Sisemaalinnade kiratsemine Viinapõletamine Rannaröövid Salakaubandus (viin) Sõbrakaubandus Sõbrakaubandus maalaadad maalaadad Vene kaupmehed siseturul Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas
*Varanduslik kihistumine-talurahva seas polnud !*Ilmastik-sel perioodil põllumajandusele ebasoodne olukord Rootsi ajal !*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud
Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude
Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid
keelatud o Narva Rootsi võimude soosing · Sisekaubandus o Keskaegne reglementatsioon o Linnade väikekaupmehed o Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud o Sõbrakaubandus o Maa- ja linnalaadad o Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili) · Käsitöö ja tööndus o Tsunftikord o Tsunftijäneste arvu kasv o Tööndus mõisate juures Telliselöövid Lubjaahjud Sae- ja vaseveskid Seep, küünlad, puuder, äädikas, ... o Manufaktuurid Narva vase- ja saeveski (kosk) Härjapea paberimanufaktuur Hüti klaasimanufaktuur · Vastureformatsioon Poola võimu all o Jesuiidid Liivimaal Antonio Possevino
omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni deklaratsioon – talupoeg pärisori, talupoeg ja maa mõisa omad, pidid tegema mõisakoormisi, kohtuvõim nende üle rüütelkonnal kaotasid kõik Rootsi ajal saadud kergendused Kaubandus, tööndus, käsitöö 18. saj keskpaigas hakkas kaubandus elvanema → merekaubandus, tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama kaubakäivet väljaveos endiselt vili, mesamaterjal, lina ja kanep sisseveos: sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie Räpina paberivabrik, mitmed manufaktuurid linnakäsitöölistel keskaegne tsunftikord 28. Eesti 18
Ka talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikele. Maa kasutamiseks tuli tal teha mõisa koormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Seda asus toetama ka riigivõim. Talupoegi kaitses mõisnike majanduslik huvi, piiramatu omavoli oleks viinud mitte ainult talu vaid ka kogu mõisa laostumiseni. Talupojad põgenesid soome ja rootsi, pihkva kubermangu jne. Kaubandus, tööndus ja käsitöö. Merekaubandus andis suureosa tulust. Tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveo keelud. kaubanduse arengut pidurdasid venemaa katsed suurendada vastvalminud peterburi sadama kaubakäivet., andes venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt pea osa vili ja metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos : sool, raud , tubakas ja heeringas
· Vene kaupmeeste tegevus oli linnas keelatud, küll lubati neil tegelda maal ja eeslinnades, kus nende peamisteks klieantideks olid sõjaväelased · sõbrakaubanduse põhimõte - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees kellega too oma äri ajas · olulised kauplemiskohad - maalaadad · laadapäevad olid ka linnades · talurahval oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke teravilja vastu käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale · tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed · mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid · mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17.saj hakati eestis asutama manufaktuure - Tallinnas paberimanufaktuur, Narvas sae-ja vaseveski, Hiiumaal klaasimanufaktuur, Põltsamaa portselanimanufaktuur
5. Talurahva olukord Vene võimu ajal (Roseni deklaratsioon) Roseni deklaratsiooniga 1739.a sätestati, et talupoeg oli pärisori, talupoja maa ja vara kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha tööd ja selle suurus polnud määratletud. Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale mitte riigile. Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola. Tekkisid manufaktuurid, üks vanimatest oli Räpina paberivabrik ja Põltsamaa portselanivabrik, samuti Krenholm Narvas. 6. Katariina II Balti poliitika Paldiski ja Võru said linnadeks. Katariina II püüdis tühistada Balti erikorda. Vene impeerium pidi alluma ühele keskvalitsusele, see tähendab, et pidid puuduma priviligeeritud alad
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
Seletuse saamiseks pöördus valitsus rüütelkondade poole. Sealt sai kuulsaks O.F Roseni seletus kiri 1739. a mis on ajalukku läinud Roseni deklaratsioonina. Selle järgi on siinne talupoeg pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. Ka talupoja enese vara kuulus mõisale. Sellist korda asus toetama ka riigivõim. Eesti talupojad langesid õigusteta pärirsorja seisundisse.Talupojad põgenesid nii Soome ja Rootsi, Lõuna-Eestisse ja Pihkva kubermangu. Kaubandus, tööndus ja käsitöö: Kaubandus hakkas taas elavnema. Venemaa tühistas paljud kaupade sisse-ja väljaveokeelud, mis seni olid kaitsnud paljusid käistöölisi ning kaupmehi ja riigi sissetulekuid. Väljaveos etendas suuremat osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos talurahvakaubad (sool, raud, tubakas, heeringas) ja luksuskaubad aadlitele. Mõisate juures töötasid edasi viinaköögid ja viljaveskid. Rootsi ajal loodud manufaktuurid olid hävinud. 1734. a rajati Räpinasse paberivabrik
*Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud *Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus *Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringadning tubakas. Ka vein, klaas, paber ja koloniaalkaubad Sisekaubandus: *Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte *Kaupmeeste ülempiir *Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides, linna viivatel maanteedel kui ka otse linnaväravate all Käsitöö ja tööndus: *Säilis tsunftikord *Nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed *Mõisate juures rajati telliselöövid, libjaahjud, sae-ja vaseveskid *Mõisates toodeti ehitusmaterjali, seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist *Manufaktuurid Vaimuelu: Vastureformatsioon: *Rekatoliseerimine taheti tuua tagasi katoliku usku *Jesuiidid 1583.a Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem tõlkide seminar Luteri kirik Rootsi aja algul:
- Uus asehalduskord ja uued linnad Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski; Narva Peterburi kubermnagus; Setumaa Pihkva kubermangus; Pärnumaast lahutati Viljandimaa; Tartu maakonnast lahutati Võru maakond; - Välis- ja sisekaubandus Merekaubanduse olulisus vähenes; Eksporditi - kanep, mets, vili, lina Imporditi - sool, raud, tubakas, heeringas, igast luksuskraam - Käsitöö ja tööndus viinaköögid, lubjaahjud, saeveskid, telliselöövid 1734 paberivabrik Räpinas 18. sajandi II pool - manufaktuurid Põltsamaal - klaas, peegel, portselan Linnades vähe manufaktuure, sest tsunkftikorraga kaasnesid piirangud ja keskaegne reglement HARIDUS JA KULTUURIOLUD 18.-19. SAJAND - Kirikute olukord pärast põhjasõda puudusid kodusõpetajad; TÜ pausil ehk puudus teoloogiline haridus;
Majandus. Põllumajandus vili - tollivaba väljavedu Rootsi kohapealne vene sõjavägi viin -- Peterburi (põlismetsad põletatakse viinaköökides) veised -- lihaloomad Peterburi st. * loomakasvatus * väetis põldudele Kaubandus * Merekaubanduse tähtsus tõusis. Tln., Pärnu., Narva tähtsust vähendati, eesmärk - tõsta Peterburi tähtsust. eksp. - vili, mets, lina, kanep imp. - sool, raud, tubakas, heeringas + luksuskaubad. Tööndus Mõisate juures viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734 Räpinas paberivabrik 18. saj. II p. Põltsamaa ümbruskonnas manufaktuurid - klaas, peegel, portselan Woldemar von Lauw. Linnades manufaktuure vähe -- põhjuseks tsunftikord: · piirangud · keskaegne reglement Talurahva õiguslik olukord. 1739 - Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri kinnitas, et :
a hakaks avalitsema Katariina II. Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ning siinsete provintside liitmist impeeriumiga. Asehalduskord 1783-96.Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Köik möisnikud said vördsed öigued. Linnaduumad. Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Hakati tegema perioodilisi hingeloendusi. Katariina II lubas nende möisaad pärusomandiks kuulutada. 17. Ptk 17, kaugkaubandus, sisekaubandus, käsitöö ja tööndus . Vihikust komnspekt!! 18. Luteri kirik Rootsi ajal:Kirikuhooned olid pourustatud, kogudusd öpetajateta. Suure töö luteri kiriku org ülesehitamisel tegi ära Joachim Jhering, töötas välja ka range kirikukaristuste süsteemi, mis ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvöetamaks muuta. Lk 116-117 mhh?!?!? 19. Forseliuse seminar, I grammatika, wastne Testament, Hornungi grammatikavana kirjaviis, TÜ asutamineJ Skytte.
