Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool
TurismimajandusalusedLoodushuviliste
täiskasvanute gruppKoostaja: Kaie Aavik2013Sisukord:
Objektid: 4
Abja -
Paluoja muuseum 4
Abja Mõis 4
Abjaku küla
kivikalmed 6
Hendrikhansu „Põrgu“
paljand 6
Lopa paljand 7
Vaida paljand ja koobas 7
Sissejuhatus:
Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad.
Tööeesmärk:
Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta
koguda ning huvitavat teada saada.
Kasutatud
meetodid:
Omalooming ja interneti leheküljed.
Sihtrühm:
Värskes õhus
viibimine , roheline mõtteviis, õhtusöök
mulgi päraselt.
Maakonna
üldtutvustus:
Lipp Vapp
Viljandi
maakond ehk
Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Loodus:Sakala
kõrgustik,
Soomaa ,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv
Pindala:
3422,49 km²
Elanikke:
49 255 (1.01.2012)
Maakonnalinn:
Viljandi
Marsruut:
Jõhvi–Tartu–Valga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid
Ajakava :
tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00
Objektid:
Abja-Paluoja muuseum
Muuseum
asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid
- muinasaeg, mulgid , kultuurielu, haridus , postiteenistus, tuletõrje, lasteaed , sport, haigla , raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik,
piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones .
Abja Mõis
Varasemad
teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504 . 17. sajandil
kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus
von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis
Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von
Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile
üle läks.Nähtavasti
ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von
Posse andis asja 1799. aastal kohtusse. Possede kasuks mõisteti
välja 38 000 hõberubla, lisaks seitse 16 kuni 26 aasta vanust
meessoost pärisorja.Uue
härraga polnud rahul ka Abja talupojad. 1798. aastal kurtsid nad
Voltveti kõrtsis oma halba elu Rencēni pärishärrale, Õisu
mõisniku vennale Friedrich von Siversile. Tema saatis kohale
maanõunike kolleegiumi komisjoni. Talupojad ei kaevanud mitte
niivõrd mõisniku kui mõisavalitseja Lofrenz Wissori peale. Talupoeg Lepa Jaak tunnistas, et seitsme päeva jooksul on teda üheksa korda
pekstud ja mõisavalitseja on teinud seda sellise ägedusega, et
„selg pragusid täis nagu puukoor ja augud peas”. Sado Märt oli
aga kaheksa päeva jooksul viis korda peksa saanud ja seda nii vitste kui ka piitsaga . Valitseja lükkas süüdistused ümber ja ütles, et
olevat käitunud vastavalt mõisniku instruktsioonidele.Talupoegade
ülestunnistustest jahmunud kolleegium määras Friedrich Adolf von
Stackelbergile 500 rubla trahvi. Vihane mõisnik pöördus keisri
poole. Stackelbergile määratud trahv tühistati ja Sivers tagandati
ametist. Halvast iseloomust hoolimata hakkas just Friedrich Adolph
von Stackelberg Abja mõisasüdant esinduslikult välja ehitama.Senine
häärber oli tagasihoidlik , puust laudkatusega ja väljastpoolt krohvitud seintega. Uus hoone kerkis aga kahekorruselisena ja
kivikatusega. Ridamisi kerkis ka kõrvalhooneid. Aidast ja
kivitallist moodustus härrastemaja ette sümmeetriline ansambel.
Aida ja talli vahele ehitati kolonnaad ja selle keskele nelja sambaga
kujundatud värav.Otse väravast algas mitme kilomeetri pikkune sirge
allee, mis viis Halliste Püha Anna kirku ja perekonna matmispaiga
ehk Solitude juurde.Ansamblisse
kuulusid teenijamajad, karjahooned, millest tähtsamad olid viina- ja
õlleköök, kaks vesiveskit ja üks tuuleveski, magasiait ja
menagerie – koht, kus julm mõisnik hoidis oma külaliste
lõbustamiseks metsloomi .Mõisnik palkas pargi kujundamiseks aedniku Johann Friedrich Semischi
Saksamaalt. Pargi kujundamisele andis häid võimalusi mõisasüdant
läbiv sügav org. Park laienes mööda oru külgi, oru põhjas
asetsesid tiigid poolsaarte ja saartega, purrete ja paadisildadega.
Samuti oli seal kaks paviljoni, millest üht on 1813 . aasta paiku
nimetatud Jaapani templiks ja teist Uueks templiks.Ühte oru nõlva
kaevati grott. Mõistagi istutati kõikjale rohkesti lilli. Efekti
mõttes toodi suvel kasvuhoonest pottidega välja ka agaave,
loorberipuid ja noori apelsinipuid. 1813. aastal oli neid mõisas
81.Võib-olla sellepärast, et Abja esimene Stackelberg oli südametu
ja toores, on tema järeltulijad rahva mällu jäädvustunud hoopis
soojemas valguses. Poeg Georg Gotthard Baron Stackelberg sai mõisa
enda nimele 1824. aastal, pojapoeg Reinhold ( Roman ) Johan Woldemar Baron Stackelberg valitses Abjat 1844-1878.Abja mõisas algas talude
raharendile viimine 1836. aastal ning nende päriseksmüük 1843.
Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923.
aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati
härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus
kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis
mõisahoonesse gümnaasium ja 1930. aastal kodumajanduskool, Teise
maailmasõja järel aga lastekodu . Lastekodu tarbeks ehitati hoone
vanem osa 1950. aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastatel tegutses
hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga
ait on säilinud, selle paariliseks olnud tall -tõllakuur on aga
hävinud.
Abjaku küla kivikalmed
Pärnu maantee ja Sarja tee vahel asetseb üks vana kalmekoht, mis pärineb
1211.aastast. Esimene eesti arheoloog Jaan Jung uuris seda kalmet ,
ning tema arvates oli see Läti Henriku aegne matusekoht, kui
lätlased tungisid eestlaste aladele ja siin hulgaliselt eestlase
maha tapsid .Kui lätlased olid läinud, siis need eestlased, kes olid
ellu jäänud, põletasid langenute surnukehad oma esivanemate kombe
kohaselt.Ennevanasti oli esivanematel komme, et enne matmist surnud
põletati ning tuha ja kontide peale kuhjati kive. Arvati, et
põletamine vabastab hinge maisest kehast ning ta saab vabana lennata
surnuteriiki - Toonelasse. Neid haudu nimetatakse tänapäeval
kivikalmeteks.Kivikalmetel käidi esivanemate hingedelt nõu ja abi
saamas. See oli samuti püha koht, sest siin puhkasid nende esivanemad , kelle hinged olid oma valgetes rüüdes läinud
Toonelasse. Miks just valgetes? Aga sellepärast, et mustades riietes
pidid hinged niikaua Toonela väravas seisma, kui musta värvi riided
valgeks pleekisid, alles siis avati Toonela värav ja hinged võisid
siseneda hinged maailma. Atika ohvrikiviAbja
vallas, Atika külas, Tammekänno talu metsas asub üks iidne
ohvrikivi, mis hämmastab meid oma suuruse ja igivana päritoluga.
Kunagi asus see kivi talu heinamaal ja oli kõigile kaugelt nähtav.
Nüüd ümbritseb ohvrikivi kohisev mets. Ohvrikivi on lauakujuline,
2.1 meetrit (m) pikk ja 1.5 m lai. Sellele kivile on jätkuks otsa
pandud 1.2 m pikk ja 0.6 m lai kivi, koos moodustavad nad ligemale
7-ruutmeetrise kambri põranda. Just need kaks lamedat kivi olevat
olnud ohvrikivid. Nende kivide ees on veel 1.2 m pikk ja 0.75 m lai
ja 0.45 m paks tahutud kivi, mis on teiste väiksemate kivide peal
niiviisi, et nende alt valgus läbi paistab.Vanarahvas teab rääkida,
et muistsel ajal tõi ümberkaudne külarahvas kivile ohvriande –
iga aasta esimest uudsevilja, et vili järgmisel aastal veelgi
paremini kasvaks. Kes aga ohvrikivile „uudist“ (uudsevilja) ei
viinud, sellele öeldud alati, et temal järgmisel aastal oma põllu
pealt midagi loota pole.
Hendrikhansu „Põrgu“paljand
Mõisaküla
poole sõites 7.kilomeetril Laatre teeristil näitab teeviit paremale
– Hendrikhansu paljand. Sõites 5 km Vana-Kariste poole suunab
teetähis veelkord paremale ja umbes 500 m pärast on Hendrikhansu
liivapaljand. Paljandi kogupikkus 67m ja kõrgus 6,9m, tekkinud
allikate toimel. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad
aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui
liivasse raiutud kunstiteosed . Legendi järgi elas ja tembutas siin
vanapagan.
