Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ..........................
SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-Jaani .............................................................................lk. 6 Võhma ..................................................................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.............
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3
Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle
Curriculun Vitae Nimi : Kaia Mänd Sünniaeg : 08.08.1994 Aadress : Laulupeo 3-2, Abja-Paluoja, 15673 Viljandimaa Telefon : 56226375 E-post : [email protected] Perekonnaseis : vallaline Rahvus : eestlane Töökäik : 2012 suvi - maasikakorjamine, 2013 talv - hotellikoristamine, 2013 kevad - lapsehoidmine. Hariduskäik : 2001-2010 Tartu Raatuse Gümnaasium Keeleoskus : emakeel - eesti keel; valdan kõnes ja keeles inglise, vene ja saksa keelt Aruvtioskus : Word, Excel, Powerpoint, fototöötlus, Autojuhiluba : puudub
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juure...
Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks. Maalised asulad- põllumajandus, metsandus, kalandus... Linnalised asulad- hõivatud tööstuse ja teenindusega. Haldusjaotus. Eesti territoorium on jaotatud 15 maakonnaks. Maakonnad jagunevad valdadeks (200) ja omavalitsusteks (39). Otepää; Abja-Paluoja; Antsla;...- kuuluvad valdade koosseisu. Enne taasiseseisvumist olid meil regioonid ja külanõukogud. Kohalik Omavalitsus- ühe valla või linna volikogu, kes hakkavad seda juhtima.
Too välja erinevused Mumbai ja Helsinki vahel (linnade vahel!, mitte kliima vms) 1.Helsinki on puhas linn,aga Mumbai ei ole. 2.Mumbais on rohkem rahvast,kui Helsinkis 3. Helsingi on riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus ja palju ettevõtteid,Mumbais pole haldus-,äri-ning kultuurikeskuseid lisaks ka ettevõtteid. 4.Helsinki asub lõunarannikul Soome lahe kaldal.Mumbai asub India läänerannikul. 10. Kui palju on Eestis linnasid? Eestis on 47 linna. Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi- Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
Abja Gümnaasium Vincent Willem van Gogh'i elulugu Referaat Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................4 Vanemad ja lapsepõlv.....................................................................................................4 Koolitee.........................................................................
Abja Gümnaasium Nikolai Rimski-Korsakov Referaat Koostaja: Tõnis Liiber Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK..........................................................................................4 2.ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT................................................................................4 3.MITTE AINULT HELILOOJA.........................................................................................
Abja Gümnaasium Refetaat Paul Gauguini Koostas: Gert Orav 12. klass Abja-Paluoja 2011 1 Eugène Henri Paul Gauguin (7. juuni 1848 Pariis 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke. Paul Gauguin sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
vustunde süvendamisele, asustuspildile? Tööstus : toimus suur tõuge suurte vabrikute ja tehaste rajamisel, mida oli nüüd parem varustada toorainega Põllumajandusele : võimaldati värske piima ja koore turustamine Eesti suurtematesse linnadesse ja Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele: raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri nurkade ühendamisele, eestlased said paremini suhelda Asutuspildile: mitmed väikelinnad(Jõgeva, Elva, Antsla, Abja-Paluoja, Tapa) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine Konstatin Päts Teataja parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida 12
· Raudtee soodustas põllumajanduse arengut (nt. värske piima ja koore turustamist suurematesse linnadesse Eestis ning ka Peterburi) · Raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. · Transpordivõimalused kiirenesid (nt Tallinnast Tartusse sai rongiga 6 tunniga, hobusega kulunuks päev) · Paljudest alevikest said väikelinnad, kuna neisse tulid raudteejaamad. (nt Jõgeva, Abja-Paluoja jt) 3.Lugege läbi järgnev tekst ja vastake küsimustele.(4p) II rahvaasemikkude koosolek leiab, et Venemaa väljakannatamatu ja meeleäraheitlikku seisukorda ainult selle läbi parandada võib, et praegune vägivallavalitsus revolutsioonilise rahva poolt kukutatud saab. Meie, saadikud, kutsume, praegusel revolutsioonilisel silmapilgul kõiki kaaskodanikke linnas ja maal üles vägivallavalitsuse vastu kõikide abinõudega võitlema.
Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks. Sealseid elanikke kutsutakse mulkideks Kuigi sõna „mulk“ tuli ilmselt lätikeelsest sõnast „loll“, on Mulgimaa elanikud läbi aegade olnud jõukad, haritud ja mõjuvõimsad. Tänapäeval peavad Mulgimaad oma koduks paljud tuntud inimesed, nende hulgas president Toomas Hendrik Ilves. President Ilves kannab ametlikel üritustel sageli traditsioonilist Mulgi kuube. Majanduslik edu, tänu millele sirgus Mulgimaalt Eesti eliit, oli samuti
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass VASSILI KANDINSKY Referaat Juhendaja: Maie Kreevs Abja- Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaat on Saksamaal elanud Vene maalikunstniku, graafiku ja kunstiteoreetiku Vassili Vassiljevits Kandinsky elust, õpingutest ning loomingust. Kandinsky oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid, seepärast ma otsustasingi temast teha referaadi. Referaati tehes sain teada palju uut tema kohta. Materjali maalikunstniku kohta sain ma nii internetist kui ka raamatutest. Vassili Vassiljevits Kandinsky Kandinsky elust Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängis...
varem, kui mujal, juba 1846. aastal, üle teorendilt raharendile. Raharent tõi endaga kaasa talude ostmise ja müümise. Arvatakse, et Halliste kihelkonna Mulgi talust Tartumaale ja mujale siirunud taluostjatega levis kaasa mulgi nimi, mis hiljem tähistas ka jõukamaid elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr
Hostel Mulk Käbi Puhkemaja, Luuka Puhkemaja ja Mellini Puhkekeskus on 15 km kaugusel, kuid siiski arvestatavad konkurendid hostelile. Konkurentidest kokkuvõtvalt annab ülevaate järgnev tabel (vt tabel 4). Tabel 4. Konkurentide ülevaade Ettevõtte nimi Asukoht Hinnatase Eelised Puudused Mulgi Kõrts OÜ Abja-Paluoja Tuba 1 inm 25 Asukoht, Voodikohtade Tuba 2 inm 40 kõrts vähesus Peresviit 60 allkorrusel Käbi Puhkemaja Karksi-Nuia, Peamaja rent 70-170 Saun, Asukoht Ainja Järvemaja rent 15 veekogu (mõlemas 6kohta) lähedus, odav
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel
Einasto, R. ja Põldvere, A.-Eesti-Geoloogiakeskus. Kättesaadav: http://www.egk.ee/wp- content/uploads/2011/11/PALJANDITE-PUHASTAMINE_2008.pdf (19.12.2012) Keskkonnaministeeriumi-kodulehekülg.-Kaitstavad-looduse üksikobjektid. Kättesaadav: http://www.loodus.envir.ee/2page.html (21.12.2012) Mulgi-kultuuri-instituut.Mulgimaa-turism.-Kättesaadav: http://www.mulgikultuur.ee/turism/marsruudid/hummuli-torva-ala- karksi-nuia-abja-paluoja-moisakula/ (19.12.2012) Regio-kaardid.-Kättesaadav: http://alfa.regio.ee/delfi_et/map.php?id=1&fs&q=Mere%20pst%204 (19.12.2012) Suislepa kodulehekülg. Info on kättesaadav avalehel: http://www.suislepa.ee/ (19.12.2012) Suislepa paljand Protected Natural Monument. Kättesaadav: http://protectedplanet.net/sites/Suislepa_Paljand_Protected_Natural_Monument (19.12.2012) Tartu-linna-ja-maakonna-turismiinfo. Kättesaadav:
Abja Gümnaasium Krete Allik OÜ VolleyS Äriplaan Abja-Paluoja 2015 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ÜLDOSA................................................................................................................................3 1.1 Äriidee kirjeldus................................................................................................................3 1.2 Asukoht........................................
hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet- gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud.
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus....................................................
ABJA-GÜMNAASIUM Janetta Lille HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.................................................................
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule
Abja Gümnaasium Evelin Juganson MICHELANGELO BUONARROTI REFERAAT Juhendaja: Abja Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.LAPSEPÕLV................................................................................................................................ 5 2.KOOLIAASTAD............................................................................................................................ 6 2.1 Francesco da Urbino.............................................................................................................. 6 2.2 Domenico Ghirlandaio........................................................................................................... 6 2.3 Bertoldo di Giovanni.................................................
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..................................................................................
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe Amedeo Modigliani Referaat Juhendaja: Maile Kreevs Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus ,,Elu on väheste, kes teavad ja askavad, kingitus paljudele,kes ei tea ega oska." Amedeo Modigliani
........................................................................ 14 Lisa - antropoloogilise materjali analüüsi tulemused tabeli kujul .................................. 15 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kalme asukoht. Kaubi külakalme paikneb Viljandi maakonnas, Halliste vallas, Kulli külas. Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale, Abja-Paluoja-Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole. 1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud (suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata. Kaubi külakalme avastati juhuslikult Raudsepa karjääri uuesti kasutusele võtuga seoses Halliste ja Abja vahelise maantee remondiga 1998. aastal. Suur
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.............