Kaubad Baltimaid hakati kutsuma Rootsi riigi viljaaidaks. Välja veeti: Sisse veeti: Teravili Sool Lina Metallitooted Kanep Luksusesemed Tõrv Tökat Vürtsid Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva.
3) sündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi 22. Absolutism- võim pärimise teel, kõige paremini toimis Prantusmaal. Absolutismi alguseks peetakse Louis XIII aega. Kõige olulisem ametnik oli kardinal, kuulsaim selles ametis oli de Richelieu, kes pani aluse absolutismi kõrgajale. Merkantilism- maj. poliitika, mis toetus kameralismile, arvates, et inimene on abitu ja riik peab teda aitama. Füsiokratism- oluliseks saavad kaubandus ja tööndus. Tähelepanu pöörata talupoegadele kui arvukamale tootjaskonnale. Maksustada maavaldus. 23. Riigis algas kodusõda (1642-1649) Inglismaal Rojalistid pooldasid kuningat. Parlement polnud ühtne, jaotusid 2 leeri. Sõjaväelisele diktatuurile järgnes Stuartite restauratsioon 1660.a Breda kokkuleppega. Õiguste Bill- põhiseaduslik alusdokument, parlamendi õigus kuningavõimu piirata. William III- allkirjastas õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik
· Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus) II KATARIINA II BALTI POLIITIKA Asehalduskord 1783-1796 · Maakondade lisamine (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa + Paldiski, Viljandi, Võru) · Muutus administratiivne jaotus
esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas arusaamatusi. Enamus talupoegi sai aru, et kui nad seda pearahamaksu maksavad, et siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja kindralkuberner sai teateid mässu puhkemisest. Selleks saadeti talupoegade korralekutsumiseks sõjaväeosad. Sellega aga puheksid kähmlused Vene soldatite ja talupoegade vahel. Linnad, kaubandus ja tööndus Linnaõiguse said : · 1563. a. hertsog Magnuselt Kuressaare, Paldiski, Võru · 1584. a. Stefan Botorylt Valga · 1783. a. Paldiski, Võru. · Linnaõiguse kaotas 1599. a. Vana Pärnu · 17. saj kaotas linnaõiguse sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad Viljandi, Paide, Rakvere, Valga. Muutused linnade õiguslikus sisundis: · Viljandi kodanikke sunniti mõisasse teotööle · Asehalduskorra kehtestamine · Omavalitsus jäi püsima
riigivõim. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. Enim kaitses talupoegi mõisnike majanduslik huvi. Piiramatu omavoli oleks viinud lisaks talule ka mõisa laostumiseni talupoegade pagemise tõttu. Saj keskpaigani leidus veel Eestis tühje talusid põgenemiseks; hiljem siirduti juba üle mere Soome ja Rootsi, LõunaEestist aga Pihkva kubermangu. o Kaubandus, tööndus, käsitöö. XVIII saj keskpaigast hakkas kaubandus taas elavnema. Tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud, mis olid kaitsnud kohalike käsitööliste ja kaupmeeste huve, vähendasid aga samal ajal riigi sissetulekuid. Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada vastrajatud Peterburi sadama kaubakäivet, andes Venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid aga
Viljandis 6 ) · 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt. · Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada. · Olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal. · P.-Eesti talurahva vahetuskaubandus soomlastega vili silkude vastu. · Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale. · Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine nahksaapad, klaasaknad jne. 3. Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil. · Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(?) mõisates: · Toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk). · Seep, küünlad jm tarbekaubad. · Viinaköögid c. 17. saj. lood manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski.
Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut. 3. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ja Vene ajal Rootsiaegsed linnad Eestis ja nende olukord pärast Liivi sõda: Eestis 10 linna, tähtsaimad: Tallinn, Tartu ja Narva Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele
* kaebeõigus Polnud peremehed omal maal; maksukohustus; mõisnikud peavad talupoegade üle kohut; pärast sõdasid maksuvabastused 1784. pearaharahutused, kuna pearahamaksu kehtestamine tekitas suuri segadusi. Talupojad ei saanud enam aru kas mõis maksab nende eest või nad ise peavad maksma. Juulis 1784 kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel Räpina puuaiasõda; sõdurite vastu ei saadud. Linnad, kaubandus ja tööndus Mis linnad said 16. saj Millal? Kes andis linnaõiguse? linnaõiguse? Kuressaare (Arensburg) 1563 hertsog Magnus Valga (Walk) 1584 Stefan Batory Mis linn 16. saj II poolel hääbus? Miks? Miks ei peetud otstarbekaks seda taastada? Vana- Pärnu kaotas 1599. linnaõiguse, kuna Liivi sõjas purustati täielikult, põletati maha.
Linnades valitsed saksa keel jam eel. Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid. 2) Välis- ja sisekaubandus Peamine väliveokaup: teravili, metsamaterjal, lina, kanep. Peamine sisseveokaup: sool, metall, heeringas, tubakas + luksuskaubad. Tõusis merekaubanduse tähtsus. Tallinna, Pärnu, Narva tähtsust vähendati. Eesmärgiks tõsta Peterburi tähtsust. 3) Käsitöö ja tööndus Kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud tsunftidesse ja gildidesse. 7. teema: Haridus- ja kultuuriolud 18.-19. Saj KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: Kogudused õpetajateta TÜ tegevus katkenud (seega ka hariduse andmine) Kirikuhooned hävinud, rüüstatud Kiriku mõju kahanenud
Kehtestati ka aadlike sundteenistus, mõisate ainupärimisõigus, töötati välja kindel teenistushierarhia, muudeti maksupoliitikat, avardus sotsiaalne mobiilsus ja viidi läbi palju-palju muid reforme. Peetri reformid kiirendasid Venemaa arengut, tõstes ta ka majandusnäitajatelt Euroopa suurriikide hulka: 1740. aastatel sulatati Venemaal rauda 1½ korda rohkem, kui Euroopa arenenumais riigis Inglismaal.6 Samuti oli tsaaril probleeme streletsidega. Nende töö, kaubandus ja tööndus, eeldas nende viibimist Moskvas. Peetrile oli see aga vastuvõetamatu ja ta nõudis nende eemalolekut pealinnast. Arvatavasti peamine põhjus, miks streletsid Peeter I´le nii vastumeelsed olid, oli see, et nad takistasid Peetril troonile astuda ja isegi kippusid ta elu kallale. Seesama vastumeelsus streletside suhtes muutus ajapikku fanaatiliseks vihkamiseks. Nendes kokkupõrgetes võitjaks tulnud tugeva isiksuse ohjeldamatu
5 - 1% Talurahva olukord 18. saj. ● 17. sajandi alguses oli talurahva olukord halb. Taaskehtestati sunnismaisus ja pärisorjus. ● 17. sajandi lõpul hakkas talurahva olukord paranema. Loodi L iivimaa majandusreglement (...), fiksteeriti koormised. See toimus vaid riigimõisates tho. ● 18. sajandil olukord taas halvenes. Restitutsioon (eelnevad riigitalupojad kaotasid oma õigused ja olid taas täielikult mõisniku võimu all). Kaubandus ja tööndus 18. saj ● Sisekaubanduses said erievalt 17. sajandist 18. saj ka venelased kaubelda. Venelased pakkusid kaupa odavamalt. ● 17. saj kehtestatud kaupmeeste piirangud 18. saj kaotati. ● 18. saj hakkasid kauplemises osalema ka talupojad. ● Tsunfti piirangud kaotati. See tõi kaasa vabama konkurentsi. ● Hakati looma manufaktuure (palju töölisi, tööjaotus, käsitöö) Vaimuelu 18. saj ● Põhjasõja mõjud:
Just 18.saj raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pangi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. Peamised väljaveo kaubad: vili, mets, lina, kanep. Sissevedu Ülekaalus olid talurahvakaubad: sool, raud, tubakas, heeringas. Aadlikute ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaubad. Käsitöö ja tööndus (Räpina, Põltsamaa) 1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord. Sellegipoolest nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev paberiveski. 2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus
Toiduks oli rukkileib, enamasti aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned, oad. Joogiks kali, mõdu, pidudeks põletati rukkist viina. Elamuks rehetalu, millel polnud aknaid, täitis mitmeid ülesandeid: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi, ning kohati ka sauna ülesandeid. Tööloomadeks härjad ja hobused. Viljadest kasvatati talirukist ja otra, vähemal määral kaera või nisu. 4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel: 10 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare ja Valga 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaubandus: kauplemispõhimõtted jäid püsima, kaubandus koondunud võõramaalaste kätte, Narva kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir
Paldiski Vene võimu käsul- Paldiski ja Võru Paldiski,- tulevane suur ja tähtis sadam Võru- uue maakonna keskus. 3) Välis- ja sisekaubandus Väljaveokaup- vili, mets(Euroopas vähenes), lina, kanep(köiteks) Sisseveokaup- Hispaania ja prantsuse sool, metall, heeringas, tubakas, puuvill(Ameerikast) Tõusis merekaubanduse tähtsus- Tallinn, Pärnu 4) Käsitöö ja tööndus Mõisate juurde tekkisid viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Tänu nendele tuli raha sisse ning sellele järgnes ehitusmaania. Toodangut tehti nii kohapealseks tarbimiseks kui ka müügiks. Räpina paberivabrik- 1734 Põltsamaa portselani, klaasi, peegli tehas Meleski- Viljandimaal Linnades oli manufaktuure vähe- tsunfti kord: 1. piirangud 2. keskaegne reglement https://word.office.live
Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Mõisas – teotöö, Riigi – pearahamaks, nekrute kohustus, Valla – teedeehitus, magasiait, Õigus kaubelda, kohtusse kaevata. Suur osa viljast läks Rootsi. Viin oli 5x kallim. Polnud aknaid, uksi, loomadega oldi koos. Kanad, haned, härg hobune. 17. Linnad, kaubandus, tööndus. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. Neile lisandus 1563 Kuressaare ning Valga. 17. sajandil Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga purustati sõjas Ning kaotasid oma sensed linnaõigused ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindla aluse alles. 1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna
ja põll. · Elamuks rehielamu, mis koosnes rehetoast, eeskambrist, tagakambrist, rehealusest, aganikust ja lahtisest katusealusest. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel · 10 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga. · Viljandi, Paide, Rakvere, Narva - sõjas purustatud; kaotasid oma senised õigused ja liideti ümbruskonna mõisatega. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult. 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaugkaubandus
- 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a. tagasi) Varaseimad kivitööriistad Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas. Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis) Levallois'i tehnika - õhukeste ja teravate kivitööriistade valmistamise viis. Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud. Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased)
demokraatliku vabariigi. Kavatseti keelduda maksude maksmisest ning kroonuteenistusse minekust. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Ühine arvamus oli neil see, et venestamine peab lõppema. 4. Mõisate põletamine. Hävines 160 mõisa. Algas 12. detsembril Revolutsiooni saavutused: erakondade loomine ehk saab poliitikat teha, õppetöö taastatakse ning vallakoolides saab 2 esimest aastat õppida eesti keeles. Pilet 9 Linnad, kaubandus ja tööndus varauusajal Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu,Viljandi,Vana-Pärnu,Uus-Pärnu,Haapsalu,Paide,Rakvere,Narva. Enne Liivi sõda said endale linnaõiguse veel Kuressaare ning Valga. Uus-Pärnu kaotas linnaõigused. 16.saj lõpuks oli Eestis 10 asulat. 17.saj kaotasid mitmes sõjas purustada saanud linnad oma õigused- Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga, kuid said need hiljem tagasi 1783.aastal seoses asehalduskorra muutustega said linnaõiguse veel kaks linna: Paldiski ja Võru
Roseni dekl vastas kogu tollase mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse, seda asus toetama ka riigivõim. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. Enim kaitses talupoegi mõisnike majanduslik huvi. Piiramatu omavoli oleks viinud lisaks talule ka mõisa laostumiseni talupoegade pagemise tõttu. Saj keskpaigani leidus veel Eestis tühje talusid põgenemiseks; hiljem siirduti juba üle mere Soome ja Rootsi, Lõuna-Eestist aga Pihkva kubermangu. o Kaubandus, tööndus, käsitöö. XVIII saj keskpaigast hakkas kaubandus taas elavnema. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud, mis olid kaitsnud kohalike käsitööliste ja kaupmeeste huve, vähendasid aga samal ajal riigi sissetulekuid. Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada vastrajatud Peterburi sadama kaubakäivet, andes Venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid aga Tlna, Narva, Pärnu kaubanduse osatähtsust.
Samuti keelati koormiste tõstmine. Määrati ka kindlaks mõisnike õigus kodukari osas (ihunuhtlus). Selle akti tegelik ellurakendamine jäi siiski iga mõisniku enda teha ja igal pool need kindlasti ei rakendunud. Samuti ei puudutand see kuidagi Eestimaad. Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti provintsides ratsateenistusmaks. Pearahamaksu kehtestamine tõi Liivmaaal kaasa maarahav rahutused. 9. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil. Kaugkaubandus. Maakaubandus. Käsitöö ja tööndus Kaugkaubandus- Balti erikorra järgi oli balti provintside ja vene sisekubermangude vahel oli toll. Sisekubermangudes tollipiirid kaotati. Asehalduskorraga see tollipiir kaotati. Põhjasõda andis suure hoobi majanduse ja linnadele. Peamine väljaveo artikkel oli teravili, selle olemasolu kahanes aga tunduvalt. 18 sajandil Vene impeeriumi peamised sadamad lääenmerel olid Peterburi ja Riia.
Vald on talupoegadega asustatud piirkond – 18.saj. Vallakohus=mõisakohus. 1790.ndatel aastatel roimus rüütelkonna tasemel arutelu talupoegade teemal. Leiti, et sellest piisab, rohkem pole vaja midagi teha, enamus mõisnikest on senise korraga rahul. Eestimaa rüütelkond leidis lahenduseni, et mõtteid ei kuulutata välja seaduste kujul, vaid rüütelkonnasisene kokkulepe. Kokkuleppe rakendamine jäi iga mõisniku enda otsustada. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18.sajandil Kaugkaubandus Ka vene võimu all moodustasid Balti provintsid omaette majandusruumi, tollipiir oli Balti kubermangude ja sisekubermangude vahel 1792.aastani. Kaugkaubandusega tegelesid linnad, ränga löögi andis Põhjasõda. Linnade arengus toimus tagasiminek, samuti ka kaubanduse alal. Vene keskvõimu kaubanduspoliitiline põhieesmärk oli seotud Peterburi soodustamisega, võimalikult kiire areng. Seda püüti saavutada riiklike soodustustega
Mõisnike kodukari õiguse piiramine (KARISTAMINE). Pearaharahutused: Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile). Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema. See tekitas palju pahandust. 9) Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil: Kaugkaubandus: Tollipiiri ületamises tuli maksta maksu. Tollipiirid olid tavaliselt kubermangude vahel. 1782 tollipiir kadus. Kõige tähtsamad piirkonnad, kuhu kaupa müüa olid Peterburg ja Riia. Oluliseks sisseveokaupadeks: talurahvakaubad (sool, metall ja soolaheeringad, tubakas), sisse veeti ka paberit, klaasi, veini, kohv tee vürtsid, suhkur. Väljaveoartikliteks eesti alalt: teravili. Parematel aastatel viidi välja üle 20 000 tonni teravilja
Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid, paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites.
