1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.8)Mida suurem on erinevus elektronegatiivsuste vahel,seda polaarsem on. 1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Mole...
elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast elektronegatiivse aatomiga nind kus esineb polaarne molekulide H-side on tugevam kui teised molekulivahelised jõud ja seetõttu kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat e. H-side tõstab aine keemistemp.
· kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhid · Suhteliselt plastilised · Peegeldavad hästi valgust Keemiliste sidemete liigid Kovalentne side molekulvõre ja kihiline võre Iooniline side ioonvõre Metalliline side metallvõre · metall+mittemetall iooniline side · mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side · mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side · metall lihtainena metalliline side
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, ...
Metallides esineb aatomite vahel erilist tüüpi keemiline side- metalliline side, mis tuleneb metalliliste elementide aatomiehituse iseärasustest. Metallides saavad väliskihi elektronid suhteliselt kergesti minna ühe aatomi juurest teise aatomi juurde. Seetõttu tekib metallides aatomite vahel metalliline side, kus ühiseks muutunud väliskihi elektronid seovad kõiki aatomeid metallikristallis. Metallides esinevat metallilist sidet selgitab elektrongaasi mudel, mille järgi metallvõre koosneb metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. Metallide iseloomulikud tunnused(omadused) hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus jne- on tingitud metallilistest sidemetest. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub.
Suurenemine: H-Br, H-Cl, H-F. Vähenemine: H-F, H-Cl, H-Br. 17. Vesiniksideme mõju aine omadustele. Näiteks millisel ainel on kõrgem või madalam keemistemperatuur/ parem või halvem vees lahustuvus kas a) HF või b)HBr Vesinikside parandab lahustuvust vees. a) NaOH - iooniline side, ioonvõre, mittemolekulaarne b) H2S - polaarne kovalentne side, molekulvõre, molekulaarne c) Cu - metalliline side, metallvõre, mittemolekulaarne d) Si - mittepolaarne kovalentne side, aatomvõre, mittemolekulaarne 18. Vesiniksideme moodustumine. Näiteks: milliste molekulide vahel saab moodustuda vesinikside a)NH 3 b)CH3CH3 c)H2 d)CH3OH e)CH3OCH3 f)CH3COOH a)HF - on parem lahustuvus vees ja kõrgem keemistemperatuur b)HBr - on halvem lahustuvus vees ja madalam keemistemperatuur 19. Millised punktiiriga kujutatud vesiniksidemed on märgitud valesti? Parandage vead (sellel ülesandel on
meeldejääv. Õue minnes ei paistnud päike isegi veel puudelatvadeni, ehkki taevas oli juba virsikuvärvi. Koht,kus ma viibisin, asus orus ning ümberringi olid jõukad majad. Kõige enam vapustas mind maja või isegi mõis, mis asus meie ööbimispaiga kõrval. Seda mõisa ümbritsesid väärikad taimed. Need rippusid mööda maja alla, varjates maja kaitsvalt nagu embavad käed. Telliskivid olid värvitud puhast valget värvi. Verandat piiras sepitsetud metallvõre. Mind tabas suur avastamisrõõm maja ka seest näha. Otsustasin mõisa uksele koputada ja uurida kas näeksin ka seestpoolt. Vastu tuli kaunis naine. Ta juuksed, mis olid sirgeks kammitud ning keskelt lahku aetud, piirasid nägu. Ta oli lahkelt nõus hoonet näitama. Sisse astudes avanes imeline vaade suurele trepile, mis viis teisel korrusele ning seina keskele oli paigutatud selle pererahva sugupuu. See oli hingemattev. Kuid alguses tutvustas daam
MOLEKULVÕREKS. Mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nim AATOMVÕREKS. SiO2, SiC, BrC. Mittepolaarne kovalentne side- sarnased mittemetallid. Polaarne kovalentne side- erinevad mittemetallid. Vesinikside- seotud hapnikuga, lämmastiku või flooriga. Metalliline side- tegemist metalliga. H2S- polaarne kovalentne side, molekulvõre. P4- Mittepola. Kov. Side, molekulvõre. LiF- iooniline side, ioonvõre. Al-metalliline side, metallvõre. SO3- Polaarne kov. Side, molekulaarne. Si- mittepol. Kovalentne, mittemolekulaarne. SiO2- polaarne kovalentne side, mittemolekulaarne. Fe- metalliline, mittemolekulaarne. Cl4- polaarne kovalentne, molekulaarne. H2S ja P4 on madala sulamistemp. (kovalentne side) Suurenemise järjekorras. H-As, H-Se, H-Br. VÄÄRISGAASID- esinevad üksikaatomitena, väliskihil on 8 elektroni ja ongi kõige püsivam olek. VESINIKSIDE- H2O, CH3OH. (hapnik ja vesinik) Pole tasakaalustatud, - aine on polaarne
KEEMIA Aatom-aineosake mis koosneb aatomituumast ja elektronidest;molekuli koostisosa Alus-aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid-hüdroksiid millel avalduvad nii alulised kui ka happelised omadused Anioon-neg. Laenguga aatom või aatomite rühmitus Elektronegatiivsus-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementa...
