CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad - placozoa LIIKIDE ARV: 1 LEVIK: meres (mereakvaariumides) EHITUSE ERIPÄRAD - asümmeetrilised - muutliku kehakujuga (nagu amööb) - eristunud koed ja organid puuduvad - keha ja seedeõõs puudub - NS puudub - lameda plaadi kujuline keha igas suunas võib liikuda - 1-kihiline viburitega rakkudest koosnev väliskiht ümbritseb mesenhüümi 3 3 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH kõrveraksed cnidaria CL hüdraloomad hydrazoa O hüdralaadsed O kurdhüdralised O ebaputkelised O putkloomad CL õisloomad anthozoa CL karikloomad scyphozoa CL täringmeduusid cubozoa CL karikmeduusilised staurozoa LEVIK: meres LIIKIDE ARV: 100 liiki EHITUSE ERIPÄRAD: - ento- ja ektodermi vahel primitiivne mesoderm
Metazoa ph käsnad (Porifera) Eumetazoa Hk kõrveraksed (Cnidaria) kl hüdraloomad kl Karikloomad kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused ...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Donna, Karl, Emma, Patrik, Linda, Frida Võõrliigid · Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks · Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, ligikaudu 70 jäänud püsima · Umbes pool Läänemere võõrliikidest on merepõhja selgrootud Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · 2 põhjataimestiku liiki · 3 zooplanktoni liiki · 3 kala Kammloomad (Ctenophora) · Sattus Läänemerre umbes aastal 2006. ballastveega · Paljuneb kiiresti · Oht räimede ja kilude arvukusele, kuna see sööb nendega sama toitu. · Võimeline ka toituma tursa- ja kilumarjast ning nende vastsetest. ...
Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid · mandriveekogudest pärit mageveeliigid Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Mantelloomad Kammloom Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal
(4) Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit. Protozooplankterid on primitiivsed, üherakulised loomad, elunditena talitlevad neil raku organellid. Nad toituvad bakteritest, väikesemõõtmelisest fütoplanktonist ja detriidist ehk surnud orgaanilisest ainest. Protozooplanktoni hulka kuuluvad ripsloomad ja juurjalgsed. Metazooplankterite hulka kuuluvad vesikirbulised, aerjalgsed, keriloomad ja ka suuremad loomad, näiteks kammloomad, hüdraloomad ja karikloomad. (2) Zooplankton. (7) 4.Bakterioplankton Bakterioplankton on süstemaatiliselt ja fülogeneetiliselt väga erinevate mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks
94. Sarvkoralliliste telgtoes koosneb lubiainest a) õige -ÕIGEb) vale. 95. Üks kaunemaid ja suuremaid (inimesest suurem) korkkoralliliste seltsi kuuluv sulgjate tüveharudega korall on Corallium rubrum punane vääriskorall 96. Atollid ja korallriffid on tekkinud kiiresti punguvatest O. Madreporaria kivikorallilised seltsi kuuluvatest korallidest 97. Veenuse vöö kuulub KAMMLOOMADE HULKATema pikkus 1,5 m meetrit 98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103
94. Sarvkoralliliste telgtoes koosneb lubiainest a) õige -ÕIGEb) vale. 95. Üks kaunemaid ja suuremaid (inimesest suurem) korkkoralliliste seltsi kuuluv sulgjate tüveharudega korall on Corallium rubrum punane vääriskorall 96. Atollid ja korallriffid on tekkinud kiiresti punguvatest O. Madreporaria kivikorallilised seltsi kuuluvatest korallidest 97. Veenuse vöö kuulub KAMMLOOMADE HULKATema pikkus 1,5 m meetrit 98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103
Kalad merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub
Loeng: ainuõõssed 14. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid Alamriik: pärishulkraksed (Eumetazoa) Esiteks: kiirelised e. kahekihilised (Radiata), kahe hõimkonnaga: Harilikud ainuõõssed e. kõrveraksed (Coelenterata) Klass hüdraloomad (Hydrozoa) Klass karikmeduusid (Scyphozoa) Klass täringmeduusid (Cubozoa) Klass õisloomad (Anthozoa) Harilikud kammloomad e. kleepraksed (Ctenophora) Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline
Klass Imikloomad (Suctoria) Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik Kõrvalhulkraksed (Parazoa) 1. Hõimkond Käsnad (Spongia e. porifera) 1.1. Klass: Klaaskäsnad (Hexactinellida) 1.2. Klass: Lubikäsnad (Calcarea) 1.3. Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1
Kalalarvid toituvad Kambrilised - Foraminifera. peamiselt aerjalgsete vastsetest Kiirloomad - Radiolaria. · Aerjalgsed - Copepoda. · Haliplankton mereplankton Hiilgevähid -Euphausiidae. · Hüfalmüroplankton Harjaslõugsed - riimveeplankton Chaetognatha. · Limnoplankton - mageveekogude Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton Karikloomad - Scyphozoa. · Heleoplankton - tiigiplankton Hüdraloomad - Hydrozoa. · Potamoplankton - jõeplankton Meritünnikud e salbid - · Thaliaceae · Veeõitseng: Veemassiivis elavate · 3
Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed, hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad. 11. Eestis leidub päriskäsnasid selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja järvekäsnlased. N: tavaline pesukäsn, jõekäsn, järvekäsn. Käsnadel on viburiskambrid, okised (e.skleriit e. spiikula) ja sisepungad (e.gammula). 12. Alamriik pärishulkraksed, kiirelised e. kahekihilised, hõimkond ainuõõssed e. kõrveraksed ja hõimkond kammloomad e. kleepraksed. Klassid: hüdraloomad(2 alamklassi hüdralaadsed, putkloomad), karikmeduusid, täringmeduusid, õisloomad. Mõned hüdralased moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars.N: meripõis e. Portugali laevuke. Kl.õisloomad elavad vaid meres, ainult
Süsteemi efektiivsus oleneb produtsentidele kättesaadavast toitainete varust või selle saatuse määras toiduahela tipus olevate röövtoiduliste organismide arv, millest olenes kui palju ohverorg-e süsteemis eksisteeris. Troofiliste tasemete juures bioakumulatsioon – toiduahelast läbi minevate kahjulike asjade hulk, mis ei lagune org-s – kontaminandid – pestitsiidid, raskmetallid jne. Mesozooplankton – ainuraksed, ainuõõssed, kammloomad, harjaslõugsed, rõngasussid, molluskite vastsed, koorikloomad, keelikloomad. Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine. Nektoni organismid – suured ja kiired. Meres suured koorikloomad – krill, krabid. Molluskid, kalmaarid, kalad, merikilpkonnad, merimaod, hülged, vaalad, pingviinid, merelinnud.
põlvkonnaga. Suguproduktid tekivad neil entodermis. Karikloomad on eranditult meres elavad loomad, mõned neist on väga suured. Nii võib näiteks Põhja-Jäämeres elava meriseene (Cyanea arctica) kummiku läbimõõt ulatuda üle 2 m ja kombitsate pikkus kuni 30 m. KLASS ÕISLOOMAD hobumeriroos, seenkorall Sellesse klassi kuuluvad üksikud või koloniaalsed polüübid, kel on ektodermaalne neel, kambriteks jaotunud siseõõs ja entodermaalsed suguproduktid. HÕIMKOND KAMMLOOMAD: Meritikker, veenusevöö, nudikammloom õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulelund) DIVISIO: bilateria (triplastica) – kahekülgsed (kolmelehtsed) SUBDIVISO: protostomia- esmassuused 2 HÕIMKOND: LAMEUSSID Tunnused: bilateraalne sümmeetria keha lame kehaõõs puudub NS moodustub peatähn ja närviväädid
Käsnadel keerab välimine, viburiga rakkude kiht end sissepoole ja hakkab toitu seedima. Käsnade keha kihid ei ole teiste loomade lootelehtedega homoloogilised. 93. Ainuõõssed ( Coelenterata ): põhilised eluvormid, sümmeetria, keha kihid. Algselt kiirelise sümmeetriaga on tänapäeval ainuõõssed (Coelenterata), keda varem loeti üheks hõimkonnaks; praegu jagatakse neid enamasti kaheks eri hõimkonnaks: kõrveraksed (Cnidaria) ja kleepraksed ehk kammloomad (Ctenophora). Mõlemail koosneb keha põhimõtteliselt kahest epiteelikihist: välimine on kehasein, sisemine vooderdab seedeõõnt, mis võib täita muidki ülesandeid (sigimine, kulgemine). Suu on, aga eraldi pärakut pole. Kahe epiteelikihi vahel võib olla rakkudevahelisest ainest mass – mesoglöa. Eluvormid:Hõimkond kõrveraksed (Cnidaria) esineb kahe eluvormina: kinnitunud polüüp (sageli nende koloonia) ja vabalt ujuv meduus. Tihti vahelduvad mõlemad sama liigi elutsüklis.
-Protostomia(algsuused) -Nematomorpha(jõhvussid) Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi)
Areng keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne). Läänemere lõunaosas elab meririst, kelle suguisendeid, meduuse, võib suve teisel poolel kohata ka Eesti rannikuvetes. Teine liik meriseen on Eesti vetes haruldane. Karikmeduuside seas on liike, kelle puudutus võib inimese nahal põhjustada tugeva põletusele sarnase kahjustuse. Liigid: meririst Aurelia aurita , meriseen Cyanea capillata. Liikide arv: 2 Kirjandus: - Hõimkond: Kammloomad Ctenophora Ainuõõssetele lähedane grupp. Väliselt veidi meduuse meenutavad (keha sisaldab kuni 99% vett), ehitusplaanilt radiaalsümmeetrilised, kuid väliselt kombitsate paigutuse tõttu bilateraalsümmeetrilised. Pelaagilised (veekihis elavad) mereloomad. Mesoglöa on väga paks. Keha pinnal paiknevad liikumiselundite ehk kammplaadikeste read. Tuntum liik on peaaegu kerakujuline meritikker (Pleurobrachia pileus) (võib olla valemäärang?), kes
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
kiletiivalised. Üldiselt liikidest nt: viinamäetigu, apteegikaan, ebapärlikarp, jõevähk, männi-sinelane, eremiitpõrnikas, muslaik-apollo. Mereselgrootud: Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal tekkinud) liigid ja fauna koosneb ainult sisserännanuist. Valdav osa mageveevormidest pärineb Läänemere oma vesikonna siseveekogudest. Mere- ja riimveevormide hulgas moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
