Vene aeg 1721-24.02.1918 (0)

Sarnased õppematerjalid

7

odt

Eesti ajalugu Põhjasõjast 19. saj lõpuni

Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga ­ polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 ­ Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september ­ Vene väed jõuavad Narva alla 19. november ­ Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale.

Ajalugu

24

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

· 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 ­ Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 ­ hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi

Ajalugu

36

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

2. uus aadli ja linnade omavalitsus 3. 1783- pearahamaks 5.teema: Talurahva olukord 18. Saj 1) Roseni deklaratsioon – 1739 Otto Fabian Roseni seletuskiri: 1. Talupoeg oli täielik pärisori (mõisnik võis teda müüa/vahetada/pärandada) 2. Talupoegade maa ja vara olid mõisniku omandid (mõisnik võis koormisi tõsta oma äranägemise järgi) 3. Rüütelkondadele kuulus kohtuvõim talupoegade üle. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. See tõi kaasa talupoegade põgenemise Eestist teistele aladele (Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu). 2) Brown’I positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. 1765- kinnitati kaitseseadused  Talurahvas sai õigu vallasvarale  Mõisnik ei võinud koormisi suurendada

Ajalugu

6

docx

KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis

Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu)

Ajalugu

38

docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu b) uusasukate saabumisega Võõrastest asus Eestisse 1. Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed, kalurid, Ida-Eestis. 2. Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse. 3. Lätlaseid- Valga ümbrus 4. Muud rahvused- poolakad, sakslased, rootslased, leedulased, ungarlased, hollandlased, šotlased. Kokku elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste hulka ja võttis üle meie keele ja kombed. Kuigi 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a

Ajalugu

15

docx

Eesti 19.sajandil

1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 ­ Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 ­ hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg".

Ajalugu

6

doc

Vene aeg + Balti erikord

korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Venemaal loodi 8sisekaitseringkonda. Sk org ül:korra kaitsmine, vastupanu mahasurumine, valveteenistus, pagenike püüdmine, nekrutipartiide ja arestantide saatmine. Kontroll nekrutivärbamise ja väljaõpetamise üle. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis-baltisakslased olid PeeterI jaoks olulised kaadrireserviks, tegi kõik, et neid teenistusse asuma meelitada-andis neile võõramaalastega samad privleegid. Kõige rohkem kaasati bs-i militaarteenistusse. Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj

Ajalugu

3

docx

Eesti ajalugu II, faktid

DAATUMID 1582 ­ sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 ­ sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 ­sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 ­asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 ­ Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa.

Ajalugu

Kommentaarid (0)