Karksi vald (0)

Karksi - Nuia Gümnaasium
KARKSI
VALD
REFERAAT
Koostaja :
Erki Maling 8a kl
Juhendaja
Karin Valksaare
Karksi-Nuia 2008

SISSEJUHATUS

Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida.

AJALUGU JA SÜMBOOLIKA

12Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste , Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas.
13. sajandi lõpul moodustati Eestis esimesed kihelkonnad, mis tähistasid halduslik-territoriaalset üksust ja ühtlasi maakiriku koguduse piirkonda. Nende hulgas oli ka Karksi kihelkond oma linnuse ja lossiga.
Aegade jooksul on Karksi loss ja tema valdused sattunud korduvalt sõjatulle. Siin on peremehetsenud sakslased, leedulased , poolakad, rootslased ja venelased allutades kunagised vabad talupojad pärisorjadeks-teoorjadeks-rentnikeks. Karksi kihelkonna maa-ala on jaotunud Karksi, Polli ja Pöögle mõisa vahel.
19. sajandi teisel poolel oli ajalooline Mulgimaa tuntud oma rikaste talude ja linakasvatuse poolest. Suuremate maanteede ristumiskohale rajasid käsitöölised oma asula, Nuia küla, millest on aastatega kasvanud praegune vallakeskus – Karksi-Nuia linn.
II Maailmasõda ja sellele järgnenud okupatsiooniaastad laastasid külad. Kahe suurküüditamisega saadeti Siberisse Karksi kihelkonnast 249 inimest (E. Piir).
Nõukogude võimu aastatel loodud väikesed kolhoosid liitusid 1971. aastal Karksi kolhoosiga ja riikliku ühismajandi Kõrgemäe sovhoosiga ühendati väikemajandid Pööglest Lillini. Omaette jäi Polli Aianduse Instituut aianduse teaduskeskusena.
Peale Eesti taasiseseisvumist alanud põllumajandusreformi käigus moodustati aastatel 1992-1993 Karksi ja Kõrgemäe suurmajanditest mitmed põllumajanduslikud ühistud. Praeguseks on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine.
Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. Kuni 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939. aastal ühendati need Karksi vallaks ja kuulutati Viljandi maakonna osaks. Aastail 1950-1962 kuulus ala Abja , hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973. aastal liideti väikesed külanõukogud. Polli külanõukogu baasil loodi 13. veebruaril 1992. aastal Polli vald, mis 28. oktoobril 1997. aastal nimetati vabariigi valitsuse määrusega Karksi vallaks.
Karksi valla piiridesse kuulus ka Nuia küla, mis asustuse tihenemisega sai 1945. aastal alevi õigused. 1952. aastal Nuia asutatud masinatraktorijaamast kasvas aastatega Nuia EPT, mis tõi piirkonda arengueeliseid.
1987. aastal said nuialastest Karksi-Nuia alevi elanikud ja 1993. aasta 10.augustil anti Karksi-Nuiale linna staatus.
1999. aasta sügisel ühinesid Karksi-Nuia linn ja seda ümbritsev Karksi vald üheks omavalitsuseks nimega Karksi vald.
3

ASUKOHT

Karksi vald on ligikaudu 4200 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonnas Helme vallaga.
Karksi valla pindala on 322,29 km2 (ca 9,4% Viljandimaast, arvestamata Võrtsjärve). Karksi vald koosneb 20 külast (kogupindala 319,33 km 2) ja valla keskosas asuvast Karksi-Nuia väikelinnast, mille pindala on 2,96 km24.
5

RAHVASTIK

6Rahvaarv külades ja Karksi-Nuia linnas 1. jaanuari seisuga aastatel 1999 - 2008
Küla/aasta
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Ainja
76
80
77
77
70
68
63
60
61
58
Allaste
57
60
68
70
69
67
58
59
56
51
Hirmuküla
51
48
47
46
45
45
45
45
45
46
Karksi
661
655
643
628
607
590
577
581
558
538
Karksi-Nuia
2278
2269
2195
2178
2159
2144
2082
2059
2027
1975
Kõvaküla
85
86
85
83
78
78
75
74
66
65
Leeli
84
75
72
73
66
70
73
75
71
80
Lilli
160
161
158
155
150
145
141
144
141
138
Metsaküla
89
85
86
88
83
83
78
80
75
74
Morna
73
71
68
57
53
51
54
52
50
55
Muri
23
23
24
25
24
22
25
27
31
29
Mäeküla
38
37
36
34
32
31
31
31
28
26
Oti
66
62
59
59
57
53
51
51
48
45
Polli
307
296
281
267
272
263
264
261
250
252
Pärsi
88
88
88
88
83
81
80
75
67
71
Pöögle
81
83
80
82
83
83
78
73
68
71
Sudiste
160
158
154
148
148
152
145
143
144
143
Suuga
18
17
15
15
14
14
14
14
14
14
Tuhalaane
160
153
150
144
146
153
151
144
139
124
Univere
58
59
61
59
58
58
55
48
48
47
Äriküla
171
181
180
172
156
152
149
149
144
136
Küla määramata
 
 
 
 
 
8
9
9
10
10
Vallas kokku
4761
4747
4627
4548
4453
4381
4298
4254
4141
4048

KARKSI VALLA LIPP

Karksi valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Karksi valla lipp, aastatel 1995 - 1999 oli see lipp kasutusel Karksi-Nuia linna lipuna.
Lipp kinnitati 7. juulil 1995 Karksi-Nuia linna lipuna. Peale Karksi-Nuia linna ja Karksi valla ühinemist ühtseks Karksi vallaks 8. juunil 1999 võeti valla lipuna muutmata kujul kasutusele Karksi-Nuia linna lipp.7
Karksi valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaallaiust, kollane, valge, roheline. Laiud moodustavad ülevalt alla 3/7, 1/7 ja 3/7 osa lipu laiusest. Lipu värvid Pantone värvitabeli järgi on kollane – PMS 116 CV ning roheline – PMS 328 CV.
Lipu pikkuse ja laiuse suhe 11:7 ning normaalsuurus 105x165 cm.
Karksi valla lipp heisatakse:

Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel .

Ajutiselt valla pidupäevadel.

Suhtlemisel teiste omavalitsustega.

Muudel avalikel üritustel.

Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.

Karksi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujal selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

Karksi valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga

TALVISED VAATED

Teringi raba8
Karksi ürgorg9

KOKKUVÕTE

Ma arvan, et sain Karksi valla kohta palju uut ja huvitavat teada. Oli palju pisikesi ja esmapilgul tähtsusetuid fakte, mis olid siiski väga huvitavad. Imestama pani ka see, kui suur on erinevates külades inimeste arvu vahe, väiksemates külades võib olla alla saja inimese, aga valla suurimas külas on neid koguni üle kuuesaja. See kõik on väga huvitav ja vajaks põhjalikumat edasiuurimist. Töö oli tehtud arvuti tunnis ja rohkem tekstitöötlus programmiga tutvumiseks, kui uute teadmiste kogumiseks. Seetõttu ei ole ka enamik tekste minu enda kirjutatud.
SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 3
ASUKOHT 5
RAHVASTIK 5
KARKSI VALLA LIPP 7
TALVISED VAATED 8
8
KOKKUVÕTE 9
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karksi-Nuia_suurvapp.png
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_vald
3 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=67
4 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=72
5 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=33&Itemid=73
6 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=74
7 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_valla_lipp
8 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_rsgallery2&Itemid=39&page=inline&catid=26&id=626&limit=1&limitstart=1
9 http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.sakala.ajaleht.ee/160306/gfx/530144184710ef747_1.jpg&imgrefurl=http://www.sakala.ajaleht.ee/160306/esileht/artiklid/5020210.php&h=93&w=139&sz=7&hl=et&start=1&tbnid=sOD7VGQfH4cxLM:&tbnh=62&tbnw=93&prev=/images%3Fq%3Dkarksi%2B%25C3%25BCrgorg%26gbv%3D2%26hl%3Det
10