Vene aeg 1721-24.02.1918 (0)

VENE AEG (1721-24.02.1918)
I BALTI ERIKORD

• Restitutsioon – riigistatud mõisade tagasiandmine
  
• Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus
  
• Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir
  
• Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased – karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine)
  
• Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik
  
• Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) – rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730 -40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine
  
• Linnade omavalitsus säilis
  
• Säilisid rüütelkonnad
  
• Talupoegade pärisorjastamine
  

1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) – talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara.
1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja
Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö)

• 1734 Räpina paberivabrik – tööstuse taastamine
  
• Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan )
  
• Viljakaubandus – viin , Peterburg – härjad (väetis, praagi sööjad)
  
• Merekaubandus – tühistati keelud
  
• Manufaktuuride areng (tööjaotus)
  

II KATARIINA II BALTI POLIITIKA
Asehalduskord 1783-1796

• Maakondade lisamine (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa + Paldiski, Viljandi, Võru)
  
• Muutus administratiivne jaotus
  
• Maakonnakeskustele linnaõigused (1783) Paldiski 1783, Võru 1784
  
• Poliitilised ümberkorraldused (sarnaseks Venemaaga, maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali, aadlikud võrdsed, linnaduumad) tsunftid kaovad + nekruti kohustus
  
• Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused – ainult täisealised mehed)
  

1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks – õigus vallasvarale ( raudvara -tööriistad, tooteriistad mõisnikul), 30 vitsa - või kepihoopi, õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool

• 1784 pearaharahutused – nn. Puuaiasõda
  
• Eisen von Schwarzenberg (Torma kirkuõpetaja 1717 -1779) – pidas vajalikuks pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut
  
• Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur)
  

III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL

• Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga
  
• Kolm voolu: pietism , hernhuutlus , ratsionalism
  

PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund)

• Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
  
• Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale
  
• Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
  
• 1739.aastal piibli täielik tõlge – Jüri kirku õpetaja A.T.Helle
  
• Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust)
  
• Kõlbelisus, haridus
  

HERNHUUTLUS

• Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu
  
• Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730
  
• Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust
  
• Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus
  
• Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel
  
• Rõuge talupoeg Tallima Paap – mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda
  
• Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad
  

RATSIONALISM

• Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse
  
• Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine
  
• Jutlused pakkusid kasulikke teadmiseid ja tarku nõuandeid
  
• Uudne ühiskonnakäsitlus – kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (pärisorjus)
  
• Eisen von Schwarzenberg (Torma pastor )
  
• August Wilhelm Hupel (Põltsamaa pastor) – kogumikud koos kohaliku arstiga Peter Wildega esimene ajaleht „Lühhikke Õppetus“
  
• Rõugete vastu kaitsesüstid
  

RAHVAHARIDUS – 1765.a Zimmermanni koolikorralduse kava – koolid ka mõisatesse
IV 19.SAJANDI REFORMID
I 1802 Eestimaal/1804 Liivimaal

• Bergi talurahvaseadus
  

• Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine
  
• Teokoormiste normeermine (vastavusse talu kandevõimega)
  
• Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
  
• Kodukariõigus – 2 päeva aresti või 15 kepihoopi (taluperemehed vabastati)
  
• Vallakohtute loomine (kohtumehed – talupojad)
  
• Ülejääki mõisakoormistest võis talupoeg turul müüa
  

II 1816 Eestimaal/1819 Liivimaal

• Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade üle
  
• Perekonnanimede panek (priinimed)
  
• Maa mõisniku ainuomand – rentimine , koormiste asemel olid rendilepingud, kus mõisnik määrab ise rendi, seega 1802/1804 aastatel teokoormiste normeering kaob
  
• Liikumisvabaduse piiramine
  

III 1849 Liivimaal/ 1856 Eestimaal

• Talude päriseksostmise kehtestamine
  
• Talurahvas vabanes tööst mõisapõllul ( raharent )
  
• Renditalude kruntiajamine – ühendamine, piiride määramine
  
• Palgatööliste ehk mõisamoonakate kujunemine
  
• Tänu renditalude kruntiajamisele ei saanud mõisamaad enam suurendada
  

1865 aastal keelati kodukariõigus
1868 lõpp talumaade rentimisele teotöö eest – üleminek raharendile
1866 vallaseadus – talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt
Oma tahte teostamine – omavalitsus, majanduselu

• Talude päriseksotsmine(esimesena Lõuna-Eestis, 15-20 aastat hiljem Põhja-Eestis ja alles 20.sajandi esimesel aastakümnel Saaremaal), raha saadi:
  