Raudtee soodustas põllumajanduse arengut, võimaldas näiteks värske piima ja koore turustamist nii suurematesse Eesti linnadesse kui ka Peterburi. Kujunev raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. Reisirong sõitis Tallinnast Tartusse tollal kuue tunniga, samal ajal kui postihobustega kulunuks sama maa läbimiseks terve päev. Raudtee muutis ka Eesti asustuspilti. Mitmed Eesti väikelinnad ( Jõgeva,Elava,Abja-Paluoja jt ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Pilet 11 Talurahva haridus ja eestikeelne kirjasõna Rootsi ajal Rootsi ajal valitses luteri usk ning selle üheks põhimõtteks oli, et iga talupoeg peab oskama piiblit lugeda. Haridus hakkas levima ka talurahva seas. Väga olulist rolli talurahva koolide rajamisel mängis Bengt Gottfried Forselius. 1684.a korraldati seminar, mille õpilasteks olid Tartumaalt pärit talupoisid.Forselius suutis neile 3 kuuga lugemise
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
3 2010 Füüsiline isik Viljandi Maakond Viljandi 1 80 2012 Füüsiline isik Harju Maakond 1 35 2012 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1 80 2012 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 35 2012 Riigiasutus Tartu Maakond Tartu 4 80 2012 Riigiasutus Tartu Maakond Tartu 4 80 2012 Füüsiline isik Viljandi Maakond Abja-Paluoja 1 50 2011 Juriidiline isik Põlva Maakond 1 80 2012 Füüsiline isik Harju Maakond 3 80 2012 Füüsiline isik Võru Maakond 1 80 2012 Juriidiline isik Harju Maakond 1 80 2012 Füüsiline isik Harju Maakond Saue 1 80 2012 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2 2012 Juriidiline isik Harju Maakond 20
2012 Riigiasutus Tartu Maakond Tartu 4 2012 Füüsiline isik Harju Maakond 1 2012 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2012 Riigiasutus Tartu Maakond Tartu 4 2011 Juriidiline isik Põlva Maakond 1 2012 Füüsiline isik Harju Maakond 3 2012 Füüsiline isik Harju Maakond Saue 1 2012 Füüsiline isik Viljandi Maakond Abja-Paluoja 1 2012 Füüsiline isik Võru Maakond 1 2012 Juriidiline isik Harju Maakond 1 2012 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2012 Juriidiline isik Harju Maakond 20 2012 Juriidiline isik Harju Maakond Tallinn 3 2012 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2012 Füüsiline isik Tartu Maakond 2
Ida-Viru Maakond 1 Rapla Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu Maakond 1 Tartu MaakondTartu 1 Harju MaakondTallinn 1 Viljandi Maako Viljandi 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu MaakondTartu 4 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu MaakondTartu 4 Põlva Maakond 1 Harju Maakond 3 Harju MaakondSaue 1 Viljandi Maako Abja-Paluoja 1 Võru Maakond 1 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju Maakond 20 Harju MaakondTallinn 3 Harju MaakondTallinn 1 Tartu Maakond 2 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu MaakondTartu 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondTallinn 8 Tartu MaakondTartu 2
Võrulaste naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Erinevalt levinud eksiarvamustest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa ning Viljandi ei ole Mulgimaa pealinn, vaid see on Abja-Paluoja. Arvatakse et mulk pärineb lätikeelsest sõnast mulkis (loll). Nimelt olevat Läti mõisavalitsejad Eesti teomehi mulkideks sõimanud ja saanud sellega iseendale sellelaadse halvustava hüüdnime. Maakonda kus seda nime ohtralt hakati kasutama hakati kutsuma Mulgimaaks. Murdesõna Lõuna-Viljandimaalt, mis on teistele eestlastele tundmatu. Niiviisi sõimasid lätlased oma naabreid ja hiljem hakkasid ka eestlased seda kasutama. Tuleneb sõnast mulk, ,,auk"
Ida-Viru Maakond 1 Rapla Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu Maakond 1 Tartu MaakondTartu 1 Harju MaakondTallinn 1 Viljandi Maako Viljandi 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu MaakondTartu 4 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu MaakondTartu 4 Põlva Maakond 1 Harju Maakond 3 Harju MaakondSaue 1 Viljandi Maako Abja-Paluoja 1 Võru Maakond 1 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju Maakond 20 Harju MaakondTallinn 3 Harju MaakondTallinn 1 Tartu Maakond 2 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu MaakondTartu 1 Harju MaakondTallinn 1 Tartu Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju MaakondTallinn 8 Tartu MaakondTartu 2
annaabi.ee 