http://www.abiks.pri.ee LEELISMETALLID Nende aatomite väliskihi elektron valem on ns1. Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib
Ioonilineside vist.. JA siis Cl tõmbab enda pole Na `'täppi'' 8. Polaarne kovalentne side tekib siis kui üks element tõmbab elektronpaari rohkem enda poole, see tähendab, et ta on elektronegatiivsem ( perioodis ja rühmas alt üles) Mittepolaarne elektronpaar jaguneb võrselt mõlema aatomi vahel. Seega: H-F H-Cl H-Br. 9. NaOH iooniline side, ioonvõre, mittemol. H2S polaarne kov side, molekulvõre, molekulaarne. Cu metalliline side, metallvõre, mittemol. Si mittepolaarne kov side, aatomvõre, mittemol. 10. Vesinikside tekib vesiniku ja F / O / N vahel. Vesiniksidemega ainetel on kõrgem keemis ja sulamistemp ja kui need ained moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid, siis nad lahustuvad hästi.. HF vesinikside. HBr pole vesiniksidet seega, HF kõrgem keemistemp ja lahustub paremini vees.. 11. õp ül 12 lk 58 vesinikside on: kahe HF molekuli vahel; HF ja H2O vahel; H2O ja NH3 vahel
kultuur. Antiik-Rooma (Teater) "Teatrihooaeg" Roomas kestis aprillist novembrini. Etendusi rahastasid võimukandjad ja rikkad kodanikud, kus nad endid avalikkuse ees ka näitasid. Vaatajaid püüti köita eeskätt lavakujundusega, imede ja eriskummaliste juhtumitega, tantsuetendustega, lauludega ja muusikaga. Marcelluse teater Vaatemängud (Colosseum) Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis mahutada kuni 50 000 inimest. Keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest Akveduktid Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse,
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
Nt: Hcl, CO2 Mittepolaarne kovalentne side Ühesuguste mittemetallide vahel. Nt: H2, Cl2, O2, N2 Vesinikside Esineb kui vesinik on ühenduses fluori (F), hapniku (O2) või lämmastiku (N2) aatomiga. 4) Kristallvõre tüübid: 1) Molekulvõre Tahked ained, mis koosnevad molekulidest. Nt. suhkur 2) Ioonvõre Ioonilise sidemega ained. Nt. sool 3) Aatomvõre Aatomitest koosnev aine. 4) Metallvõre Esineb metallidel. 5) Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Madala sulamistemperatuuriga tina (230 kraadi) Keskmise sulamistemperatuuriga alumiinium Kõrge sulamistemperatuuriga vask, raud, volfram. Kõvadus Vastupidavus kriimustustele. Tugevus Vastupidavus painutustele. Elektrijuhtivus Mida rohkem vabu elektrone, seda rohkem juhib aine elektrit.
püüdsid. Kokkuvõtte Roomlased armastasid väga veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Mõõgavõitlejate jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased veel hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Ka teatrielamused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid need polnud nii populaarsed. Populaarsemad staadioniteks olid Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis mahutada kuni 50 000 inimest, keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest, lisaks etendustele, mis kujutasid kuulsaid ajaloolisi lahinguid, sealhulgas ka merelahinguid (naumachiae) veega üleujutatud areenil või linnade piiramisi, mis lõppesid ehtsa verevalamisega, võis Colosseumis vaadata pealt hukkamisi, ristilöömisi ja inimeste kiskjatele söödaks heitmise õudset vaatemängu ja oma kavandi poolest on Circus Maximus maailma, keset kosmost asuva Maa sümboolne võrdkuju.