Linakasvatusest (osa tasuti, ülejäänud võlaks)

Põhja-Eestis kartulikasvatus (viin)
Rajati põllumeeste seltse – põllumajanduse tutvustamiseks
Vilja hind langes, kuid lina hinnad olid püsivalt kõrged, sest Lõuna- ja Põhja-Ameerikas oli kodusõda orjanduse pärast – puuvill.
V TALURAHVA JAGUNEMINE

Mõisarahvas – majateenijad, mõisasundjad, ametimehed, käsitöölised

Külarahvas – pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid ehk saunikud, taluteenijad
VI TALURAHVA KOORMISED

Mõis – teotöö (alates 1849/1856 raharent) – nädalategu ja abitegu , naturaalandamine ehk liha, vili, muna jne, rahamaksud

Riik – pearaha (1738 – 70 kopikat meestelt), nekruti andmine (1796 sõjaline koormis ) – vabastatud olid taluperemehed, õpetajad, talupärijad ning kogukondade juhid

Kogukondlikud – teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine ning muud valla piires tegemist vajavad tööd

Kirik – maksud kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks ehk 1/10 kirikukümnist
VII VAIMUELU 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL
1802 – Tartu Ülikooli taasavamine, direktoriks G.F.Parrot, kes oli Aleksander I sõber, mis andis talle otsustamisvõime. (esmaavamine oli 1632, 1700 Põhjasõja eel suleti)
Ülikoolis oli 4 teaduskonda , usu-,filosoofia-,õigus-, arstiteaduskond . Õppekeel oli ladina, kuid ka saksa keel.
Teadlased/õppejõud:

Astronoom – Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuseDoonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede  kataloogi .

Füüsik – Moritz Hermann Jacobi

Embrüoloogia rajaja – Karl Ernst von Baer – munarakkude avastamine
Baltisaksa kultuurielu :

• Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija
  
• Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem – Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen
  
• Klassitsismi näiteid – Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja
  

Hariduselu :

• Kehtis ühtsuskoolipõhimõte – kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas.
  
• Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu.
  
• Koolisundlus oli 2 talve.
  

Eestikeelne kirjasõna:

• 1806 „ Tarto Maarahwa Näddali-Leht“ Otto Wilhelm Masing
  
• 1857 „ Perno Postimees “ J.V. Jannsen ja ka „Kalevipoja“ esimene vihik Faehlmanni poolt (väljasureva eesti keele mälestuseks)
  
• Kalendrid
  

Estofiilid – baltisakslastest haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse
Esimesed eestlastest haritlased – Fr.R. Faehlmann ja Fr.R. Kreutzwald . Esimese eestvedamisel rajati 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärk oli „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka maa tundmist“
1842.aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing
VIII RAHVUSLIK LIIKUMINE
RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED:

• Pärisorjuse kaotamine 1816/1819
  
• Haridustaseme suurenemine (kirjaoskajad)
  
• Esimeste eestlastest haritlaste ilmumine (Faehlmann, Kreutzwald, Hurt , Jannsen)
  
• Talude päriseksostmine (laste kooltamine ja oma vara) 1849/1856
  
• Eeskujuks rahvuslik liikumine Saksamaal (30ndad aastad)
  
• 1866 vallaseaduse rakendamine – eestlased said iseseisvamaks
  

RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID:
I Elitaarne – estofiilide tegevus + Faehlmann, Kreutzwald
II Haritlaste liikumine – Jannsen, Jakobson , Hurt, Koidula – palvekirjad
III Seltsiliikumine – laulu-ja mänguselts „ Vanemuine “, põllumeesteseltsid, laulupeo traditsioon 1869
IV Rahvuslik poliitiline liikumine – Päts, Tõnisson ( Poska )
V Rahvusriigi loomine 1917
RAHVUSLIKU LIIKUMISE OLULISEMAD SÜNDMUSED:

1857 „Perno Postimees“ ja 1862 „Kalevipoja“ ilmumine – olulised kirjakeele arengust ning maarahvast sai tänu Jannsenile Eesti rahvas

1869 esimene üldlaulupidu Tartus – ühtekuuluvustunne rahva seas

1838 Õpetatud Eesti Selts ja 1872 Eesti Kirjameeste Selts – eestlastest haritlased

1865 laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ asutamine Jannseni ja tema tütre Lydia Koidula poolt – kultuurielu areng

1864 „Eesti Postimees“ – ajakirjanduse areng

Aleksandrikooli liikumine 1860ndatel aastatel – hariduse areng
„Perno Postimees“ – alates 1857, kirjutab kultuurist (kiriku-ja koolielu teated ), majandusest, poliitikast , naaberrahvastest ja maailmast, põlluharimisest ning ka kõmust. Oluline, sest esimest korda nimetatakse maarahvast Eesti rahvaks. Populaarsus seisnes ajalehe aktuaalsuses ja kõmus.
RAHVUSLIKU LIIKUMISE JUHID:

• Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) „Perno Postimees“ 1857; „Eesti Postimees“ 1864; „Vanemuine“ 1865 – tänu temale sai maarahvast Eesti rahvas, eesti hümni sõnade autor
  
• Jakob Hurt (1839-1907) kõne „saada suureks vaimuks“, „Eesti Postimehe“ hilisem toimetaja , rahvaluule - ja keeleteadlane , Eesti Kirjameeste Selts
  
• Jaan Adamson (1824-1879) Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige ja mõtte autor
  
• Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882) 1878 „Sakala“
  
• Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) kirjanik ja arst, rahvuseepos „Kalevipoeg“
  

„SUUR LÕHE“

• 1878 tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel põhjustasid paljude haritlate lahkumist Eesti Kirjameeste Seltsist.
  
• Jannsenit süüdistati koostöös sakslastega, Jakobson ei sallinud Hurta kuna ta oli kirikuõpetaja, Hurt lahkus Peterburgi ja sai Jaani koguduse õpetajaks, Jakobson suri 1882.
  

RAHVUSLIKU LIIKUMISE TULEMUSED:

• Juhtideta (erimeelsused)
  
• Maarahvast said eestlased
  
• Laulupeo traditsioon (esimene 1869 priiuse aastapäev)
  
• Haridustaseme suurenemine
  
• Kirjakeele areng (õppekirjandus)
  
• Eestikeelsete ajalehtede järjepidavus
  
• Laulu-ja mänguseltsid
  
• Ajaloost rääkimine (rahvaluule ja etnograafia)
  

IX VENESTAMINE
Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid, Riias kindral Mihhail Zinovjev , Tallinnas vürst Sergei Šahhovski. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi, vallategelased vallandati. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati, maakondadesse komissarid. 1887.aastal kehtestati vene keel õppekeeleks, 1893 ka Tartu Ülikool. Toimus õigeusu levitamine. Karl August Hermanni toimetuses ilmus „Eesti Postimees“, mis oli ainus rahvuslikku vaimu üleval hoidev asi. 1883 avati Tartus Hugo Treffneri eragümnaasium. Eestlust püüti jätkata kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega ning osaleti ka J.Hurda rahvaluule kogumises. Eesotsas Villem Reiman – Kolga -Jaani kirkuõpetaja. 1870.aastal loodiEesti Üliõpilaste Selts, 1884.aastal õnnistati nende sini-must-valge lipp Otepää kirikus. Püsima jäi ka külakogukondlik elukorraldus.
VÕIB-OLLA KA VAJALIK
Talurahva omavalitsuse ülesanded: 1) vaeste hoolekanne ; 2) kohtuvõim; 3) koormiste nõudmine.
Mõisniku roll – kinnitas ametnikud ametisse, politseivõim, järelvalve õigus magasivilja üle.
Talurahva rahutused :

Kose-Uuemõisa 1805 – talupojad ootasid enamat, mõisnikud liialt seotud

Pühajärve sõda 1841 – viljaikaldus ja näljahäda – Venemaal maad, 30 talupoega 500 hoopi kadalippu, 6 Siberisse sunnitööle

Mahtra sõda 1858 – Harjumaa talupojad avastasid , et teotegu pole kohustuslik ja neile ainti peksa, mitmed talupojad keeldusid teotööle minemast ( ihunuhtlus , sunnitöö, eluaegne asumine Siberis )
Väljarändamine: 1863.aastal kehtestati uus passiseadus , mis andis õiguse Vene keisririigi piires liikuda . Eesti asundused tekkisid Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kuna seal olevat viljakam maa jne.
Usuvahetusliikumine : 1845.aastal vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku. Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese astus vene õigeusku – 3 aasta jooksul, enim saartel ja Lääne-Eestis.
Laevaehitus ja meresõit: purjelaevanduse tõusuaeg, keskmes Häädemeeste rannik, Lahemaal Käsmu, metskaptenid – rannamärgid (maa,taevas)
Tööstuse ja kaubanduse areng:

• Vabrikutööstus (19.sajand) keskuseks Narva – Kreenholmi manufaktuur , lambavill
  
• Kalevivabrikud – Narva, Sindi , Kärdla
  
• Kadakasakslased – eestlased üritasid näida sakslastena