Abja-Paluoja (0)

Eesti Maaülikool 
Keskkonna- ja põllumajandusinstituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Liisa -Maria  Tiidu  
ABJA - PALUOJA  ARENGU KIRJELDUS 
Referaat õppeaines PK. 0777 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : Pille  Tomson  
 
 
 
 
 
Tartu  2017  
 
Sisukord 
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 
ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 
Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 
Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 
Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 
Mulgi   raudtee  ...................................................................................................................................... 4 
Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 
Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 
Abja sovhoos  ....................................................................................................................................... 6 
Rahvastik  ............................................................................................................................................. 6 
Abja-Paluoja tänapäeval ...................................................................................................................... 7 
HALLISTE  .............................................................................................................................................. 8 
Halliste kihelkond ................................................................................................................................ 8 
Koosseis .............................................................................................................................................. 8 
Kirikud ja kogudused  .......................................................................................................................... 8 
Mõisad ................................................................................................................................................. 8 
Talude päriseks ostmine  ...................................................................................................................... 9 
Elamud  ................................................................................................................................................ 9 
Halliste külanõukogu ......................................................................................................................... 10 
MÄRKIMISVÄÄRSED OBJEKTID .................................................................................................... 11 
Kultuurimälestised............................................................................................................................. 11 
Laatre raudteejaama hoone ............................................................................................................ 11 
Abja mõis ...................................................................................................................................... 11 
Abja-Paluoja  postkontor  ................................................................................................................ 11 
AJALOOLINE KAARDIMATERJAL ................................................................................................. 12 
Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 16 
Kasutatud allikad ................................................................................................................................... 17 
Lisad ...................................................................................................................................................... 18 
 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
Abja-Paluoja on Lõuna-Eesti linn Abja vallas  Viljandimaal . Halliste jõkke suubuv Pöögle oja on Abja 
valla  põhjapoolseks   piiriks ,  Saarde  vald  läänepiiriks,  idapiiriks   Karksi   vald  ja  lõunapiiriks  Läti 
Vabariik.  Ajalooliselt  kuulus  Abja  Halliste  kihelkonda.  Abja-Paluoja  sai  alevikuks  29.  detsembril 
1945  ja  linnaks  1993.  aastal.  1998.  aastal  liideti  Abja-Paluoja  linn  ja  Abja  vald  ning  Abja-Paluoja 
muutus vallasiseseks linnaks. Abja-Paluoja nimetatakse Mulgimaa  pealinnaks.  
Autor valis referaadi teemaks Abja-Paluoja asustusüksuse arengu seetõttu, et antud koht Eestis on 
autorile väga südamelähedane ning tema lapsepõlve kodu. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Abja-
Paluoja asustusüksuse arengust ja kujunemisloost.  
Referaat koosneb kolmest suurest peatükist – Abja-Paluoja, Halliste ja märkimisväärsed objektid, mis 
omakorda  jagunevad  väiksemateks  alapeatükkideks.  Esimeses  peatükis  antakse  ülevaade  linna 
asendist  ja  halduspiiridest,  ajaloolisest   taustast ,  kujunemisest,  jagunemisest  ja  tänapäeva  ülevaatest. 
Teises  peatükis  tuuakse  välja  kihelkonna  kujunemine,  koosseis,  räägitakse  kirikutest  ja 
kogukondadest,  mõisatest,   elamutest   ja  talude  päriseks  ostmisest.  Kolmandast  peatükist  leiab  kolm 
erinevat  kultuurimälestist  – Abja mõis, Abja-Paluoja postkontor, Laatre jaam ja jaamahoone. Lisaks 
on  referaadile  lisatud  ajalooline  kaardimaterjal,  mis  annab  põgusa  ülevaate  ajaloolisest  piirkondade 
jagunemisest ja erinevate ajastute valdade ja külanõukogude piiridest. Töö lõpus on lisad, millest leiab 
tutvustavaid pilte erinevatest objektidest, millele on töö põhiosas viidatud .   
Töös  on  kasutatud  kahe  erineva  autori  raamatut,  ühte  aastaraamatu  teksti,  ühte  ajalehe  artiklit  ja  13 
erinevat internetiallikat.  
 
3 
 
ABJA-PALUOJA 
Asend ja halduspiirid 
Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Abja vallas (Lisa 1-2). Ajalooliselt kuulub Abja 
Halliste kihelkonda. Abja vald asub  Viljandimaa  edelapoolseimas osas ning hõlmab  umbkaudu  poole 
muinaseesti  Halliste kihelkonnast. Abja ja Halliste valla vaheliseks administratiiv- ja halduspiiriks on 
Kariste järve lõunakallas. Pöögle oja, mis  suubub  Halliste jõkke, on Abja valla põhjapoolseks piiriks. 
Läänest piirab Abja valda Saarde vald ning idast  Karksi  vald. Läti Vabariik on Abja valla lõunapiiriks. 
Abja  vallas  on  kaks  linna  –  Abja-Paluoja  ja  Mõisaküla.  Mõisaküla  on  ühtlasti  Eesti  kõige  väiksem 
linn. Abja valla pindala on 290,2 km² ja Abja-Paluoja linna pindala on 4,49 km² (Abja vald). 
Ajalooline taust 
Halliste kihelkonna ja Abja küla  esmamainimine  toimus  1504  aastal  (Abja  maaturism ).  Linnale  aluse 
pannud   asula  tekkis  1895.  aastal  ehitatud  Mõisaküla–Viljandi  kitsarööpmelisele  raudteele  rajatud 
raudteejaama  juurde  (Lisa  4).   Kuulsaks   sai  Abja  juba  19  sajandi  lõpul.  Võrratu  põllupind  lubas 
mulkidel  koguda  salvedesse  vara,  mida  koi  ja   rooste   rikuvad.  Seetõttu  kasvas  see  maanurk  teistest 
peajao üle ( Helme , 2016 ).  
Aleviks ja linnaks kujunemine  
Abja-Paluoja  nime  saamise  lugusid  on  kaks.   Esmalt   arvatakse,  et  oma  nime  sai  ta  Pärnu-Valga 
maantee   (tänapäeval  Valga–Uulu  maantee)  ääres   asunud   Paluoja  maanteekõrtsi  järgi  1890  aastatel 
(Lisa 19). Pärnu-Valga maantee ääres oli  tõepoolest  Paluoja  kõrts , mis on ühtlasi tänini kõige vanem 
hoone Abja-Paluoja linnas. Paluoja kõrtsi juures peatusid Tartumaalt Pärnusse liikuvad inimesed. Seal 
juures  peeti  Eesti   suurimat   kariloomade   laata ,  kus   Riiast   tulnud   ostjad   maksid  nende  eest  kõrgemat 
hinda,  kui  kohalikud.  Laadale  toodi  loomi  mitmetest  eri  paigust  Halliste  kihelkonnast,  ning  veel 
kaugemaltki (Abja maaturism). Kuni 2000 aastate  alguseni  tegutses  hoones  ka kesklinna kauplus (Lisa 
20). Teisalt arvatakse, et Abja-Paluoja sai oma nime Abja mõisa ja Paluoja oja järgi. Võiks arvata, et 
nime  sai  Abja-Paluoja  siiski  Abja  mõisa  ja  Paluoja  oja  järgi,  sest  antud  kõrts  sai  samuti  oma  nime 
Paluoja oja järgi.   
Alevikuks  sai  Abja-Paluoja  29.  detsembril  1945.  Abja-Paluoja  sai  linnaks  1993.  aastal.  1998.  aastal 
liideti  Abja-Paluoja  linn  ja  Abja  vald  ning  Abja-Paluoja  muutus  vallasiseseks  linnaks.  Abja-Paluoja 
nimetatakse Mulgimaa pealinnaks või mulkide pealinnaks.  
Mulgi raudtee  
Mulgi  raudtee  ametlik   avamine   toimus  1.  augustil   1897   (Helme,  2016).  Pearaudtee  (Pärnu-Valga) 
ehitamisega  paralleelselt  toimus  ka  Mõisaküla-Viljandi  raudteeühenduse  loomine.  See  aga  võttis 
kauem aega keerulise reljeefi tõttu, sest ehitada tuli kõrge teetamm ning suur sild (Lisa 7). Kuna sel 
4 
 
ajal  Tallinn-Pärnu  vahelist  ühendust  veel  ei  olnud,  oli  Mõisaküla-Viljandi  raudteelõik  olulise 
tähtsusega,  sest  sealt  kaudu  sõideti  marsruudil  Tallinn-Pärnu  ja  vastupidi.  Reisijatele  ja  Eesti 
Raudteele  tekitas  raskusi  reisirongi  läbimine  Läti  territooriumit  Pärnu-Valga  liinil,  mistõttu  sooviti 
luua ühendus Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitus algas 1939. aastal, kuid alanud Nõukogude  okupatsioon  
ja  järgnenud  sõda  katkestasid  jäädavalt  selle  raudteeliini  valmimise  (Mulgi  raudtee).  Kui  I 
maailmasõjas  jäid  raudteeühendused  ja   jaamad   terveks,  siis  II  Maailmasõjas  said  raudteeliin  ja 
mõningad  jaamad  kahjustusi.  Esialgne  Abja  raudteejaama  hoone  hävitati  II  Maailmasõja  ajal  ning 
peale  seda  valmis  uus  jaamahoone  (Histrodamus,  2010)  (Lisa  5).  Tänaseni  on  säilinud  1973  aastal 
ehitatud jaamahoone (Kultuurimälestiste riiklik  register , 2017) (Lisa 6). 
Raudteeühenduse  loomisest  saadik  on  Abja-Paluoja  olnud  piirkonna  majandus-  ja  kultuurielu 
keskuseks ja Mulgimaa pealinnaks. 3. Juunil 1973 sõitis aga Mõisaküla-Viljandi liinil viimast korda 
reisi-kaubarong „Mulgi  ekspress “ (Helme, 2016). Hiljem ehitati ka laiarööpmeline raudtee, mis  kulges  
aga  Tallinn-Viljandi  marsruudil,  ning  kahjuks  Mõisaküla-Viljandi  liini  enam  kunagi  ei  avatud. 
Mõisaküla-Viljandi kitsarööpmeline raudtee oli elu ja majanduse arenemise allikaks selles regioonis, 
mistõttu  seda  tuleks  Eesti  rahva  ning  Mulgimaa  kultuurikontekstis  ka  vääriliselt  hinnata.  Raudtee 
likvideerimine  vallandas  tugevad  hääbumise  protsessid  piirkonnas,  mille  tagajärjed  on  nähtavad 
tänaseni (Helme, 2016).  
Linavabrik  
19.  Sajandi  teisel  poolel  oli  Abja  tuntud   rikaste   talude  ja  linakasvatuse  poolest.   Vabrik   ehitati  1914 
aastal ja selle rajajaks oli  Mats   Kissa  (Lisa 8). Kissa lasi endale ehitada ka  Inseneri  lossi,  mis oli väga 
luksuslik  (Lisa  27).  See  valmis  aastatel  1922–1924.  Nõukogude  okupatsiooni  saabudes  tõsteti  Mats 
Kissa  oma   perega   Inseneri  lossist  välja.  Inseneri  Lossist  sai  linavabriku  klubi,  kus  korraldati  üritusi 
ning   vabriku   tööliste  koosviibimisi    (Kuningas,  2012).  Esialgselt  kandis  vabrik    nime  Halliste 
linavabrik,  hilisemalt  aga  Abja  linavabrik.   Linakasvatus   tõi  Mulgimaale  rikkuse  ja  Abja 
Toorlinavabrik aitas sellele kõvasti kaasa (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kuna linavabrik 
oli  ainus  suur  tööstusettevõte  Mulgimaal  ja  Tsaari-Venemaa  esimene  sooja  vee  leotusega  linavabrik 
siis  seetõttu  toetas  tsaarivalitsus  vabriku  ehitamist  (Abja  maaturism).  1990  aastal  lõpetati 
tööstushoones  tegevus.  Linavabriku  järgi  sai  ka  Abja  vald  endale  vapi  –  sinised  linaõied   rohelisel  
taustal (Abja vald).  
Abja külanõukogu 
Abja külanõukogu oli  haldusüksus  Eesti NSV-s (Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) ja Eesti Vabariigis 
(1945.  aastast Viljandimaal,  1950.  aastast Abja  rajoonis,  1962.  aastast Viljandi  rajoonis,  1990. 
aastast Viljandi   maakonnas ).  Abja  külanõukogu  moodustati 1945  aastal Abja  valla  koosseisus . 
Aastal 1956 liideti  Abja  külanõukoguga Paluja  külanõukogu ja Penuja  külanõukogu  (Kaart  7)  (Abja 
vald).  
5 
 
1967. aasta seisuga olid külanõukogus järgmised asulad: Abjak  u,  Atika , Jaanushansu, Kariste, Maru, 
Määraste, Penuja, Põlde-Mulgi, Päigiste, Rängle,  Saapa , Saate, Sooküla, Tümpsi, Veskimäe ning asula 
Abja toorlinavabriku juures (Kuningas, 2012).  
Aastal  1967  oli  külanõukogu  pindala  161  km²  ja  elanike  arv  2199.  Külanõukogu  keskus  oli Abja-
Paluoja  alev . Külanõukogu piiresse jäid Abja sovhoos (keskus Abja-Paluojas), Kariste  kolhoos  (Saapa 
külas),  kolhoos  Olev  (Tümpsis)  ning  Abja  toorlinavabrik  (3  km  Abja-Paluojast  lääne  pool).  Abja-
Paluoja kõrval olid kohalikeks keskusteks Penuja ( kultuurimaja , raamatukogu,  algkool ) ja Saapa küla 
(Kariste raamatukogu, kolhoosiklubi, Vana-Kariste algkool) (Mulgi Kultuuri Instituut). 
Aastal 1973 liideti  Abja  külanõukoguga Rajangu  külanõukogu ning  osa Saarde  külanõukogust ning 
4,5km² riigimetsa. 
Osa 
territooriumist 
läks Halliste 
külanõukogule (43,9km²) 
ja Saarde 
külanõukogule (2,7km² Nõmme sovhoosi maad). Suurema kahju tõi kaasa 1973. aasta, mis enim kahju 
tekitas põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti 
segamini.  Paljud  talud  jäid  karjadeta,   inventar   lõhuti  või   kanti   laiali  ja  põllud  kurnati.  Põletamisi  ja 
purustamisi punased Abjas ei suutnud praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike 
jaamahoone  ja  paar  talu.  Otsustavat  osa  mängis  Saksa  vägede  kiire   lähenemine   ja  abjakate   püssid   
(Niinemets, 1943). 
1977.  aastal  oli  külanõukogu  pindala  285  km²  ja  elanike  arv  2205.  1979.  aastal  oli  külanõukogu 
pindala  281  km²  ja  elanike  arv  2078  (Kaart  8).  13.  veebruaril 1992 reorganiseeriti  Abja 
külanõukogu Abja vallaks (Eesti  Entsüklopeedia ). 
Abja sovhoos 
Abja  sovhoos oli sovhoos keskusega Abja-Paluojas.  Sovhoos  asutati 1960 ja  likvideeriti 1992.  1975. 
aastal  oli  sovhoosil  8720  hektarit  maad,  sellest põllumajanduslikku  maad (ilma õue-aiamaata)  5440 
hektarit,  sealhulgas haritavat  maad 4440  hektarit.  Seisuga  1.  november  1976  oli  sovhoosil  8721 
hektarit  maad,  sellest  põllumajanduslikku  maad  (ilma õue-aiamaata)  5507  hektarit,  sealhulgas 
haritavat maad 4564 hektarit. Sovhoosil oli 1975. aastal 347 töötajat (Eesti Entsüklopeedia). 
Rahvastik 
Aastal 1943 oli Abja oma 5500 elaniku ja 141,4 ruutkilomeetrilise pinnaga üks suuremaid Eesti valdu. 
Vallas oli üle 800 talundi. „Pealinnaks” oli Abja-Paluoja alevik , mis oma 1100 elanikuga üritas mitmel 
korral linna õiguste saamist.  1950-1962 aastatel oli Abja-Paluoja rajoonikeskuseks ning rahvaarv oli 
keskmiselt  4500  elanikku.  Alates  sellest  ajast  on  toimunud  teiste  linnade  (Viljandi,  Pärnu)  mõjul  ja 
madala sündimuse tõttu pidev aeglane inimeste vähenemine. 1976 aastal elas Abja-Paluoja alevis 1796 
ja Abja külanõukogus  2345  inimest ehk kokku 4141 inimest. 1993 aastal oli Abja-Paluoja linnas 1775 
ja  Abja  vallas  1660  elanikku  ehk  kokku  3435  inimest.  Omavalitsuste  taasühinemise  ajal  seisuga  1. 
november 1998 aastal oli Abja linnas elanikke 1645 ja kogu vallas 1545 inimest (Abja vald).  
6 
 