28. EM abiseadmestik. Ehitusmasinate abiseadmistikku kuuluvad kõik need elemendid ilma milleta masin saab edukalt sooritada oma põhilisi tööoperatsioone, kuid pole täidetud ohutusnõuded, ergonoomilised nõuded või ei saa kasutada ööpäevaringselt või aastaringselt. Nt kapotid, valgustusseadmed jne. 1. ROPS- tüüpi kabiinid ja varjed on varustatud tugevate elementidega, mis kaitsevad masinisti masina võimalikul ümberminekut 2. BFOPS- omavad tagakülje külge kinnitatud tugeva metallvõre, mis kaitsev masinisti tagasuunas kabiini peale lendavate esemete eest 3. FOPS- on varustatud tugevdatud katusega, mis kaitsevad masinisti võimalike masinale pealekukkuvate esemete eest. 29. Hüdrosilindrite põhiparameetrid. a) silindri sisediameeter b) kolvivarda diameeter kolb- tüüpi silindritel c) kolvi või plunseri käigupikkus d) max töörõhk 30. Pneumomootorite ülesanne ja liigitus. Pneumomootoried kasut. pöörleva liikumise saamiseks
eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili eeskujude järgimist eesti arhitektuuris. Hoonet katab kõrge punaste S-kividega kelpkatus.Fassaad on rahulik ja hästi proportsioneeritud. Ülemise korruse aknad on väiksemad ja akendevahelise müüritise pinda katab diagonaalmuster, alumisi suuremaid aknaid ühendab metallvõre (Abja maaturism). 11 AJALOOLINE KAARDIMATERJAL Kaart 1. Eestimaa/Liivimaa 1839 (Maaamet, 2017) Kaart 2. Abja 1907 (Maaamet, 2017) 12 Kaart 3. Abja 1938 (Maaamet, 2017) Kaart 4. Abja-Paluoja aleviku plaan 1931 (Maaamet, 2017) 13 Kaart 5
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
aastal. Sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilist õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Kiriku ehituse plaan vastas Peeter esimese üleüldisele poliitilisele ja kultuurilisele hoiakule, mis soosis euroopastumist ja vene kultuuri kaasajastamist Euroopa elementidega. 25. mail 1765. aastal sai andeka Peterburi arhitekti Pjotr Jegorovi projekt kõrgemalt poolt heakskiidetud. Hiljem kujundas Jegorov koos J. Feltjeniga Peterburi Suveaia Neeva-poolse azuurse metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Ehitusel juhatas töid Majanduskontori arhitekti abi I. Jakolev, kes saadeti pärnusse projekti realiseerima. Selline komandeeringu praktika oli tol ajal üsna levinud. On teada, et Jakolev ehitas Moskvas kellegi teise arhitekti projekteeritud Püha Klimenti kiriku. Koos Jakoleviga saabusid ka ehitajad.22 Pärnu Jekateriina kirik oli Kreeka risti kujulise põhiplaaniga, mis oli keskkupliga
Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted E...
( kreeka keelest foto - algtähenduses valgus) 1887. a. pani H. Hertz tähele, et sädemiku kuulikeste (elektrofoori, elektrimasina) kiiritamisel ultraviolettkiirtega hõlbustub sädemete tekkimist nende vahel . Nähtust, kus elektronid ainest välja ,, rebitakse " nimetatakse väliseks fotoefektiks. Joonisel on välise fotoefekti seadme põhimõtteline skeem. Alalisvooluallika positiivse poolusega on ühendatud metallvõre V. Vooluallika negatiivse poolusega on ühendatud metallplaat P. Võre ja plaat on asetatud rööbiti teineteise lähestikku. Skeemis on tundlik elektriline mõõteriist galvanomeeter, mis töötab ampermeetrina ja teeb kindlaks voolu olemasolu. Plaati valgustati. (Kasutati ultravioletkiirgust). Sellel aja mõõteriist näitas voolu olemasolu. Toimus fotoefekt. Fotoefekt on kvantnähtus: et elektron ainest väljuks, peab ta neelama footoni. Footoni energia hf läheb täielikult üle elektronile
tetragonaalne; 3) rombiline; 4) heksagonaalne; 5) monokliinne; 6) trikliinne; 7) trigonaalne. Kristallvõrede tüübid osakeste järgi: 1) aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (nt teemat); 2) molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutraalsed molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (nt nafaliin); 3) ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4) metallvõre kristallvõre sõlmpunktides on positiivsed ioonid; 5) kihilised ahelakujulised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtidevahelised sidemed on nõrgad, kihis eneses tugevad. Kristalseid aineid saab üle viia amorfsesse olekusse ja vastupidi; on aineid, mis võivad olla samaaegselt nii kristalne kui amorfne, nt polüetüleen. Kas on võimalik identifitseerida jah,vt eelmist vastust. 25. Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes? Vee Ca 2+ ja Mg2+
jõujoonel kohal, kus magnetvälja tugevus on kõige suurem. Et piki kitsast lainejuhi külge on jõujooned suletud ringjooned, mis lõikavad lainejuhi keskjoont täisnurga all, siis peab pilude asetus kitsa ja laia lainejuhi seinal olema erinev. Tegelikult asuvad malekorras poole lainepikkuse kaugusel üksteisest, kaldu ühele ja teisele poole. Pilude arv ja antenni pikkus määrava antenni suunakarakteristiku laiuse rõhttasandis. Pilude ette asetatakse metallvõre, mille ülesandeks on elektrivälja püstkomponendi vähendamine. Võre vähendab ka sademete mõju vastuvõtul. Lainejuht lõpeb neelajaga – keraamika seguga täidetud ja 45 kraadise nurga all paigutatud kinnine lainejuhi ots, mis ei kiirga energiat tagasi, vaid muundab selle soojuseks. Püsttasandis määrab suunakarakteristiku laiuse ruupor. Ruupor suletakse ülikõrgsageduse dielektrikuga, mis on 3,2 cm pikkusega lainetele läbipaistev. Antenni ümberlülitid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
