegadele luterluse põhitõdesid tutvustama. Jumalateenistusi hakati pidama nüüdsest eesti keeles, mis oli väga hea võrreldes varasemaga kui neid peeti ainult ladina keeles ja talupojad ei saanudki aru, millest seal kõneldi. Lisaks õpetasid köstrid talupoegadele kirikulaulu ja katekismust. Levima hakkas lugemisoskus, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja kiriku organisatsioonilise kindlustamisega hakati vaeva nägema. Lisaks hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. See tähendab seda, et Eestis hakkas haridus muutuma väga tähtsaks. Eesti keelde tõlgiti nüüd ka vaimulikku kirjandust, mis andis
Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant, ülemkonsistoorium, praostkonnad ja kirikukihelkonnad)] Talurahva koolide võrgustik Köstrid kirikuõpetajate abilised B.G Forselius Rootsi varitlane, pastori poeg; asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminar, mis pidi valmistama ette õpetajaid talurahva koolidele
Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Forselius Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Oluline oli sorav lugemine ning usuõpetus, veidi õpiti ka raamatuköitmist, kirikulaule, arvutamist ehk rehkendamist ja saksa keelt. Suuri raskusi tegi koolile aga õpilaste saamine, sest mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata. Haridus tegevat inimesed targaks ja kihutavat mässama. Teised ütlesid, et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma.
rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva. Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arngule, teisest küljest kaotas Eesti nüüd oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus katoliiklus ja ka ladina keel oma positsioonid säilitasid. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, sest kirikuõpetajateks olid valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed kes oskasid ka pidada eestikeelseid jutlusi. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima
laevaehituseks vajalik (tõrv, mastipuud); import: sool, luksuskaubad käsitöönduses väga range tsunftikord 17. sajandil, manufaktuuride kujunemine (telliskivi tootmine, saeveskid, klaasitehas Hiiumaal) 9. Vaimuelu Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale
uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid. Eestikeelne kirjandus : 1739. anton Thor-Helle täielikult eestikeelne piibel. Hakkas ilmuma ka ilmaliku sisuga raamatuid. Kalendrid-kus sees olid nõuanded ja ilmaennustused. Arhitektuur: uhked mõisad, suuremõisamõis , ohtu mõis, saue mõis, ahja mõis, maidla mõis. Koolid: koole oli vähe , õpetajateks olid enamasti köstrid, kes õpetasid lugemist ja kirikulaule, kool töötas enamasti talvekuudel ,kui talu tõid oli vähe. Koole hakati rajama suurematesse mõisatesse.
Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamaja...
tootis oma hiigelaegadel koguni rahapaberit, nii tööjõud kui tooraine toodi aga Venemaalt. 18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents ja kaotati kauplemispiirangud. Vene ajal õitses majandus rohkem võrreldes Rootsi ajaga, kuid rikkus oli aadelkonnal, Eesti talupojad olid ikkagi raskes seisus ja vaesed. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Jakob Joan
Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et
laekunud maksud kasutati hariduse- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal ehitati kirikud, mis sõdade käigus siitmailt pühiti, uuesti üles ning tehti ka uus kirikukord ja süsteem. Talupoegadele hakati aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kabelites ja kirikutes peeti eestikeelseid jumalateenistusi. Haridus hakkas levima tänu luterlikule arusaamale, et talupojad peavad oskama lugeda ja nii hakkasidki köstrid talurahvale katekismust ja kirikulaulu õpetama. Kuid see edenes väga vaevaliselt, sest kirikuõpetajate abilisi oli vähe ning nende hariduski oli kesine. 1645. aastal kehtestati aga kogu Põhja-Eestis nõue, et inimesed peavad teadma katekismust ning tekkis ka aabitsaõpetus. Ka piibli tõlkimisega alustati sel ajal. Tuleb välja, et Rootsi aeg, mis oli inimese jaoks päris ränk katsumus, omab tegelikul väga suuri positiivseid muutusi just kultuuri poolepealt.