II perspektiivne illusionism; III ornamentaalne stiil; IV realistlik stiil). Hilisemal perioodil kasutati seinte dekoreerimiseks ka mosaiiki. Ruumi kujundamiseks kasutati rikkalikult ka erinevaid tekstiile. Värvid. Nagu Kreekas nii ka Roomas omistati värvile vähem tähtsust kui vanaaja maades. Eelistati puhtaid värvusi. Sümboolne tähendus oli kuldsel ja punasel, nendega väljendati jumalikkust või ülistati surelikke. Keisririigi alguses kasutati palju ehtsat purpurit, selle tööndus oli Roomas monopoliseeritud. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Ornament. Roomlased võtsid üle kreeka ornamendi, mille nad muutsid erinevaid motiive kuhjates, põimides ning täiustades rikkalikuks ning suurejooneliselt mõjuvaks. Ornament sisaldas tihti ka Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu
kehaehitusega isendid saavad sitkeks ja tugevaks, teistel aga lastakse hukkuda. See toimub küll hoopis teisiti meie ühiskondades, kus riik muudab lapsed isale rängaks koormaks, tappes nad sel kombel vähimatki vahet tegemata juba enne nende sündi. Kuna metsinimese keha on ainus temale tuntud tööriist, kasutab ta seda mitmel otstarbel, milleks meie kehad, kuna me neid ei treeni, enam võimelised pole. Just meie tööndus võtab meilt jõu ja osavuse, mille nemad peavad olude sunnil omandama. Kui metsinimesel oleks kirves, kas murraks ta siis käega nii tugevaid oksi? Kui tal oleks katapult, kas jaksaks ta siis kive käega nii kaugele visata? Kui tal oleks redel, kas oskaks ta siis nii kergesti puu otsa ronida? Kui tal oleks hobune, kas suudaks ta siis nii kiiresti joosta? Andke tsiviliseeritud inimesele aega koguda kõik need masinad enda ümber -- sel juhul saab ta kahtlemata kergesti metsinimesest võitu
Kagu-Euroopa Türgi võimu all. Türgi kätte oli langenud kogu Kagu-Euroopa, mis suuremas osas allutati vahetult keskvõimule. Vasallvürstiriikide staatusesse jäid lisaks Transilvaaniale ka Valahhia ja Moldova. Bütsantsi-aegne haldusstruktuur säilitati, mis tagas hästikorraldatud provintsiaalvalitsuse. Üldise maksuna kehtestati kõigile alistatud rahvastele pearaha. Koormised tervikuna polnud siiski suuremad kui kristlike valitsejate ajal. Puudus ka teoorjus. Kaubandus ja tööndus elasid 17. saj. üle tuntava õitsengu. Kuna türklased ise kaubanduse ega tööndusega ei tegelnud, lubati nendes valdkondades tegutseda armeenlastel ja kreeklastel. Kohalike rahvaste religioonile, keelele ja kultuurile ei avaldatud kuigi tugevat survet, puudus ka vägivaldne islamiseerimine. Kuna uskmatud pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud, ei olnud riik huvitatud maksubaasi ahendamisest. Uusi ristiusukirikuid ehitada polnud siiski lubatud. Türgi
annaabi.ee 
