Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast Anna Friederika surma (1779) siirdus mõis 1791. aastal tema pojale tulevasele Vene keisririigi krahvile kindralporutšik Hans Heinrich von Fersenile (1743– 1800). Pärast Hans Heinrichi surma pärandati Olustvere mõisa edasi kolm põlvkonda. Kõigepealt sai mõisnikuks kaardiväeleitnant krahv Karl Gustav von Fersen (1779– 1825), seejärel tema poeg ülemjäägermeister krahv Paul von Fersen (1800–1884) ja viimaks 1884. aastal kindralmajor krahv Nikolai von Fersen (1858–1921). Mõis võõrandati Nikolailt maaseadusega 10. oktoobril 1919. Mõisa selle praegusele asukohale rajas Valentin Schilling. Pärast liivi sõda oli olustvere mõis riigi käes. Von Fersenite suguvõsast sai esimesena krahvitiitli Hans Heinrich
· Suur naistekamp tungis Versailles'sse (mõned neist olid maskeeritud mehed). Kuningapere saadeti Truilles' lossi · Kartes revolutsiooni, üritab kuningapere põgeneda, selleks tehakse ülimalt täpne plaan. · Tõld jõudis Varennes'i, kuid rahvas oli juba kahtlustav · Nad tabati ja sunniti Pariisi minema, kuninganna oli vastu. · Siiski sunniti nad naasma Tuileries'se , sõit sinna kestis 3 päeva. · Fersen oli tagaotsitav, kuid siiski ei suutnud ta ilma kuningannata olla ja hiilis Truiles' lossi. Ta lahkub 1-2 päeva hiljem, see oli viimane kord, kui nad üksteist nägid. · Lõpuks toimub uus ülestõus, kuningapere lahkub Rahvuskogu kaitse alla, neid alandatakse moraalselt ja nüüdsest oli kindel, et mingit kuningavõimu enam polnud. · Pere sunniti Temple'isse vangi, kus neid valvati hoolikalt. Louis XVI ja Marie Antoinette said väga lähedasteks
Sõbrad põgenevad · Alles tänu Prantsuse revolutsioonile omandas sõna ``revolutsioon'' nii suuremõttelise tähenduse, nagu me seda täna tajume. · Kuna Marie-Antoinette on ebaõiglane revolutsiooni vastu, muutub revolutsioon karmiks ja ebaõiglaseks kuninganna vastu. · Mirabeau: ``Ainus mees, kes kuningal on, on tema naine.'' · Kuningas legaliseerib Bastille'ist taganemisega ülestõusu. · Kuninganna sõbrad põgenevad · Hans Axel von Fersen astub Marie-Antoinette'i kõrvale. Ilmub sõber · Marie-Antoinette ja Fersen kohtuvad esmakordselt 18-aastastena 20. jaanuaril 1774. aastal. · Aadlikule saab osaks suur soosing kuninganna poolt. · 1779. aastal lahkub Fersen Ameerikasse, et katkestada enda ja kuninganna vahelised ohtlikuks muutuvad sidemed. · 1785. aastal jääb Fersen lõplikult Prantsusmaale. Flirdist saab armastus.
tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema ajast. 1903.aastal valmis Ingise stiilis uhke mõisahäärber.Projekti autoriks oli tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson.Põhiolemuselt on see kahekorruseline ja ebasümmeetriliselt liigendatud. Kõrge graniitsokliga maja esimene korrus on punastest tellistest ja teine on kaetud heleda pritskrohviga
". Sangastest pärinevas variandis oli krahv peale koorma kraavist aitamist lihtsalt öelnud: "Mine kodu, kae, et mõtsavaht ei näe!" Saue mõis (Friedrichshof) -- rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Sissejuhatus Põhja-Eestisse püstitati 18. sajandi teisel poolel rohkem kui kolmandik tänaseni säilinud mõisahoonetest. Kaunis Saue mõisaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid. 16. saj. rajatud mõisa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati suur park. Mõisa peahoone saalide üldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus. Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805
Vaikselt hakkasid tuure koguma revolutsioonimõtted ning kavatsused kukutada monarhia. Rahva seas hakkasid levima rahutused ning Marie-Antoinette tõmbus tagasi. Bastille' vallutamine 1789. aastal andis märku alanud revolutsioonist. Marie-Antoinette' kõige lähedasemad sõbrad olid sunnitud lahkuma Versailles'st, kuid Prantsumaa kuninganna kõrvale tuli ja jäi tema armuke ja tõeline armastus, Rootsi aadlik ja sõjaväelane Hans Axel von Fersen. Oli veel lootus, et monarhia suudab veel päästa Rahvuskogu, eesotsas selle juht Mirebeau, kuid viimase surm mattis lootused. Märatsev rahvas jõudis ka Versailles' lossi, kus sunniti kuningapere jätma oma residents ning sõitma Pariisi, et edasist tumedat tulevikku veeta Tuileries's. See oli märk kuninga allaandmisest ning monarhia kukutamisest. Marie-Antoinette ei lubanud seda alandust endale ning Ferseni abiga võeti ette põgenemisplaan. Esimene kukkus kohe läbi.
ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, Uue-Pornuse mõisnik 21 ning Uue-Kariste krahv 28 talu. Rahaliselt suurimaid tehinguid oli kaks: 1872 ostis Abja valla mees 60 000 rbl eest Abja-Vanamõisa ja 1870. aastal ostis Widriks 20 800 rublaga ära Penuja mõisa. Lisaks said teatud talude ostjad talumaadele lisaks metsamaad, ehituspalke, roovikuid ja küttepuid (Pärdi, 2007). Talude müümisel arvestas oma valla rahva huvidega kõige enam ilmselt Uue-Kariste krahv Fersen. Aastail 1865-1866 müüs ta 29 talust võõrastele ainult kaks, valdavalt jäid talud edasi nende seniste rentnike kätte. Aastaks 1870 oli Hallistes päriseks ostetud peaaegu 95% taludest, samal ajal kui Liivimaal tervikuna oli neid ainult 26% ja Eestimaal kõigest 5,5% (Pärdi, 2007). Elamud Halliste kihelkonnas ehitati esimene vanemaist taluelamuist arhitektuurilt teravalt eristuv elumaja 1899. aastal Kille tallu
many a woman for him. Before passing away, he repented of his sinful life and asked his kin to bury him next to the main portal of the church. All church-goers would then step over his gravestone and his sins would be redeemed. P o r g a s s a a r, Kristina; A l j a s, Eva-Grete; K u u s k e m a a, Jüri. Tallinn: Medieval capital. Tallinn: PhotoTour I Choir II Body III Vestry IV Chapel of the Freiherr von Güldenbandt V St. George's chapel VI The Fersen's sepulchar chapel VII Chancery of congregation room IX southwest chapel 1. Nicolaes Millich Epitaph of Johan Hastfer 1676 2. Box of the Mannteufels 1750s 3. Box of Patkuls 2nd quarter of the 18th cent. 4. Hermann Berents and Hinrik Martens Golgotha group on the transverse beam of the triumphal arch 1694 5. Arent Passer Grave slab of Otto von Uexküll 17th century 6. Arent Passer Perts of Carl Horn's sarcophagus 1601 7
paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte. Aastaid tegutses seal ka kool, kuid nüüd on seal Eesti Panga õppekeskus. (Särg, Harjumaa mõisad ja mõisnikud, 2006) lk 111- 114 Klassitsism Valga Jaani kirik
Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati PARIISI KOMMUUNIKS (LA COMMUNE DE PARIS) läks ägedaks vaidluseks, kas nii oleks ikka tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16 Põgenemist korraldas kuningannasse meeletult armunud Rootsist pärit aristokraat Hans Axel de (von) Fersen [fer´sen], (1755-1810); ta osales Ameerika Iseseisvussõjas prantslaste alluvuses; sõja lõppemisel esindas Rootsit Louis XVI õukonnas; tema armusuhet Marie-Antoinette'iga varjab saladuseloor; korraldas Louis XVI perekonna põgenemise, mis olekski ehk õnnestunud, kui ta poleks kuninga palvel poolel teel kutsari rollist loobunud; naasnud Rootsi, oli väga populaarne kuni 1807. a.; tapeti märatseva rahvahulga poolt Rootsi troonipärija matustel 1810. a
Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati PARIISI KOMMUUNIKS (LA COMMUNE DE PARIS) läks ägedaks vaidluseks, kas nii oleks ikka tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16 Põgenemist korraldas kuningannasse meeletult armunud Rootsist pärit aristokraat Hans Axel de (von) Fersen [fer´sen], (1755-1810); ta osales Ameerika Iseseisvussõjas prantslaste alluvuses; sõja lõppemisel esindas Rootsit Louis XVI õukonnas; tema armusuhet Marie-Antoinette’iga varjab saladuseloor; korraldas Louis XVI perekonna põgenemise, mis olekski ehk õnnestunud, kui ta poleks kuninga palvel poolel teel kutsari rollist loobunud; naasnud Rootsi, oli väga populaarne kuni 1807. a.; tapeti märatseva rahvahulga poolt Rootsi troonipärija matustel 1810. a
annaabi.ee 