Kujunenud suhet võib nimetada ka pärisorjuseks. Kui võrrelda seda olukorraga Rootsis, kus talupoeg oli vaba, siis oleks kindlasti saanud pärisorjust vältida ka Eestis. Kuigi Rootsi kuningad tegid katseid muuta meretagustel riigimaadel elavate talupoegade olukorda, oli see vastuseisus kohalikule aadlile ning olukord ei muutunud. Talurahvakoolide asutamine ja Eesti talupoja lugema õpetamine oli Rootsi riigil juba algselt kavas. Pikka aega õpetasid talurahvast lugema köstrid ning hiljem õpetati lapsi ka kodus. Ametis olid ajutiselt ka koolmeistrid ning tegutses ka talurahvakoole. Kuid täiendava muutuse rahvahariduse korraldusse tõi kuninga Karl XI ajal kehtestatud kirikuseadus, tänu millele 2 Estonica. Kaubandus ja Tööstus. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558- 1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 3 Laur, Mati. Eesti ajalugu I. Avita, 2005, lk 105. olid 17. sajandi lõpuks talurahvakoolid kogu Eestis. Mõnda aega tegutses
iseloomustas seda tugev rõhk rahvaharidusele. Kirikuelu liikus paremuse poole Rootsi ajal olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende meeste töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud pidasid tähtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid köstrid seda õpetama.1684. aastal avati Tartu lähedal, piiskopmõisas Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal võeti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks jäi see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gümnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu Ülikooli asutamisürikule, millega muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks. Kahjuks nendes
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Sissejuhatus Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. Eesti heliloojate esimesse, ärkamisaegsesse põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim
Suur nälg lõppes 1698. Suri u 70 000- 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. Näljahädas kannatas peamiselt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis halvast olukorrast välja tulla. Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja- Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster. Vastutus läks mõisnikele, kes sellest just vaimustuses polnud(kuigi oli ka erandeid), nende meelest
18.sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati ka kauplemispiirangud. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis: taastati hävinenud kirikud ja rajati uusi; paranes pastorite haridustase, nad olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles, talurahva suhtumine kirikusse muutus soodsamaks. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.Vaimuelu kandev
Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti. 1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist- ei tehtud. Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üpris palju, enamjaolt õpiti lugema just kodus. Piibel, palve-ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731. aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks! 11) Kes oli Johann Wilhelm Krause?
Rootsi aega nimetatakse Vanaks heaks rootsi ajaks või kuldseks ajaks. Rahvaharidus Rootsi ajal. Kuna Rootsis oli toimunud reformatsioon ja Rootsi oli Luterlik riik siis seadis Rootsi riik oma tähtsaks ülesandeks Luteriusu levitamist Eestimaal ja Liivimaal. Kirikus peetavatest jutulustustest ei piisanud, oluliseks peeti lugemisoskuse levitamist ja eesti keelsete raamatute väljaandmist. Probleemiks oli kooliõpetajate puudumine. Esialgu tegelesid talupoegade laste õpetamisega köstrid, kuid neid oli vähe ja seetõttu olid tulemused nigelad. Päevakorda tõusis kooliõpetajate ettevalmistamine. Selle ülesande võttis enda peale Eestis sündinud Rootslane Bengt Gottfrid Forselius, kes valdas mitmeid keeli, seal hulgas eesti keelt. Tema algatusel asustati Tartu lähedale Piiskopi mõisa õpetajate seminad(1684), kus õpiaeg kestis 2 aastat ja vastu võeti noormehi alates 14. eluaastast. Koolis õpetati saksa keelt, kirikulaulu, arvutamist ja raamatuköitmist. Kõige
5) kihelkonna kiriku juures kirikumõis koos talupoegadega. Ptk 7. Haridus ja kirikusõna 1. Eesmärgiks oli 1) iga kristlane suudaks lugeda usutekste, 2) kõik inimesed omandaksid usuõpetuse algteadmised, 3) kiriku laulud jumalateenistustel osalemiseks. Riik hakkas järjest enam sekkuma haridusküsimustesse, sest riigi jaoks muutus aina olulisemaks haritud ametnike, kohtunike ja kirikuõpetajate ettevalmistamine. Rahva harimisega tegelesid pastorid ja köstrid. Asutati iga kiriku juurde talurahva koole, kõrgema hariduse andmiseks rajas Rootsi keskvõim tallinasse ja Tartusse gümnaasiumid. Hiljem loodi ja ülikool (tartu). 2. Luterliku õpetuse põhieesmärgiks oli see, et iga kristlane sudaks oma emakeeles ise jumalasõnu lugeda. 3. Forselius tõi Eestisse uue õppimis/õpetamis viisi ja tänu sellele said alghariduse üle 150 inimese. 4. Tartusse rajati ülikool, et tugevdada Rootsi elementi Läänemere provintsides. 5
annab välja korralduse liivimaa ja hiljem eestimaa kohta, et iga kiriku juurde tuleb rajada kool, kus talupoegi õpetataks, aga aadlikud, kes peavad selle eest ise maksma, ei taha seda teha kohalike rüütelkondade vastus riigile on selline, et köster võiks nendes koolides õpetada, et nad ei taha eraõpetaja eest maksta probleem selles, et kirikuõpetaja abilised köstrid õpetaja ainsad abilised ja nad ei oska üldiselt isegi lugeda köster võis olla pärisori Eestikeelse kirjasõna areng eesti keelde tõlgitakse uus testament, mitte vana testament sest kristlusest on kirjas just uues testamendis, vana tõlkimiseni ei jõutagi trükiti Riias eestikeelset kirjandust avaldasid kohalikud sakslased sakslased, kes oli eestlaste vaimsest arengust huvitatud kiriklikud tarbetekstid
Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus.
romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised.
Polnud võimalik heina teha ning toiduks mõeldud annid ei kasvanud; Polnud võimalik talivilja külvata; Suvised loomataud Rootsi ei aidanud kaasa, vilja veeti Rootsi ja Soome Sagenesid vargused 1697 lisandusid erinevad nakkushaigused Kokku suri umbes 70 000 inimest HARIDUSELU ROOTSI AJAL - Luterlik kirik Toimusid eestikeelsed jumalateenistused; Köstrid õpetasid kirikulaulu ja katekismust; Hakkas levima lugemisoskus; Tähelepanu koolide asustamisele; 1645. kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue; eestikeelne vaimulik kirjandus; põhjaeesti ja lõunaeesti keel; Alustati Piibli tõlkimist - Tartu Ülikool Ülikooliidee Gustav II Adolfile esitas tema kasvataja ja kindralkuberner Johann Skytte;
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
lihtsamaks ja arusaadavamaks. Kuigi eks selle kõige ilusa juures on ka negatiivseid külgi, mida peab välja tooma. Näiteks ei tohtinud talupojad edasi õppida ülikoolis, kuna kardeti, et muidu võib talupoeg mõisnikust targemaks saada ja seda ei saanud ükski mõisnik endale lubada. Tekkisid ka nõiaprotsessid. Targemaid ja osavamaid inimesi hakati pigem nõidadeks pidama, sellepärast hukati paljud targad inimesed. Kirikute poole pealt, aga õpetasid köstrid talupoegadele erinevaid kirikulaule ja katekismust. Rootsi riik tutvustas eestlastele aktiivselt kõiki luterluse põhitõdesid ja hakkasid seda ka siin maal levitama. 1686. aastal avaldati ka Lõuna-Eesti keelne Uus Testament. Alustati ka Eesti keelse piibli tõlkimisega, kuid see takerdus kirikuõpetajate vahelise tüli pärast. Rootsi aja majanduse kohta võib öelda, et majanduses toimusid mitmed muudatused. Loodi esimesed manufaktuurid. Manufaktuuri põhikeskuseks sai Narva. Rootsi ajal
17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645
inimesed saaksid luterlikust jumalateenistusest aktiivselt osa võtta. Seepärast oligi väga tähtis koht muusikaõpetusel. Alusti ühehäälsetest koraalidest ja jõuti välja mitmehäälsete koorilauludeni. Sajandi keskel koolide arv suurenes, samuti kasvas nõudlus uute õpetajate järele. Senised köstrid polnud saanud mingit erilist haridust, enamasti olid nad käsitöölised (rätsepad, kingsepad, tislerid), kes pidasid köstriametit oma töö kõrvalt. Koolivõrgu arenedes hakkas seniste köstrite võimetus üha enam välja paistma. Uute haritud köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite koolitamiseks asutas Janis Cimze
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