Abja-Paluoja tänapäeval 
Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed, mis on linnaruumi tähtsaim  komponent  ja 
Viljandi teest vasakul.  Paremale poole jäävad korterelamud, mis on valdavalt 2-3 korruselised, Abja 
Gümnaasium  ja   hiljuti   valminud  uus  spordikompleks  koos  ujulaga.  Peatänavat  ääristavad  erinevaid 
aegu ja arhitektuuristiile iseloomustavad hooned, tänav on peaaegu terves pikkuses säilitanud sõjaeelse 
ilme. Omaaegsele vilkale äritegevusele  viitavad  arvukad väikesed ärihooned, valdav osa hoonestusest 
esindab kohalikku inseneriarhitektuuri (Eesti Entsüklopeedia).  
Hooned  on  valdavalt  puidust  ja  tellistest.  Hooned  paiknevad  tihedalt  üksteise  kõrval,  valdavalt 
tänavajoonel.  Hooned  on  tänava  poole  nii  otsa-  kui  pikiküljega  ja  nende  kõrgus  on  erinev.  Katuse 
kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus.  Avanevad  vaated tagahoovidesse, kus leidub 
originaalsena säilinud abihooneid (Eesti Entsüklopeedia).  
Pärnu maanteest lõuna poole jääval eelmise sajandivahetuse hoonestusalal on väärtuslikud tänavate ja 
kruntide   algne  struktuur  ning  originaalsel  kujul  säilinud  puitdetailidega  kaunistustega  puitmajad. 
Linna põhjapoolses osas paiknevad rohkelt haljastatud aedlinnaosad. Aedlinna miljööd rikastab Abja-
Paluoja järv. Haljasvöönd ulatub põhjas Kariste järveni ja Halliste jõeni (Abja maaturism). 
 
 
7 
 
HALLISTE 
Halliste kihelkond 
Halliste  kihelkond,  Halliste  muinaskihelkond  (Aliste  ehk  Alistegunde)  kuulus  Sakala   maakonda . 
Halliste  kirikukihelkond  (saksa  Kirchspiel   Hallist )  oli  ajaloolise  Pärnumaa  koosseisus  ning  hõlmas 
nüüdse Abja ja Halliste valla ala (Mulgi Kultuuri Instituut). Alistekundet nimetatakse kroonikas seoses 
Liivimaa   ristisõja  aegse,  1211 . aastal toimunud Beverini  latgalite  rüüsteretkega sinna, mille tagajärjel 
sakalased  alistusid  Riia  piiskopile ja  andsid  lubaduse  end  edaspidi  ristida  lasta. 13.  sajandist  aastani 
1561  kuulus  piirkond  Liivimaa  Ordu  Karksi  foogtkonda,  1585–1621  pärusvaldusena 
Fahrensbachidele.  Põhjasõjale   eelnenud    näljahäda   ja  sõja  ajal  järgnenud  katk  hävitas  suure  hulga 
Alistekunna  elanikkonnast  (Eesti  Entsüklopeedia).  Nagu  Abjatki,  on  Halliste  kirikukihelkonda 
esmamainitud 1504. aastal. Halliste kihelkonnas elas 1922. aasta rahvaloenduse andmeil 8998 inimest, 
talundeid (1925. aasta andmeil) oli 1170 ( Pärdi , 2007). 
Koosseis 
Halliste ja Karksi moodustasid 1587- 1877  kakskikkihelkonna, mille pastoraat oli  Hallistes . Valdadest 
said  omavalitsuslikud  haldusüksused  1866.  aasta  vallaseadusega  ja  algas  mõisavaldade   liitmine .  19. 
sajandi  keskel  oli  Halliste  kihelkonna  alal  9  valda:  Abja,   Kaarli ,   Kaubi   (ka  Uue-Pornuse),  Vana-
Pornuse, Penuja, Uue-Kariste, Vana-Kariste,  Vanamõisa  ja Veelikse. 20. sajandil toimusid suuremad 
muutused  Halliste  kihelkonna  valdades.  1901.  aastal  liideti  Vanamõisa  vald  Abja  vallaga.  1920 
lahutati  Mõisaküla  Abja  vallast  ning  sellega  kinnitati  Mõisaküla  alevi  asutamine.  Seoses  valdade 
reformiga  jäi  1939  aastal  Halliste  kihelkonna   alale   4  omavalitsust:  Abja  ja  Rajangu  vald  ning 
Mõisaküla  linn   Pärnumaal   ning  Rimmu  vald  Viljandimaal  (Pärdi,  2007).  Kihelkonna  arengule  aitas 
suuresti kaasa kitsarööpmelise raudtee valmimine ning toorlinavabriku rajamine.  
Kirikud ja kogudused 
Halliste  kiriku  asukohaks  oli  kihelkonna  kirdeosas  paiknev  Kulla  küla  (Lisa  25-26).  Lisaks  Halliste 
kogudusele  asutati  1927.  aastal  ka  Mõisakülas  luteri  usu   kogudus .  1934.  aastal  valminud  puukirik 
hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus 
loodi  Halliste  kihelkonnas  1851.  aastal.  Penujasse  ehitati  kivikirik,  mis  pühitseti  1875.  Aastal  (Lisa 
21-22). Teine õigeusu kirik  valmis Mõisakülas 1934. aastal (Eesti Entsüklopeedia) (Lisa 23-24).  
Mõisad 
Halliste  kihelkonna  territooriumil  paiknes  kokku  10  mõisat  ja  7  karjamõisat,  neist  1  kirikumõis  – 
Halliste; 7 rüütlimõisast peamõisat – Abja (Lisa 10, 11), Eriste, Kaubi, Penuja (Lisa 11), Pornuse (Lisa 
12), Uue-Kariste (Lisa 13,14), Vanamõisa; 1 kõrvalmõis  – Kaarli; 1 riigimõis – Vana-Kariste. Neile 
lisaks ka 7 karjamõisat (Eesti mõisaportaal, 2017).  
8 
 
Talude päriseks ostmine 
Esimene talu osteti siinmail juba 1843. aastal Abja mõisas:  samast  vallast pärit vennad Johann ja Henn 
Kasse  (Kase) omandasid 4000  hõberubla  eest  parun  Georg Stackelbergilt  Losu -Epu kolmehobusetalu. 
Talude  ostmise  protsessi  tegelikuks  alguseks Hallistes ning kogu Eestis võib pidada  1853 . aastat, mil 
Abja „hull parun“ Reinhold von  Stackelberg  müüs korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu. 
1856  aastal  osteti  Penujas  34  talu  ning  1856–1858  Vanamõisas  136   tükki .  Halliste  kihelkonna 
taluhäärber  –   moodsa    taluelu   sümbol.  Kokku  omandasid  Halliste  talupojad  1850.  aastail  93  talu. 
Kusagil  Eestis  ei  ostetud  enne  1860.  aastat  nii  palju  talusid  päriseks  kui  Halliste  kihelkonnas.  Eriti 
palju osteti Hallistes talusid 1865. ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, 
Uue-Pornuse  mõisnik  21  ning  Uue-Kariste  krahv  28  talu.  Rahaliselt  suurimaid  tehinguid  oli  kaks: 
1872  ostis  Abja  valla  mees  60  000  rbl  eest  Abja-Vanamõisa  ja  1870.  aastal  ostis  Widriks  20  800 
rublaga ära Penuja mõisa. Lisaks said teatud talude ostjad talumaadele lisaks metsamaad, ehituspalke, 
roovikuid ja küttepuid (Pärdi, 2007).  
Talude  müümisel  arvestas  oma  valla  rahva   huvidega   kõige  enam  ilmselt  Uue-Kariste  krahv   Fersen . 
Aastail  1865-1866  müüs  ta  29  talust  võõrastele  ainult  kaks,  valdavalt  jäid  talud  edasi  nende   seniste  
rentnike  kätte.  Aastaks  1870  oli  Hallistes  päriseks  ostetud  peaaegu  95%  taludest,  samal  ajal  kui 
Liivimaal tervikuna oli neid ainult 26% ja Eestimaal kõigest 5,5% (Pärdi, 2007). 
Elamud 
Halliste  kihelkonnas  ehitati  esimene  vanemaist  taluelamuist  arhitektuurilt  teravalt  eristuv   elumaja  
1899. aastal Kille  tallu . Nii nagu Halliste kihelkonnas osteti talud päriseks kõige varem, hakati siin ka 
moodsaid elamuid ehitama kõige varem. Valdavalt ehitati uued elamud ikka puust, mis oli  odavaim  ja 
käepäraseim  ning  ehitusmeistreile  kõige  tuttavam  materjal.  Kivi  kasutati  väga  vähe:  vanemaist 
tellishäärbereist mainigem Koortit, Toosit, Kaljapulgat, Saapa-Tõllat ja Nigulat, 1914. aastal lisandus 
Suure-Losu,  1930.  aastail  Kävardi  ja  Lauri  ning   erandina   tulekahju  tõttu  rehealusest  ümber  ehitatud 
maakivielamu Laatsil (Pärdi, 2007).  
Kapitalismiajastu talumajad Hallistes saab jagada kolme suurde rühma. Esiteks vanapärased  baroksed  
häärberid,  mida  hakati  ehitama  kohe  pärast  talude  päriseksostmist  1850.–1860.  aastail.  Hallistes  ei 
teata säilinud olevat ühtki 1850. aastail ehitatud häärberit, mis ei tähenda, et neid pole olnud. Tänaseni 
on säilinud vanemad häärberid Halliste kihelkonna  taludes  näiteks  aastatest  1868, 1871, 1872, 1887 ja 
mõni teinegi veel. Rohkem on häärbereid aga täielikult hävinud, eriti viimaste aastakümnete jooksul 
(Pärdi, 2007).  
Teise  rühma  kuulub  suur  hulk  historitsistlikus  laadis  maju,  mis  ehitati  põhiliselt  19.  ja  20.  sajandi 
vahetusel  ning  veidi  hiljem.  Nende  hulka  kuulub  ka  kaks  tellismaja.   Historistlik ,  kuid  paljude 
juugendlike joontega on Puka talu torniga maja, mis pärineb aastast 1900 (Pärdi, 2007).  
9 
 
Kolmanda  rühma  moodustavad  nn  20.  sajandi   vaimus   ehitet  majad.  Nende  hulgast  tuleb   kõigepealt  
nimetada Eesti esimest arhitektide projekteeritud talumaja, milleks oli Puisi talu häärber (1913) Uue-
Karistes. Enne Esimest maailmasõda ehitati siin arhitektiprojekti järgi veel teinegi taluhäärber, Suure-
Losu kivihäärber (1914). Eesti ajast on kindlalt teada üks arhitekti kavandatud maja: Kävardi talu uue 
elamu  autor  oli   Šveitsi   arhitekt.  See  on  ka  ainus  juhtum,  kus  juba  1930.  aastail  lammutati  vana 
häärber, et  asendada  see uue ja moodsamaga (Pärdi, 2007). 
Üldiselt  kujunes  Hallistes  ja  Helmes  1860.–1870.  aastail  välja  omamoodi  tüüphäärber:  võrdlemisi 
pikk, madalavõitu, ühekorruseline, poolkelpkatuse ja rõhtsa laudvoodriga  barokne  palkmaja. Väliselt 
sarnanevad  need  tolleaegsete  vallamajade,  pastoraatide  ja  lihtsamate  mõisahäärberitega,  kuid  väga 
palju  ei  erine  need  ka  traditsioonilistest  rehemajadest.  Üks  ja  põhimõtteline  erinevus  siiski  on: 
häärberid ehitati üksnes inimeste elupaigaks – elamuks (Pärdi, 2007). 
1946 loodi Kävardil Abja Invaliidide Kodu koos abimajandiga Kävardi. Hiljem kandis ta nime Abja 
Internaatkodu (1981), Vana-Kariste Internaatkodu (1983), Vana-Kariste  Hooldekodu  (1992). Kui talu 
1997 pärijaile tagastati, kolis asutus Kävardilt välja (Pärdi, 2007). 
Halliste külanõukogu 
Halliste  külanõukogu  moodustati  1945  Pärnu  maakonna  Abja  valla  koosseisus,  1954  liideti  sellega 
Kaarli  külanõukogu  ja   Õisu   asula  ümbrus  Paistu  külanõukogust.  Aastail  1950–62  kuulus  Halliste 
külanõukogu  Abja   rajooni ,  mis  1952–1953  oli  Pärnu  oblasti  osa.   Jaanuarist   1963  likvideeriti  Abja 
rajoon   ning  Halliste  külanõukogu  arvati  Viljandi  rajooni  koosseisu.  1970-1980.  aastatel  ehitati  välja 
kaks  majandikeskust  Halliste  ja  Õisu.  Eesti  taasiseseisvumisel  sai  Halliste  külanõukogu  juulis  1991 
valla staatuse (Eesti Entsüklopeedia). 
 
 
10 
 
MÄRKIMISVÄÄRSED OBJEKTID 
Kultuurimälestised 
Laatre raudteejaama hoone 
Hoone  on  ehitatud  aastal  1925 ja on  liigitatud  ehitismälestise  alla.  Mälestisel ja   kaitsealal   on  lubatud 
maaharimine   ja  aiapidamine,  puude   istutamine   tuleb  eelnevalt  kooskõlastada  muinsuskaitseametiga. 
Tegu on keskmise suurusega ühekordne puithoone. Kaetud  tsement - valtskivi katendiga kelpkatusega. 
Madalal  vundamendil,  rõhtlaudisega  hoone,  mille  sissekäigu  ees  taandub  lahtine   veranda  
(Kultuurimälestiste riiklik register, 2017).  
Abja mõis 
Abja  mõisast  (saksa  k  Abia)  on  varasemaid  teateid  1582.  aastast.  17.  sajandil  kuulus  mõis  von 
Fersenitele, peale  Põhjasõda  oli see aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel aastatel omandasid 
mõisa  von   Stackelbergid ,  kelle  kätte  see  jäi  kuni  1919.  aasta  võõrandamiseni  (Eesti  mõisaportaal, 
2017). Mõisasüda asub praegusest Abja alevikust kilomeetrike  kirdes , kõrge  veeru  serval. Esinduslikult 
ehitati  ta  välja  18.  sajandi  teisel  poolel   Friedrich   Adolph  von   Stackelbergi   ajal  (Eesti  mõisaportaal, 
2017). 
Varaklassitsistlik, 2-korruseline krohvitud  kiviseinte  ja lameda  plekk -katusega hoone. Vasakpoolne ots 
omapäraselt  poolümar,  sarnanedes  Polli  härrastemajaga.  Paremal  ärklikorrusega  historitsistlik 
juurdeehitus . Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse  aknaga  
viiluväljas.  Ruumid  on  anfilaadsed,  sisekujundus  (sh.  väärispuidust  uksed,  seinatahvlid)  pärineb 
valdavalt 19.s.  lõpust  (Kultuurimälestiste riiklik register).  
Mõisas  on  tegutsenud  kodumajanduskool,  II  maailmasõja  järgselt  aga   lastekodu .  Eesti  Vabariigi  ajal 
tegutses hoones piirivalvekordon.  Kaasajal on mõis eraomanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale 
Halliste  kihelkonda  kuulunud  mõis  jääb  kaasajal  Viljandimaale  Abja  valla  territooriumile  (Eesti 
mõisaportaal, 2017). 
Abja-Paluoja postkontor 
1929.  aastal  heimatstiilis  ehitatud  pangaks,  hiljem  1934.  aastast  aga  postkontor.  Liigitatud 
ehitismälestise alla. Mälestisel ja kaitsealal on lubatud mullatööd ja aiapidamine, puude istutamine tuleb 
eelnevalt  kooskõlastada  muinsuskaitseametiga  (Kultuurimälestiste  riiklik  register,  2017). 
Kahekorruseline  ja  väljaehitatud  ärklikorrusega  krohvitud  kivihoone,  mis  jätkab  saksa  heimatstiili 
eeskujude  järgimist  eesti  arhitektuuris.  Hoonet  katab  kõrge  punaste  S-kividega   kelpkatus .Fassaad  on 
rahulik  ja  hästi  proportsioneeritud.  Ülemise  korruse  aknad  on  väiksemad  ja  akendevahelise   müüritise  
pinda katab diagonaalmuster, alumisi suuremaid aknaid ühendab metallvõre  (Abja maaturism).  
11 
 
 
AJALOOLINE KAARDIMATERJAL 
Kaart 1. Eestimaa/Liivimaa 1839  ( Maaamet , 2017) 
Kaart 2. Abja 1907 (Maaamet, 2017) 
 
 
 
12 
 
Kaart 3. Abja 1938 (Maaamet, 2017) 
Kaart 4. Abja-Paluoja aleviku plaan  1931  (Maaamet, 2017) 
 
13 
 
Kaart 5. Valdadeks jagunemine 1922  
Kaart 6. Valdadeks jagunemine 1983  
Kaart 7.  Külanõukogud   1959  
 
14 
 
Kaart 8. Külanõukogud 1979 
Kaart 9. Halliste-Abja kirikutee märgitud parempoolse punase  joonega ; Mõisaküla-Viljandi 
kitsarööpmeline raudtee märgitud vasakpoolse punase joonega.  
 
 
 
15 
 
Kokkuvõte 
Referaadi eesmärgiks oli anda anda ülevaade Abja-Paluoja asustusüksuse arengust ja kujunemisloost.  
Esimeses peatükis on välja on toodud Abja-Paluoja areng, milliseid rolle selles täitsid Mulgi raudtee ja 
linavabriku avamine ning kuidas need aitasid kaasa linna kujunemisele. Samuti on välja toodud Abja-
Paluoja koosseis erinevatel  ajaperioodidel  ning tänapäeval.  
Teises peatükis on kirjeldatud Halliste kihelkonda, kuhu Abja ajalooliselt kuulus. Seal on ära märgitud 
kooseis   erinevatel  ajaperioodidel,  lisaks  kirjeldatud  kirikuid  ja  kogudusi,  elamuid  ning  Halliste 
kihelkonda  kuulunud  mõisaid.  Pikemalt  on  räägitud  talude  päriseks  ostmisest,  sest  see  mängis  suurt 
rolli Halliste kihelkonna ja Abja vahelises elus- olus .  
Kolmandas peatükis on kirjeldatud kolme erinevat kultuurimälestise objekti,  mis asuvad tänapäevase 
Abja-Paluoja,  Abja  valla  alal.  Esimene  neist  on  Laatre  jaam  ja  jaamahhoone.  Teine  on  Abja  mõis, 
millel  oli  väga  suur  tähtsus  Abja-Paluoja  kujunemisel.  Kolmas  kultuurimälestis  on  Abja-Paluoja 
postkontor, mis algselt oli pangahoone ning täna asub hoones  muuseum .  
Töösse  on  lisatud  ajalooline  kaardimaterjal,  kuhu  on lisatud  kaardipilt  Halliste-Abja  kirikuteest,  mis 
oli peamiseks ühendusteeks Halliste Püha Anna kiriku ja Abja mõisa vahel. Lisaks on selles töö osas 
välja toodud erinevate aastate külanõukogude ja valdade piirid ja  jaotused .  
Töö  lõpus  on  esitatud  28  lisa,  millest  26  annavad  ülevaate  erinevatest  hoonetest,  mis  olid  oluliseks 
osaks  Abja-Paluoja  kujunemisel.  Ülejäänud  2  lisa  on  kaardimatejal,  kus  on   näidatud   Abja-Paluoja 
asukoht.  
Kokkuvõtteks  võib  öelda,  et  töö  eesmärk  on  täidetud  ja  on  kirjeldatud  erinevate  ajastute  käigus 
toimunud muudatuste kaudu Abja-Paluoja arengut. 
 
 
 
16 
 
Kasutatud allikad 
Helme,  M.  2016.  Militaarraudteed  Eestis.   Military   railways  in  Estonia.  Tallinn:  Go  Group. 
[3.04.2017]  
Kuningas, Henry . 2012. Abja linavabrik. Dokumenteerimine.Tallinn 2012. [4.04.2017] 
Niinemets,  J.  1943.  Abja  sammub  jälle  tõusuteed.  Eesti  Sõna  28.  september  1943.  Eesti 
Rahvusraamatukogu . [3.04.2017] 
Pärdi,  H.  2007.  Halliste  kihelkonna   taluhäärberid   –  Moodsa  taluelu  sümbolid.  Viljandimaa 
aastaraamat. [2.04.2017] 
Abja maaturism. 2012.  http://abjamaaturism.wixsite.com/abjamaaturism [3.04.2017.] 
Abja vald.  Abja valla arengukava.  http://www.abja.ee/ [3.04.2017] 
Ajapaik. MTÜ Eesti Fotopärand.  https://ajapaik.ee/ [2.04.2017] 
HISTODRAMUS. 2010.   http://www.eestiajalugu.ee [31.03.2017] 
 
EELIS. Infoleht.  http://loodus.keskkonnainfo.ee [3.04.2017] 
Eesti Entsüklopeedia. Abja külanõukogu. 2017.  http://www.entsyklopeedia.ee [31.03.2017] 
Eesti Entsüklopeedia. Halliste kihelkond 2017.  http://www.entsyklopeedia.ee [30.03.2017] 
Eesti muuseumide veebivärav. 2017.  http://muis.ee [30.03.2017] 
Eesti mõisaportaal.  http://www.mois.ee  [2.04.2017.] 
Kultuurimälestiste riiklik register. 2009.  http://register.muinas.ee [4.04.2017] 
Maaamet. Kaardirakendus.  http://xgis.maaamet.ee [1.04.2017] 
Mulgi Kultuuri Instituut. Mulgimaa infoportaal.  http://www.mulgimaa.ee [3.04.2017] 
Rahvusarhiiv . Kaardid. 2017.  http://www.ra.ee [31.03.2017] 
 
 
 
17 
 
Lisad 
Lisa 1. Abja-Paluoja paiknemine Eestis                       Lisa 2. Abja-Paluoja paiknemine Abja vallas.   
Lisa 3. Abja jaam 1905 
 
                       Lisa 4. Abja jaam 1973 
Lisa 5. Abja jaam täna                                                 Lisa 6. Kariste oru silla ehitus 1897  
Lisa 7. Abja-Vanamõisa linavabrik   
 
          Lisa 8. Abja-Vanamõisa linavabrik 
 
18 
 
 
Lisa 9. Penuja mõis  
 
 
 
         Lisa 10. Pornuse mõis  
Lisa 11. Abja mõis  
 
 
                           Lisa 12. Abja mõis            
Lisa 13. Uue-Kariste mõisa  vesiveski                  
  Lisa 14. Uue-Kariste mõis 
 
         
 
 
 
 
 
 
              
19 
 
Lisa 15. Abja pangahoone 1926                               Lisa 16. Abja postkontor 1960 
Lisa 17. Abja muuseum eest 
 
                       Lisa 18. Abja muuseum tagant 
Lisa 19. Abja kõrts 
 
 
 
          Lisa 20. Abja kõrtsihoone  
 
 
 
 
 
20 
 
Lisa 21. Penuja kõikide pühakute kirik   
        Lisa 22. Penuja kirik täna 
Lisa 23. Mõisaküla Maarja- Magdaleena kirik             Lisa 24. Mõisaküla kirik 
Lisa 25. Halliste Püha Anna kirik 
 
           Lisa 26. Halliste Püha Anna kirik 
 
 
21 
 
Lisa 27. Kissa häärber e. Inseneri loss   
            Lisa 28. Kissa häärber 2008 
22 
 

Document Outline

• Sissejuhatus
• ABJA-PALUOJA
  • Asend ja halduspiirid
  • Ajalooline taust
  • Aleviks ja linnaks kujunemine
  • Mulgi raudtee
  • Linavabrik
  • Abja külanõukogu
  • Abja sovhoos
  • Rahvastik
  • Abja-Paluoja tänapäeval
• HALLISTE
  • Halliste kihelkond
  • Koosseis
  • Kirikud ja kogudused
  • Mõisad
  • Talude päriseks ostmine
  • Elamud
  • Halliste külanõukogu
• Kokkuvõte
• Kasutatud allikad
• Lisad