Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks? Toiduks inimestele Toiduahelas 8. Oska tuua erinevaid näiteid, kes kuuluvad järgmistesse rühmadesse: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused Käsnad: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad (mdea kas on õige) Ussid: paeluss, naaskelsaba, kiduuss, vihmauss, kaanid, harjaslimukad Limused:seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, viinamäe teod, suur seatigu Ainuõõssed: polüüp, meritäht, merisiilik
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem
1. Hõimkond Ainutuumsed (Plasmodroma) 1.1. Klass Viburloomad (Flagellata) 1.2. Klass Juurjalgsed (Rhizopoda) 1.3. Klass Eosloomad (Sporozoa) 2. Hõimkond Ripsmekandjad ehk infusoorid (Ciliophora) 2.1. Klass Ripsloomad (Ciliata) 2.2. Klass Imikloomad (Suctoria) Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik Kõrvalhulkraksed (Parazoa) 1. Hõimkond Käsnad (Spongia e. porifera) 1.1. Klass: Klaaskäsnad (Hexactinellida) 1.2. Klass: Lubikäsnad (Calcarea) 1.3. Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Piirkonnas, kus tuule mõjul vesi liigub, elavad segaskeletiga (räni- ja spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed, hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad. 11. Eestis leidub päriskäsnasid selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja järvekäsnlased. N: tavaline pesukäsn, jõekäsn, järvekäsn. Käsnadel on viburiskambrid, okised (e.skleriit e. spiikula) ja sisepungad (e.gammula). 12. Alamriik pärishulkraksed, kiirelised e. kahekihilised, hõimkond ainuõõssed e. kõrveraksed ja hõimkond kammloomad e. kleepraksed. Klassid: hüdraloomad(2 alamklassi
Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas. Loeng: käsnad 12. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja viburloomadega, põhirühmad, näiteid Alamriik kõrvalhulkraksed (Parazoa, ka Enantiozoa) Hõimkond käsnad (Porifera, Spongiae), kolme klassiga: Klass lubikäsnad (Calcarea, Calcispongiae) Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae) Klass päriskäsnad (Demospongiae) Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs