varem, kui mujal, juba 1846. aastal, üle teorendilt raharendile. Raharent tõi endaga kaasa talude ostmise ja müümise. Arvatakse, et Halliste kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja mujale siirunud taluostjatega levis kaasa mulgi nimi, mis hiljem tähistas ka jõukamaid elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr
01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse
alaliste põliselanikega. (Kirja pandud 1934. aastal Tallinnas asutatud Mulkide Seltsi poolt ning esimeseks Mulgimaa ja mulkide määratluseks) (http://www.turismihariduskonverents.eu/uploads/5/6/1/9/5619023/4.piret_leskova.pdf). Mõlemad tõlgendused on õiged, kultuurilooline Mulgimaa on talude päriseksostmisega välja kasvanud Suur-Mulgimaaks. Praegusel Mulgimaal asub 11 omavalitsust: Abja, Halliste, Paistu, Pärsti, Tarvastu, Karksi, Helme, Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva ja Mõisaküla linn. Omavalitsustest asub 4 Valga maakonnas ja 7 Viljandi maakonnas (http://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=5&lang=est) (Pilt 2). Pilt 2. Mulgimaa asukoht 2. KES ON MULK? Mulgi Kultuuri Instituut piiritlenud oma tegevusala just vanema kultuuriloolise Mulgimaa
Praeguseks on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine. Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. Kuni 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939. aastal ühendati need Karksi vallaks ja kuulutati Viljandi maakonna osaks. Aastail 1950-1962 kuulus ala Abja, hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973. aastal liideti väikesed külanõukogud. Polli külanõukogu baasil loodi 13. veebruaril 1992. aastal Polli vald, mis 28. oktoobril 1997. aastal nimetati vabariigi valitsuse määrusega Karksi vallaks. Karksi valla piiridesse kuulus ka Nuia küla, mis asustuse tihenemisega sai 1945. aastal alevi õigused. 1952. aastal Nuia asutatud masinatraktorijaamast kasvas aastatega Nuia EPT, mis tõi piirkonda arengueeliseid. 1987
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
Keila, Antsla. 1952 tulid oblastid- 3tk Tallinn, Pärnu, Tartu. Rajoonid jagunesid külanõukogudeks, enamvähem praegused vallapiirid. Tekkis Põlva rajoon. Nõukogude ajal oli 15 raj, mis nimetati ümber hiljem valdadeks. Nõukogude ajal (1944) jäi Eesti ilma setumaast ja osadest Narva aladest. Praegu linnasid 47 ( nõukogude aja lõpul 33), rõngasvald- vald, mis ümbritseb keskust nn Ridala vald ümber Haapsalu linna. Vallasisesed linnad nn Antsla, Lihula, Abja. 18. Sfragistika def ja põhimõisted Tuleneb kreeka keelest, tähendab pitsatit. Kasutatakse samuti terminit sigillogaafia, mida võib lugeda pitsati kirjelduseks. Sfragistika ehk sigillogaafia ajaloo abiteadusena käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitserid, andes dokumendile juriidilise jõu, võimaldavad uurida protsesse valitsemisinstitutsioonide tekkimise ja arengu, linnaõiguste, seisuslike privileegide, vaimulike, kirikute, omandiõiguse, tsunftikorra, koolide jm. kohta
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Kõik kommentaarid