NÕO REAALGÜMNAASIUM UURIMUS KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. .....................................................................................................
https://www.muis.ee/digitaalhoidla/a hetkelist pi/meedia/pisipilt?id=d2649a53- suudlust enne 364 afc4-4d58-a862-32e45dc9d50f pikka ööpäeva teineteiseta. Tõru-Tõnn Parts Sander Kodasmaa Tanel Kaubi Pärnu Ühisgümnaasium G1D 2018 Kasutatud allikad: https://digikogu.ekm.ee/est/virtuaalnaitus? ex_id=7&cat_id=19&item_id=379 https://www.muis.ee/museaalView/1126475 https://et.wikipedia.org/wiki/Amandus_Adamson https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kunstimuuseum https://digikogu.ekm.ee/est/virtuaalnaitus? ex_id=7&cat_id=19&item_id=379
elanike. Lisaks põllumajandusele aitas kihelkonna edule kaasa ka kitsarööpalise raudtee valmimine – tekkis Mõisaküla asula, millest hiljem kujunes linn ning Abja-Paluoja alev. Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid
Nagu Abjatki, on Halliste kirikukihelkonda esmamainitud 1504. aastal. Halliste kihelkonnas elas 1922. aasta rahvaloenduse andmeil 8998 inimest, talundeid (1925. aasta andmeil) oli 1170 (Pärdi, 2007). Koosseis Halliste ja Karksi moodustasid 1587-1877 kakskikkihelkonna, mille pastoraat oli Hallistes. Valdadest said omavalitsuslikud haldusüksused 1866. aasta vallaseadusega ja algas mõisavaldade liitmine. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal 9 valda: Abja, Kaarli, Kaubi (ka Uue-Pornuse), Vana- Pornuse, Penuja, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. 20. sajandil toimusid suuremad muutused Halliste kihelkonna valdades. 1901. aastal liideti Vanamõisa vald Abja vallaga. 1920 lahutati Mõisaküla Abja vallast ning sellega kinnitati Mõisaküla alevi asutamine. Seoses valdade reformiga jäi 1939 aastal Halliste kihelkonna alale 4 omavalitsust: Abja ja Rajangu vald ning Mõisaküla linn Pärnumaal ning Rimmu vald Viljandimaal (Pärdi, 2007)
Viimastel aastatel on hakatud loomakasvatushooneid rohkem taaskasutama, mida on soodustanud EL põllumajandustoetuste süsteemi rakendamine. Sellest tulenevalt on Puurmani vallas loomakasvatusest kujunemas taas peamine keskkonna, eriti põhjavett mõjutav tegur. Suuremad loomafarmid Puurmani vallas: Lillevälja seafarm, Saduküla veisefarm, Pikknurme veisefarm. Lillevälja seafarm. Farm paikneb Puurmani alevikust ca 0.5 km lõunapool Altnurga külas Lillevälja katastriüksusel. Omanikuks on Kaubi Farmid OÜ. Lillevälja seafarm on spetsialiseerunud põrsaste tootmiseks, mistõttu seal puudub nuumaosakond. Farm on osaliselt rekonstrueeritud tänapäeva nõuetele vastavaks. Kasutusel on 1650 emiskohta ning aastatoodanguks on 36 300 põrsast. Tekkiv sõnnikukogus (vedelsõnnik) on arvutuslikult 5950 m 3, mille mahutamiseks on farmi territooriumile ehitatud sõnnikuhoidla mahutavusega 6000 m 3. Farmi laiendamise ja täismahus kasutamise kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine 2008
Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858
Peale vahetusaastat on suurema tähtsuse saavutanud väärtus enesemääratlemine, ehk olulisemaks muutus sõltumatus teistest ning ise oma tegevuste üle otsustamine. Enne ja pärast õppeaastat ei toimunud õpilaste väärtustest erilisi muutusi. Toimusid mõningased ümberhindamised väärtuste enesemääratlemine, turvalisus, kõikehõlmavus ja saavutus puhul, kuid väärtuste hierarhilises struktuuris sellest hoolimata suuri muutusi ei toimunud. Saale Kaubi uurimistöö: VAHETUSAASTA MÕJU EDASISELE TÖÖ- JA ELUKÄIGULE Tulemustest selgus, et peaaegu pooltel vastajatest (40 %) toimus tänu vahetusaastale muutusi õpingute- ja töövalikutes. Seda eelkõige tänu omandatud uuele keelele, vahetusriigis tekkinud sidemetele ja vahetusperekonnale. 65,7 % vastajatest tõdesid, et vahetusaasta mõjutusel tekkis neil mõni uus huvi, hobi või elukutse eelistus. Rahvusvahelises plaanis on tööelus
2194 109 2091 Arg Eve Tartu 05:13:03 N35 798 17 3015 Birkentala Raivita Läti 03:46:12 N35 1729 66 1539 Darzniece Daiga Läti 04:33:04 N35 1589 58 1714 Dukan Diana Tartu 04:25:16 N35 2365 127 2254 Kallak Kaire Tartu 05:50:09 N35 2044 95 1915 Kams Eva Tartu 04:55:43 N35 1822 73 1597 Kaubi Kristel Harju 04:39:14 N35 2426 143 1985 Kiisk Katrin Tartu 06:25:10 N35 1324 42 1147 Kriisa Tiina Lääne-Viru 04:11:34 N35 1595 59 1764 Käpa Epp Tallinn 04:25:36 N35 2413 141 2934 Künnapuu Angelika Järvamaa 06:18:48 N35 2093 100 1691 Kütt Liina Pärnu 04:59:58 N35 2233 115 1897 Lepik Astrid Tartu 05:18:33 N35
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