Lopa paljand
Lopa
paljandi loodusala asub Abja vallas Atika külas, Pöögle (nimetatud
ka Lopa) oja kaldal . Punakaspruunist liivakivist kujunenud Lopa
paljand ehk „Lopa Põrgu“ on üks pikemaid huvitava ehitusega
Eesti looduslikke koopaid. August Kitzbergi kaudu on paljandil seos
Eesti kultuurilooga, nimelt Lopa talu on saanud tuntuks teoses "Kauka
jumal" kirjeldatud sündmuste tegevuskohana.
Vaida paljand ja koobas
Asub
Abjast 6km kaugusel Kilingi-Nõmme maantee lähedal, maanteest 800m
põhja suunas, Anniennu talu maadel. Koopasse sisenemine ei vaja
spetsiaalset riietust , kuna koobas on piisavalt kõrge ja enamikus
osas on põhi kuiv. Paljand on tähistatud looduskaitsele viitava
sildiga.Vaida koobas on teada olnud juba väga kaua ja rahvajutu järgi on siin sõdade ajal olnud pelgupaigaks kohalikele elanikele.
Siin olevat varjanud end isegi Rootsi
kuningas Karl XII, ning pärimuste järgi on siin olnud ka Vanapagana
elupaik.Vaida paljand ja koobas.Järjekord:
1.päev Abja Muusium, Abaja Mõis, Abjaku küla kivikalmed, Atika
ohvrikivi. Aeg: Vabaaeg peale kohalejõudmist, tubade jaotamine, 1.30 minutit , Abja
Muusium 1 tund, lõunasöök Abja Mõisa pargis sinna minna jalutades
30.minutit. Lõke on valmis lõunasöökiks 2 tundi. Toimub grillimine . Abjaku küla kivikalmed 1.tund , Atika ohvrikivi 1.tund
bussisõit kokku 30.min. 1.tund vabaaeg lõõgastumiseks. Õhtusöök
kell 19.30 Mulgi kõrtsis.2.päevHendrikhansu
„Põrgu“paljand, Lopa paljand, Vaida
paljand ja koobas.Aeg:
Hommikusöök
kell orienteeruvalt kell 9.00. Asjade kokkupakkimine 30.minutit ja tutvustus. Transport aeg 30.min. Lopa paljand aeg 1.tund.
Hendrikhansu „Põrgu“paljand bussisõit 30.min olemisaeg 1.tund
tagasitulles Vaida paljand ja koobas, ajaks 1.tund bussisõit
Abja-Paluoja 30.min. Lõunasöök Mulgi kõrtsis 1.tund. asjade bussi
viimine ja päeva kokkuvõte ning reisate tagasiside. Kell 17.00 on
kojusõit. Kell 21.00 Narva. Majutus toimub: Abja Õpilaskodu hostelisHostelis on 22 tuba (2- kohalisi 9 tk, 3- kohalisi 9 tk, 4-kohalisi 4 tk).
Dušš ja wc toas või kahe toa peale. Voodipesu ja kuivatusrätikute
komplekti laenutus. Lisavoodi võimalus. Ettetellimisel kuni 60
kohta.Mida selga panna? – Jälgida ilmateadet!
Hinnas :
toitlustus, majutus, trantsport, välja arvatud esimese päeva lõuna-
meie poolt grillimis võimalus.Hommikusöök:
Kama unistus , Omlett peekoniga , jook( piim, tee, kohv, mahl) –kõik
ühe hinnaga.Õhtusöök: Mulgipuder peekoniga( samad joogid mis hommikul omal valikul ).Lõunasöök:
Mulgi šnitsel ja joogid.Ühele
inimese maksumus kokku : 185.- Euri.
Giid
olen mina. https://maps.google.com/maps/ms?msid=205202434699879958250.0004c9534ab7c16254cbb&msa=0&ll=58.101831,25.422363&spn=0.322195,1.042328 Lisa
märkus: Sõidud ajavaruga. Bussijuht hinna sees.Kogumaksumus:
3700 Eurot
Lisa:
http://abjamaaturism.wix.com/abjamaaturis m http://maps.google.com/
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaie Aavik
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid