Ajaloo arvestus (0)

Absolutism Prantsusmaal
Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat , kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI „Riik – see olen mina!“. Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik.
Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu . Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe. Prantsusmaa protestandid ehk hugenotid kuulutati ketseriteks ning nende kindluslinn La Rochelle piirati kuningaväe poolt sisse. 1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati.
Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati.
Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad vabatahtlikult oma usust ning pöörduvad katoliiklikusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud , vallandati riigiametitest ning pandi sõjaväe majutamisel ränk koorem. Kuna hugenotid jäid oma usule siiski truuks tühistas Louis XVI Nantes ’i edikti ning protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Tulemuseks oli hugenotide maalt lahkumine kuid ka oodatud usuline ühtsus.

Parlamentarism Inglismaal
Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendia, mille kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli. Nende omavaheliseks tüliõunaks sai peamiselt maksude kehtestamine. Pärast James I, tuli troonile ta poeg Charles I, kes üritas kehtsetada makse parlamenti eirates. Selle peale kuulutas parlament maksude maksmist riigivastaseks teoks. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640 tuli kokku pikk parlament. Parlament koosnes Ülemkojast (kõrgaadlikud ja - vaimulikud ) ja Alamkojast (liikmed valiti). Kuninga halva positsiooni tõttu nõudis parlament võimalikult suuri järeleandmisi. Parlamendi loata kehtsestatud maksud tühistati, kuningalt võeti õigus parlament laiali saata.
1642 kasvas kahe leeri vastasseis üle kodusõjaks ning Charles I põgenes Londonist . Sõjalise ülekaalu said parlamendi toetajad, silmapaistvat edu saatis Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge.
Kas parlamendis eneses oli usulistes küsimustes erimeeli. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independendid nõudsid isiklikku usuvabadust mitte riiklikku religiooni. Enamus parlamendis eelistas aga kirikukorraldust. Seepeale hõivas Cromwell Londoni ning tegi parlamendis puhastuse . Allesjäänud parlamenti kuulus vaid kümnendik esialgseslt ning Ülemkoda oli saadetud laiali. Samuti mõistis uus parlament kuninga kui türanni surma. 1649 . aastal Charles I hukati.
19. mai 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelikult kehtis riigis aga sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, sest kardeti, et need toonuksid kaasa Cromwelli režiimi lagunemise. Parlament küll lagunes kuid uuel moodustamisel said hääleõigused vaid indenpendentide kogudused ehk jätkati Cromwelli režiimi. Äärmuslike puritaanlike vaadetega Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne. Kõik lõbu oli kuulutatud patuks. Pärast Cromwelli surma pärandus võim ta pojale Richardile, kes aga loobus troonist.
Pärast Cromwelli surma astus troonile hukatud kuninga poeg Charles ll. Kuulutati välja usuvabadus ning taasatati parlamendi ülemkoda. Pärast valimisi tekkis kaks leeri: toorid ja viigid. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist, viigid aga esindasid usulist tolerantsus ja õigust seista vastu kuninga omavolile. 1697 avaldati isikuvabaduste akt, mis keelas kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangistada. Restauratsiooni tulemusena kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia .
Charles II järel troonile tulnud James ll veretu kukutamine ning William lll võimutulek on tuntud kui Kuulsa revolutsioonina. Inglasi ärritas James ll katoliku uskus astumine mille peale parlament kutsus troonile James ll vanema tütre Mary , kes oli abielus Madalamaade asevalitseja Oranje Willemiga. Uus valitsejapaar allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni „Õiguste billina“, mis on jäänud üheks Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks.
Stuartite võimuletulekust alanud Šotimaa ja Inglismaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik.

Valgustusajastu
Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse – Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku.
Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna.
John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Selle tasakaalustamises ei tohtinud ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi hooleks. Samuti pidas ta vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist.
Montesquieu elutööks sai „Seaduste vaimust“, milles eristas ühiskonnast sõltumatuid ja kirjutatud seadusi. Inglismaad eeskujuks võttes toetas ta võimude lahususe põhimõtet. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu sõltumatut kohtuvõimu.
Voltair pidas ideaalseks valitsusviisiks monarhiat.
Rousseau seletas ühiskondliku lepingust kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused jm ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele.
Kameralistid leidsid , et üksikisik saasb elada õnnes ja rahulolus vaid riigi poolt toetatuna. Samuti pidasid nad vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof et korraldused vastaksid ühiskonna vajadusele.
Füsiokraadid pidasid riigi sekkumist majandusse lubamatuks kunasee kahjustab nii üksikisiku õigusi kui ka tervet majandust. Samuti pöörasid nad oma tähelepanu talurahvale kui suurimale makse maksva ühiskonnakihile.

Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal

Friedrich Wilhelm I – Preisimaa kuningas, kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, valdava osa riigi sissetulekust kulutas sõjaväele, riigiasjade üle otsustas ainuisikuliselt.
Friedrich II – loovam, nõudis kohtunikelt õigusalast haridust ehk tekkisid riiklikud eksamid , kuninga valdustest kaotati pärisorjus, merkatinistlik majanduspoliitika (ei veetud sisse midagi).
18 sajandiks sai Austriast kirju riik – Belgia alad, Itaalia alad, Türgi ungarlaste ja slaavlastega asustatud alad.
Keiser Joseph II – protestandid said elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, anti välja tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati riigi võimule, vähendati kirikupühade arvu, kaotati surmanuhtluse , kehtestati 7 aastat kohustuslikku kooliharidust, tekkisid rahvakoolid ning riiklik õppekava. Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus.

Absolutism Venemaal

Ivan Julm – tatarid ja opritšninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus.
Segaduste aeg – seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Šuiski.
Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola kuningapojale pakuti trooni, sellest aga keeldus ta isa. Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt.
Romanovi valitsema panemisel välditi uute isehakanute teket. Mihhaili ja ta poja valitsusaeg oli kuldaeg. Poliitiline eraldatus vormis kultuuri.
Nikoni kirikureform – kirikukombestikke üritati ühtulstada, see tekitas aga meeleavaldusi. Tüli vanausulise ja uuemate vahel.
Peeter I – põhjasõja käigus uus sõjavägi. Kirik allutati riigile. Üldine isikumaks (ei maksnud aadlikud ja vaimulikud), rahvaloendus . Pealinnaks sai Peterburg . Euroopalikumaks muutmine, aastaid loendati Kristuse sünnist.
Palepööre – Jelizateva hoidis sisepoliitika stabiilsena, Peeter III tuli troonile kuid kukutati, uus troonile tulija oli Katariina II.
Katariina II – valgustatud absolutismi ajastu Venemaal. Jätkus modernseerimine. Soovis kehtestada uue seadustiku kuid see jäi vastuvõtmata, Katariina ei soovinud aadelkonnaga vastuollu minna. Tekkis uus Peeter III ehk Pugatšov, kes sai oma kontrolli alal kogu Volgamaa. Ta allutati Türgi vägede abil, vangistati ja hukati. Katariina ajal kasvas üles põlvkond, kes oli harjunud sõnavabaduse ja stabiilsuse ning nemad hakkasid kujundama Venemaa uut palet.

???

Muutused sõjanduses

Palgaaremee – ühiskond oli rikkam ja kuningas vajas tugevamat tuge
Uus armee – eraettevõtjatest loobuti ning riigivõim hakkas armeed juhtima . Kehtestati riiklik sõjväekohustus. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees.
Sõjvägi – jalavägi, ratsavägi (loobuti hiljem) ning rasketükivägi. Riiklik ülalpidamine.
Joontaktika ja kurnamisstrateegia (kindlustatud punktide vahel oli sõjavägi võrdselt jaotatud ning hõivati vaenalse territoorium)
Sõjakoolid ja ohvisterkond. Eelistatud oli rüütliseisuse vahetu pärija.
Rootsis hakati Gustav II Adolfi käsul edendama maapalgalist süsteemi – sõdur sai maa, mis kattis ta kõik kulud. Prantsusmaal hakati regulaarselt palka maksma ning pöörasti tähelepanu invaliididele. Loodi maakaitseüksusi kohalikest ning sõjainsenerikorpus. Tulemuseks relvajõudude kasv.

USA sünd

Kolonistide ja inglaste vastasseis kuna inglased piirasid neid majanduslikult – maksud olid kõrged ning toorainet tohtis viija ianult emamaale jne. Tekkis relvastatud konflikt, hakati boikoteerima inglise kaupu ning ei makstud makse.
4 juuli 1776 iseseisvusdeklaratsioon – õigus luua oma valitsus ja määrata oma saatus.
Iseseisvussõda – inglise väed olid paremini ettevalmistatud aga ameeriklastel oli sidemeid teistega ning koostöö. Samuti kasutasid ameeriklased teist lahkrivi ründetehnikat. Liitlaseks sai ka Prantsusmaa, kes tõi oma väed abiks. Hiljem kuulutas holland inglismaale sõja. Rahu kuulutati Versailles’ rahuga ning asumaad said iseseisvateks ja vabadeks.
Uues valitsuseks sai föderaal. Osariigid otsustasid: majandus, õiguskord, haridus. Föderaalvõimud: rahandus , kaitse, välispoliitika, maailmakaubandus.
USA I president : George Washington.

Prantsuse revolutsioon

Riik oli võlgades ning oli vaja muuta makse, kutsuti kokku generaalstaadid. Seal aga üksmeelt ei leitud, kolmas seisus lahkus koosolekult ning kuulutas end rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, kes töötab välja põhiseaduse. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud ning vaimulikud ning moodustati Asutav kogu.
Vallutati monarhia sümbol – Bastille ’ kindlus.
Revolutsioon – kaotati seisuslikud eesõigused, võrsustati maksustamine, võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon , kiriku maad pandi oksjonitele, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama, kaotati aadliseisus.
1791 võeti vastu põhiseadus, uus kesksne riigivõimuorgan oli Seadusandlik Kogu keda kutsuti ka sooks. Konstitutsiooniline monarhia. Lõpuks kuningavõim kukutati, eriti suurt tööd tegid selleks jakobiinid (saadikud, kes ei tahtnud kuningavõimu).
Kuulutati välja vabariik, kuulutas Rahvuskonvent. Žirondiinid ei thantud revolutsiooni süvendada jakobiinid tahtsid ning lisaks sellele tahtsid hukata ka kuningas. Kuningas hukati.
Jakobiinide võimule tulek – võit žirodiinide üle, uus põhiseadus (sätestati rahva ülemvõim ja kodanike võrdõigus).
suur terror – diktatuur jakobiinide poolt, Robespierre , kõik kes ei allunud revolutsioonile kuulutati kahtlaseks. Lõpuks hukati Robespierre ise kuna välispoliitka oli paraneneud ning karm käsitsemine ei tundunud enam vajalik.
1795 oli sedausandlik võim Sedausandliku Korpuse käes, kes tahtsi omakorda luua veel direktooriumi. Rahva poolehoidu see aga ei võitnud kuna seal olid valdavalt rikkurid. Tekkis rahulolematus ja mässud. Napoleon Bonaparte surus mässu maha. Kuna ta suurustusjanu oli suur kogus ta kokku väed ning survestas Seadusandlikku Korpust direktooriumit laiali saatma. Täidesaatev võim läks Napoleonile. Algas konsuladi ajastu.

Revolutsioonisõjad

1. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland. Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus, et armeed kasvatada. Prantsusmaa tegi edukaid vallutussõdasid ning koalitsioon lagunes. Hispaania, Austia ja Preisimaa sõlmisid rahu.
2. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Venemaa, Austria, Türgi.
Vanad arusaamad kukutati. Rahvas hakkas tunnetama oma valitsevat võimu.

Napoleoni sõjad

Reini liit – kohustus osaleda vallutussõdades ja vastukaaluks Preisimaale ja Austriale.
Napoleoni- vastaste koalitsioon. Kolme keisri lahing Austerlitz. Napoleon põrmustas kõik. Ainult inglismaa näitas merel oma paremust.
Napoleon alustas majndusblokaadi Inglismaa vastu. Siiski tõusid nende oma hinnad 300% ning salakaubandus jäi.
Prantsusmaa – Venemaa omavaheline tilsiti rahu kuna Venemaa sai lüüa. Euroopa jagati laiali. Napoleon arvas , et saavutas liidu Venemaaga, kuigi tegelt tegi viimane leppeid siiski sunnitult.
Saksa riikides pärisorjus kaotati. Preisimaal kaotati aadlieesõigused, juutidele anti kodanikuõigused, tehti sõjaväereform.
Konflikt venemaa ja Prantsusmaa vahel – venemaa tundis end halvasti, oli sunnitud osa võtma blokaadist, mis kahjsutas majandust, tunti lüüasaamist; prantsusmaa ei olnud rahul venelaste tõstetud tollitariifidega ega rikkumistega blokaadis.
Suur Armee purustamine Venemaal. Häving: 1812 detsember.
Viimane Napoleoni lüüasaamine toimus Rahvastelahingus, mis peeti Leipzigi linna all. Napoleon loobus troonist ning asus Elba saarele . Algas Bourbonide restauratsioon.
7. Prantsusmaa-vastane koalitsioon: Inglismaa, Preisimaa, Austria, Venemaa. Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed.

Viini kongress

Uued suurriigid : Austria, Preisimaa, Inglismaa, Venemaa. Otsiti kooskõla Euoopas ning sõlmiti riikidevahelisi kokkuleppeid. Esindatud oli ka Pranstusmaa. Peeti õigeks jalgida Prantsusmaal toimuvat restauratsiooni, sedauslikkuse ehk legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid. Seati sihiks tagada suurriikidevahline tasakaal Euroopas.
Nelikliit: Venemaa, Austria, Preisimaa ja Inglismaa. Pranstsusmaa agressiooni-vastased.
Püha Liit: Venemaa, Autsria, Preisimaa. Kuulutasid, et hea valitsus on kristlik valitsus. Ühine missioon oli omavaheline kristlik suhtlemine . Tegelikkuses ühendas see omavahel konservatiivseid monarhe.
Riikidevaheliseks suhetehaldajaks sai Metternich .

???

Industriaalühiskond

Vabrikud, masinad , linnastumine , rahvastiku kasv, kaupade kasv. Tööstusrevolutsiooni juhtriigiks sai Inglismaa. Peamine tuluallikas seal oli rauamaak . Riik asus saarel ning jäi eemale mandri Europpa konfliktidest. Šotimaaga moodustati ühtne tollivaba majanduspiirkond. Põllumajandus oli soodne kuna puudus pärisorjus. Ainulaadne jügede ja kanalite võrk.
Inglismaa peaharud olid söe- ja tekstiilitööstus. Leiutised tõid kaasa kiire arengu – tööstusrevolutsioon.
Inimesi tabas tööpuudus aina juurde tekkivate masinate tõttu. See tõi kaasa rahutusi. Siiski tõi selline areng kaasa kaupade leviku ning ka töötajate olud paranesid.
Linnastumine. Elutingimused olid rasked ning olemtingimused halvad, üldine joon aga üldperspektiivis paranes.
Uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. Tekkisid oskustöölised. Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid jne kaasa arvatud tollane haritlaskond.
Tööliliikumiste tulemusena reguleeriti tööpäeva pikkus ja parandati töötingimusi. Kõik need leidsid kajasatmist töölisseadusandluses.

MÕISTED
Mekantilism – Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad .
Hugenotid – Prantsusmaa kalvinistid 15-16 sajandil
Ratsionalism – suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Empirism – mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. John Locke'i (1632-1704) järgi ei ole inimestel sünnipäraseid ideid; ta sünnib n-ö puhta lehena ja kõik, mis on mõistuses, on algselt pärit kogemusest.
Segaduste aeg Venemaal – nimetatakse ajajärku 1598 ...1605- 1613 ...1618. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tolleaegse Ida- ja Põhja-Euroopa. Valitses erakordne pakane. Rahvas kahtlustas pärast Ivan Julma surma võimule saanud Godunovi Ivan Julma noorima poja Dmitri tapmises. Paljud esinesid imekombel pääsenud Dmitritena. Esimene oli neist munk Grigori Otrepjev. Teda toetas ka Poola kuningas. 1605 krooniti ta tsaariks (pärast Boriss Godunovi loomulikku surma ja Fjodor Godunovi ebaloomulikku surma), kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased, kelle vürst Vassili Šuiski sai uueks tsaariks. Rahvas ei saanud millestki aru; paljud arvasid et Vale-Dmitri on õige tsaar ja uus Vassili isehakanu . Varsti ilmus Poolast uus isehakanu, kes nimetas end taas Dmitriks, kuigi ta väljanägemine oli täiesti erinev. Ta võitis palju toetajaid. 1608 suveks jõudis Vale-Dmitri Moskva alla. Linna vallutada ei suudetud, aga vägesid ei suudetud ikka laiali saata ja nii jäid need sinna mitmeks aastaks. Segadust Venemaal kasutasid ära nii Poola kui Rootsi ja sekkusid oma vägedega. 1610. aastal kukutasid Moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid Poola väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale. Moskva vabastamiseks hakati koguma maakaitseväge – 1612. a 20 000 meest. Nad sundisid poolakaid linnast lahkuma, kogunedes Moskva alla. 1613 kutsuti Moskvasse maakogu , et valida uus tsaar. Valiti 15-aastane Mihhail Romanov , kes pani aluse Romanovite dünastiale, mis püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani.
Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelise d) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla.
Hispaania pärilussõda - oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid. Sõja põhjustas vaidlus selle üle, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast järglasteta Carlos II, viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Carlos II oli pärandanud oma valdused Louis XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana omandas nimekuju Felipe V. Ent Leopold I, Saksa- Rooma keiser, oleks soovinud Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas sõda Louis XIV Prantsusmaa vastu. Saksa-Rooma vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia, Hollandi vabariik, Portugal ja Savoia hertsogkond. Prantsusmaa ja Hispaania poolel sõdisid katoliikliku Baieri hertsogkonna väed.
Seitsmeaastane sõda - Seitsmeaastane sõda oli Euroopa suurjõudude vaheline võitlus ülevõimu pärast Euroopas ning meretagustes kolooniates. 18. sajandi jooksul tahtsid Euroopas ülevõimu saavutada nii Austria, Preisimaa, Venemaa kui Prantsusmaa. Tegu oli 1748 . aastal lõppenud Austria pärilussõja ajal lahendamata jäänud konfliktidega. Et ükski Euroopa suurvõimudest polnud vaekausi enda pole kallutamiseks piisavalt tugev, sõlmiti omavahel liitusid . Selle tulemusena muutus jõudude tasakaal pidevalt. 1763. aastalsõlmitud Pariisi rahuga lepiti kokku, et Inglismaa saab endale senised Prantsuse valdused Kanadas ja Indias ning Hubertusburgi rahuga jäi rikas Sileesia provints endiselt Preisimaale.
Kodanlik perekonnamudel – mees teeb kõike, naine jäetakse välja?
USA iseseisvusdeklaratsioon - dokument, mis pani aluse Ameerika Ühendriikidele. Selle dokumendi põhjal moodustati Ameerika Ühendriigid ning määrati ära seaduste põhisus ja isikute õigused ja kohustused vastavalt Magna Carta'le.
Jakobiinid - pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust. Nad käisid koos žirodiinidega endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja tagandades žirodiinid ning viies nad giljotiinile(vanaaegne tapamasin). Jakobiinid tõid ka terrori. Tapeti umbes 40 000 Prantslast. Hiljem selline tapmine väsitas inimesi ning Jakobiinide juht (Robespierre) ning tema lähimad kaaslased tapeti.
Marseljees - on Prantsusmaa riigihümn, algselt oli „Sõjalaul Reini armeele“
ISIKUD
Louis XIV – päikesekuningas. Suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin . Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.
Charles I – Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. Saatsi pidevalt parlamente laiali kuniks lõpuks parlamendi taas kokku kutsuma, et šoti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Kuulutati riigireeturiks ja hukati 1649.
Oliver Cromwell - Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Ta purustas Charles I rojalistlikud väed otsustavates lahingutes. Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli .
Immanuel Kant - Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda.
Montesquieu - Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks.
Rousseau - Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas.
Friedrich Wilhelm I – Preisimaa kuningas. Ta oli vastu igasugusele ülemäärasele kulutamisele, mis just sõjaväge ei puudutanud. Ta tõstis Preisimaa sõjaväe rahvusvahelist mainet ning parandas sõjaväe tõhusust ja distsipliini. Ta viis Preisimaa sõjaväe umbes samale tasemele Prantsusmaa, Rootsi ja Venemaa sõjaväega. Ei olnud suur kulutaja.
Friedrich II – Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Tema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus.
Maria Theresia - Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati.
Joseph II - Ise sai ta tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi
Ivan IV Julm - surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule.
Peeter I - Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Korraldas ümber armee ning kalendri uuendus.
Katariina II -
Napoleon Bonaparte - Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Valitses riiki absolutistliku monarhina. Prantsuse seadused laienesid ka teistele Euroopa riikidele: feodaalkorra kaotus, tsiviilkoodeksi kehtestamine, usuvabaduse kehtestamine. Ainus riik, keda ei õnnestunud võita oli Inglismaa. Lisaks kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vari Õppematerjali autor

Ülevaatlik kokkuvõte absolutismist Prantsusmaal kuni industriaalühiskonnani. Sealhulgas ka Prantsuse revolutsioon, USA sünd jne. Sisaldab ka olulisemaid nimesid ning mõisteid, sündmusi.

Absolutism parlamentarism valgustusajastu Viini kongress legitiimsus mekantilism hugenotid kirikulõhe marseljees Immanuel Kant Peeter I Napoleon Louis XIV Ivan IV Julm.

Sarnased õppematerjalid

doc

Uusaja algus

Õpileht. 1. Uusaeg on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, ku

Ajalugu

doc

Uusaeg kordamine

Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa mää

Uusaeg

rtf

Keskaeg-uusaeg

Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamin

Ajalugu

docx

Absolutism ja valgustus

Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid

Ajalugu

doc

Ajalugu 11 klass

1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolman

Ajalugu

doc

Uusaeg

Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete ül

Ajalugu

docx

8. klassi ajaloo eksami vastused

1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja ürituste kaudu hakati teda Päi

Ajalugu

doc

Valgustus Venemaal

Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa............................................................................................................................................

Ajalugu

Rohkem sarnaseid